[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|aeg
üks neljast aasta osast: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegade vaheldumine. Igal aastaajal on omad võlud.

[millelegi] aset andma
millelegi ruumi tegema, millegi eest taanduma. Talv hakkas aset andma kevadele. Vana peab uuele aset andma. *Samas aga andis paratamatusele alistumine aset järsule äkkvihale .. A. Jakobson.

astronoomiline ‹-se 5› ‹adj›

1. astronoomiaalane; astronoomiaga seotud, astronoomiasse puutuv; sellel rajanev. Astronoomilised vaatlused, uurimused. Astronoomiline kevad, talv. Astronoomiline kompass 'navigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade, näit. Päikese asendi ja kellaaja järgi'. Astronoomiline ühik 'pikkusühik, mille aluseks on Maa keskmine kaugus Päikesest'.
2. tohutu suur. Astronoomiline arv. Võidusumma oli tolle aja kohta lausa astronoomiline. *Hiljem .. rahustasin end vaenlase ja minu kuriteo mastaapide astronoomilise erinevusega. A. Beekman.

aus ‹-a 2› ‹adj›

1. oma suhtumises, käitumises, tegevuses jne. tõest ja õiglusest juhinduv, ebaõiglust, pettust mittesalliv; lepetest, lubadustest jne. kinnipidav; tõde salgamatu, otsekohene. Aus inimene, töötaja. Ta on täiesti, läbini, üdini, pedantselt, kristalselt aus. Teeb sohki, aga enda arvates aus mees pealegi. Kas see oli aus tegu, käitumine! Sõpra hätta jätta pole aus. See polnud sinust aus. Olgu aus mäng. Võistlus olgu aus. Elad ausat elu. Nii on palju ausam elada. Endale ausa tööga, ausal teel leiba teenima. Kas ta tuli ausate kavatsustega? Mitte petturi kombel, vaid ausal viisil. Olen teie vastu aus. Olgem ausad: me tegime suure vea. Aus kriitika, ülestunnistus. Tal on ausad silmad. Teeb ausa näo pähe ja luiskab. Aus nimi 'hea maine'. Aus silma ees, kelm selja taga. Aus võtmas, kelm tagasi andmas.
2. van (neiu, naise kohta moraali seisukohast:) rangete elukommetega; vooruslik. Püüdis võrgutada ausaid neiusid ja naisi. Aus naisterahvas, truu oma mehele. *Peaksin seletama, et aus tüdruk ei tohi sobida korraga kahe mehega. H. Raudsepp.
3. kõnek korralik, tubli, väärt. Maja, suvila on aus. Pidu tuleb aus. Talv oli küll vilets, aga suvi tuli aus. Püksid on ausad, osta ära. Hein kasvas aus. Palk on aus. Elektrikerisega saun ei saa siiski vana ausa maasauna vastu. Konjak on ikka üks aus märjuke. *Igatahes mürgel peab saama aus. A. H. Tammsaare.
4. van lugupeetud, austatud. *Ärge pange pahaks, aus preili .. J. Pärn. *Hakkan kohe peale, et aus lugeja rutem lõpule saaks ja mõnd paremat peale võiks lugeda. E. Särgava.

era|kordselt ‹adv›
harukordselt, haruldaselt; eriti. Erakordselt suur, kaunis. Erakordselt tihedad juuksed. Inimesena oli ta erakordselt tagasihoidlik. Erakordselt kõrge tasu. Erakordselt põnev raamat. Erakordselt soe vastuvõtt. See talv oli erakordselt külm. Jõudsin erakordselt ruttu tagasi. *.. täna, kus me erakordselt oleme talitanud teisiti kui harilikult .. H. Pärli-Sillaots.

erandlikult ‹adv›
(< erandlik). Erandlikult külm talv. Erandlikult palju on C-vitamiini kibuvitsamarjades.

hari2 ‹harja 31› ‹s›

1. millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa. Mägede kõrged, lumised harjad. Künka, seljandiku, raudteetammi hari. Lainete valged, vahused harjad. Luidete veerjatel harjadel kasvasid männid. Päike kuldab metsade harju. Kartulikuhja, rõugu harjal istus vares. Porgandivagude harjad olid rohtu kasvanud. *Ent juba urbsete hangede harjult / langevad lumele roosakad varjud. U. Laht. || katusehari. Küün oli harjani heinu täis. Laudale pisteti punane kukk harja. *Ja siis nägi ta vastasmaja harjal pigimusta meest.. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hange|hari, katuse|hari, laine|hari, mäehari; kõrgrõhuhari.
2. hari-, kõrgpunkt. Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks. *Oktoober on pärissügisene kuu, meie sügise hari. K. Kalamees. *Jõulurõõmu hari oli [kooli jõulupuuga] möödas.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: suve|hari, talihari.
3. lihakas moodustis mõningate lindude pealael; miski seda meenutav. Kuke, kana, kalkuni punane hari. Kukeseene erekollane hari. Tanu hari. Lõkke punane hari. | piltl. *Jalad pakitsesid ning jookki kippus juba harja. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kukehari.
4. biol luu väljaulatuv osa, millele kinnituvad lihased (crista)

harilik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. sageli esinev, toimuv v. kasutatav, üldine, tavaline, laialt levinud, mitteharukordne. Harilikust soojem talv. Kõige harilikumad haigusnähud. Üks harilikumaid lastehaigusi. Kuusk ja mänd on meie harilikumad okaspuud. Lennuk on tänapäeval harilik liiklusvahend. Külmad talved on Siberis päris harilikud. Vitsaga karistamine oli tollal harilik asi. *..peenardel kasvas üsna harilik aedvili: porgandid, peedid, kaalikad.. M. Metsanurk. || oma rühmas, liigis põhiline, kõige tüüpilisem, selline, mille kõrval on tavaliselt (haruldasemaid) eriliike ja -vorme. Harilik, tindi- ja värvipliiats. Harilikud ja kümnendmurrud. Harilikud ehk kümnendlogaritmid ja naturaallogaritmid. Harilikust ja värvilisest klaasist vaas. Harilik ja tehisjää. See on elektri-, mitte harilik saag. Harilik krohv, tellis. Kas valida harilik või poolpaks kiri? Täna on harilik tööpäev. Harilik surelik. Harilik kodanik. Tal on nii harilik nägu, välimus. *Mina olin lihtsa näoga, tugev ja harilik laps, alati terve ja heas tujus.. L. Promet. | (paljudes taime- ja loomaliikide nimetustes). Harilik haab, mustikas, kukeseen. Harilik kärnkonn, pärlkana, võraürask.
2. harjumuspärane, kindlakskujunenud, sissejuurdunud. Harilik ilme, naeratus näol. Ärritatuna ei suutnud ta säilitada oma harilikku hääletooni. Harilikud askeldused, toimetused. Ärgati harilikul ajal. Elu läheb harilikku rada. Jõudsin tööle harilikust varem. H. Treffneri eragümnaasium ei olnud õppeasutus harilikus mõttes. *Väikelinn elas oma kõige harilikumat argipäeva. J. Semper.

hilis|talv

hilja ‹adv›
ant. vara
1. hilisel (kella)ajal. Hilja öösel. Õhtuti hilja. Rong väljub õhtul üsna, väga hilja. Saabusime hilja, kui kõik juba magasid. Kust te nii hilja veel öömaja leiate? On juba päris hilja 'on juba päris hiline aeg'. Jäin kojutulekuga hilja 'hilise aja' peale. Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. || ‹täiendina› hiline. Istus seal hilja õhtuni. Hilja aja eest 'hiljaaegu, hiljuti' seisis siin vana kõrtsihoone. *Härra pidutses sel õhtul hilja ööni. J. Parijõgi.
2. pärast tavalist, määratud v. vajalikku aega, hilinenult. Parem hilja kui mitte iialgi. Abi saabus liiga hilja. Kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja, sest talv venis. Sel aastal tulid nad maale hilja, alles südasuvel. See mõte tuli talle hilja, alles enne ärasõitu. Mine enne, kui on hilja. Sa pead temaga rääkima, kuni pole veel hilja. *..aga ta tahtis ka, et need kortsud üldse ei tuleks või et nad tuleksid võimalikult hilja.. A. H. Tammsaare.

hoo|võtmine
hoovõtt. Hoovõtmine hüppeks. *Tavaliselt jõuab talv meile pärast mitut hoovõtmist.. O. Tooming.

ilma|tark1 ‹s›
kõnek ilmaennustaja. Ilmajaama ilmatargad. Ilmatargad ennustavad, kuulutavad kuiva ilma. Ilmatark arvas, et ega talv esimese korraga veel jää.

ilus ‹-a 2› ‹adj›

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

ja ‹konj›
kõige harilikum ühendav sidesõna
1. seob jaatavas (vahel ka eitavas) lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kaht viimast liiget. Ants ja Mäidu käivad koolis. Siin kasvavad kased, haavad, lepad ja muud lehtpuud. Ta oli kõhn ja kahvatu poisike. Tekst oli eesti ja vene keeles. Kõik ülearune ja tarbetu jäeti maha. Käidi marjul ja pähklil. Söödi ja joodi tublisti. Lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid. Tüdruk hakkas nutma ja jooksis minema. Ütles paar lauset ja jäi jälle vait. Hävita kahjurid kiiresti ja viimseni. Ta teeb seda mitte sinu ja minu pärast, vaid enese huvides. Siin oli Jürisid ja Juhaneid, Tõnusid ja Mihkleid. Treener luges võimlejatele rütmi: „Ja üks ja hopp ja kaks ja hopp!”. | (stiilivõttena). *Maja on väike ja kollane ja luitunud ja väga puhas. R. Kaugver. *Läheb kevad ja suvi ja sügis ja talv.. A. Sang. || seob kindlaks kujunenud sünonüümseid, antonüümseid, fraseoloogilisi jm. sõnapaare (ka eitavas lauses). On üks igavene rist ja viletsus! Tõusti enne kukke ja koitu. Läheb läbi tulest ja veest. See seisukoht on ajast ja arust. On ihu ja hingega töö juures. Alguses läks õppimine üle kivide ja kändude. Hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Sõdis käte ja jalgadega vastu. Tema võtan ma süle ja seljaga vastu. Karjumine käis luust ja lihast läbi. Vatras maast ja ilmast. Keerutas iidamast ja aadamast. Vannub tuld ja tõrva. Meestel oli vesi ja vile peal. Kõik toimus nagu kord ja kohus. Segamini nagu puder ja kapsad. Tema on siin a ja o. Teen sinuga uut ja vana. Süüa oli head ja paremat. Aina üks ja seesama. Lähen kus see ja teine. Seletas pikalt ja laialt. Ikka ja jälle sama lugu! Ta on läbi ja lõhki maamees. Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks. Asja aeti tasa ja targu. Tuhat ja tuline! Kurat ja põrgu! Välk ja pauk! Tere ja jõudu! Tähtsust täis, nii et hoia ja keela! Nüüd pole muud kui kand ja varvas! Polnudki tarvis ööd ja päevad läbi tööd teha. Oma kulu ja kirjadega polnud raamatut võimalik välja anda. || seob rinnastuvaid osi jagamatut sisutervikut moodustavates v. vastastikust seost osutavates sõnaühendites (ka eitavas lauses). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis. See küsimus ei kuulu varustus- ja turustusosakonna kompetentsi. Tori hobune on veo- ja sõiduhobune. Vanemate ja laste vahel ei olnud usaldust. Algi ja Illa on õed. Minul ja temal pole midagi ühist. Kas sa oled näinud seda kollast ja pruuni triipu riiet? Sinisest ja kollasest saab segades rohelise. Kaks ja 'pluss, liita' kolm on viis. || seob millegi rõhutamiseks vm. põhjusel korratavaid sõnu. Vihma aga sadas ja sadas. Aina mõtleb ja mõtleb. Küsib muudkui leiba ja leiba. Tunnen teda läbi ja läbi. Toitu oli küll ja küll. Kulutati nii ja nii mitu rubla. Vaatas vilks ja vilks üle õla. *Kuuselauad mis kõlisevad, head ja kuivad, panevad mitu ja mitu aastat vastu. A. H. Tammsaare. || (eitava öeldisverbiga; tänapäeval üldisem ega). Ühtegi puud ja põõsast seal ei kasvanud. Veevärgist ja vannitoast ei maksnud unistadagi. Lugeda ja kirjutada ta ei oska. Tema ja ta kaaslased sind küll ei aita. See pole tema keelata ja käskida. Ma ei rääkinud sellest Marile ja Miinale. No kuidas elu läheb? – Läheb ja ei lähe ka.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. a. laused on jaatavad. Vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi. Oli tugev tuul ja lained jooksid kohisedes rannale. Öösel oli kahutanud ja tee võrdlemisi hea. *Seepeale ruttas Olev teatama, et tal on tikud juba lõpukorral ja et targem on katsuda käsikaudu edasi minna. E. Raud. | (stiilivõttena). *Ta silm säras, ja harvad hambad tulid nähtavale, ja rohke rind ilmutas peidetud elu. E. Vilde. b. üks lausetest on eitav. Töö oli raske ja me ei suutnud seda lõpetada. *Kuid kõrges ruumis valitses pilkane pimedus ja ta ei näinud midagi. A. Jakobson. *Isa polnud suutnud mingeid tagavarasid maha jätta ja ema teenistus oli üksi väikene. R. Roht. c. hrv mõlemad laused on eitavad (tänapäeval harilikum ega). *Aga ta ei tundnud ühtki oma lemmikkirjanikku isiklikult ja polnud tal ka kunagi juhust kirjanikkude tutvuskonda sattuda. J. Vahtra.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Söödi. Ja joodi natuke veel. Ja siis oli õige hea olla. P. Viiding. *Vahimees ühes kupjaga ruttasid lahkujatele järele. Ja läbiotsimisel leiti näpatud kraam Miika vankrist.. A. Jakobson. || ütlust sissejuhatav sõna, mis võiks ka ära jääda. Ja kui ütlesingi nii, mis siis? Ja mis selles halba on, kui me koos läheme? *„Tulin alles.” – „Ja kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb?” E. Krusten.
4. arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. Kaks ja pool tonni. Laps oli kolme ja poole aastane. Ligi neli ja pool tuhat kilomeetrit. Tund ja veerand. 25 krooni (ja) 30 senti. See vältas neli kuud (ja) üheksa päeva. Kell kaks ja viis minutit. Kaheksa (ja) kolm neljandikku. Mõisteti üheks aastaks (ja) kolmeks kuuks vangi. | (stiilivõttena liitarvsõnades). *Vanema venna Juhani iga on kakskümmend ja viis aastat.. F. Tuglas (tlk).
5. seob teat. määral vastandavalt lauseosi v. lauseid (täh. lähedane vastandavatele sidesõnadele aga, kuid, ent). Süüdi on tema ja mitte sina. Siit saadik ja mitte enam! Olukord oli raske, ja ometi mitte lootusetu. See on tühine seik ja ometi oluline. Leiba oli vähe, ja sellegi vähese jagas ta teistele. Ma ei usaldaks sinna üksinda minna, ja ega temagi seda vist tee. *Ma otsisin sealt midagi ja ei leidnud. O. Münther. *Puudri ja odekolonni lõhn lõi mulle ninasse ja täna ei olnud see sugugi mulle meelepärane. M. Metsanurk.

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

kaanetama ‹37›

1. kaanega katma; kaanega varustama. Purgid, kastid, karbid kaanetati. Kaanetatud nõu, anum. Mesilased kaanetavad kärjed vahakaanega.
2. jääkaanega katma, kinni külmetama. Külm, pakane kaanetas mere, lahe, väina, veekogud. Öökülmad kaanetasid loigud ja lombid kerge jääkorraga. Talv kaanetab sood ja rabad. || hrv (jää kohta:) kaanena katma. Jää kaanetab jõed ja järved. *Jää on vee kaanetanud. J. Piiper (tlk).

kalender ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. kindel ajaarvamissüsteem. Egiptuse, maiade kalender. Juliuse e. vana kalender 'Julius Caesari poolt a. 46 e. Kr. kehtestatud päikeseaastal põhinev ajaarvamissüsteem'. Gregoriuse e. uus kalender 'paavst Gregorius XIII poolt 1582. a. kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem'.
▷ Liitsõnad: kuu|kalender, päikesekalender.
2. tabel v. raamat, mis sisaldab aasta päevade, samuti riiklike ja ühiskondlike tähtpäevade ja pühade loetelu, sageli ka mitmesuguseid muid teateid ja andmeid. Rebitav kalender. Kalendrit lehitsema, sirvima. Kalendri järgi on kevad, kuid tegelikult alles sügav talv. Kalender näitas 1980. aasta viimaseid päevi. Vaatab kalendrist järele, mitu nädalat on veel aasta lõpuni. Tema sünnipäev on mul kalendris(se) üles märgitud.
▷ Liitsõnad: kiriku|kalender, laua|kalender, rahva|kalender, ruuni|kalender, seina|kalender, tabel|kalender, taskukalender; märkmik|kalender, päevik|kalender, teatmikkalender.
3. millegi jaotus vastavalt kalendrile (2. täh.), kalendriline plaan. Ajalehes avaldati rahvusvaheliste suusavõistluste kalender.
▷ Liitsõnad: jahi|kalender, spordi|kalender, võistluskalender.

kalk1 ‹kalgi 21› ‹adj›

1. (inimese olemuse kohta:) vali, karm, hoolimatu, südametu. Südametu ja kalk inimene. Külm ja kalk egoist. Peretütar oli kalk ja upsakas. Raske elu on ta kõige vastu kalgiks teinud. Kalgi südamega inimene. Südant kalgiks tegema 'end hoolimatuks, karmiks tegema'. Kalk nägu, ilme, hääl. Ta pilk muutus järjest kalgimaks. Kalgid silmad. Kalgid sõnad. Võõra toon oli nii järsk ja kalk, et lapsed ehmusid. Lausus seda kalgi ükskõiksusega.
▷ Liitsõnad: kivikalk.
2. (looduse, ilmastiku vms. kohta:) kõle, kale, külm. Kalk ja kõle talv. Sügisene kalk taevas. Talvine meri on külm ja kalk. Päevavalguslampide kalk valgus. Hommikuhämaruses paistis kogu ümbrus kalgi ja troostituna.
3. (rabedalt) kõva. Kalk kivi, nahk, jää.
4. kare (hrl. vee kohta); ant. pehme. Vesi oli pesemiseks liiga kalk.
5. füüs tugev, suure läbitungivusega (röntgenikiirguse kohta)

kange ‹1› ‹adj›

1. paindumatu, puine, jäik (nii et liikumine v. liigutamine on takistatud). Jalad on käimisest, külmast üsna kanged. Pärast sellist teekonda oled jalust kange. Ristluud, kondid on raskest tööst kanged. Kael jäi vahtimisest kangeks. Liikmed on luuvalust kanged. Vanamehe sõrmed on rehapulkadena kanged. Jalad, käed tõmbusid jääkülmas vees kangeks. Vaadake, et ta kangeks ei külmu! Ei saa kummarduda, selg on kange. Tõusti ja sirutati istumisest kanget keha. Mehe liigutused olid kohmakad ja kanged. Ohvitser astus tikksirgelt kangel sammul. Surnukeha oli külm ja kange. Räägib kange keelega, nagu oleks ta purjus. Tärgeldusest kange särgikrae. Märjad riided tõmbusid pakases kangeks. | piltl. Kohkus, ehmus kangeks. Jäi hirmust kangeks. || (võõrapärase ja vigase keelepruugi kohta). Parun rääkis kanget eesti keelt. *„Kus on see mees, see Piiri Tönnu?” hüüdis ta pisut kanges maakeeles .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: külma|kange, pulkkange.
2. (keha)jõult tugev, jõuline, kõva. Poisid katsusid jõudu: kumb on kangem. Mitme vastase vastu ei saa, ole nii kange mees kui tahes. Kelle sõnn on kõige kangem? Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. *Ülesoo meeste kangete käsivarte mõjul edeneb töö jõudsasti. O. Luts. | piltl. Males oled sa minust kangem. Võõra tahe oli tema omast kangem. Kangem pool (kindlama, otsustavama sõnaga abielupoole, hrl. mehe, harvemini naise kohta). Kangem sugu (meeste kohta). *„Ei Tõnu mind mata,” hooples noorik, „olen tast eluvaimu poolest kangem ..” H. Raudsepp. || mehine, kartmatu; vägev, võimas. Suured teod nõuavad kangeid mehi. Ta oli nii kange mees, et ei kartnud vanakuraditki. Väike, aga kange rahvas. *.. oder kasvas õige kange, mäel pani mahagi. Aga mis tast sai! F. Tuglas.
3. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kõva. Kange töömees, kõnemees. Kange ujuja. Kange kala- ja jahimees. Kange pillimees ja tantsulõvi. Poiss on kange pidudel käija. Ta on kange tööd murdma. Saarlased on kanged meremehed. Mart on valla kangemaid traktoriste. Laine on kange tüdruk: õppeedukuselt klassis esimene. || ‹sageli ma-infinitiiviga› oma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Kange viinavõtja, joodik, kakleja, löömamees. Kange lõuapoolik, mokamees. Kange teisi õpetama, käsutama. Kange mees lubama, lubadusi andma. Ta on kange tagaselja ähvardama, kõigiga vaidlema, tüli norima. Poisid olnud kanged vallatust tegema. Vello olnud kange igasuguste tempude peale. Hobune oli kange üle aia hüppama. Põrsad on kanged sööma. Ohakad on kanged juuri ajama.
4. kõva, väga tugev, suur; äge. Kange peavalu, palavik. Jalga lõi kange valu. Hirmus kange köha, nohu. Kange nälg, janu, söögiisu, väsimus, igavus. Kange tüli, sõnavahetus, vaidlus. Hakkas kange hirm. Ta on kanget jonni täis. Kiristas kanges vihas hambaid. Kange kuraas sees. Kõik asusid kange õhinaga tööle. Mul on kange kiire. Läks lahti kange askeldamine. Kange pingutus võttis nõrgaks. Kange soov, tahtmine edasi õppida. Tal on kange isu välja minna. Kange kiusatus. Mehel käivad kanged viinaneelud. Vennal kange valu naist võtta. *Haigus oli kord juba sees ja muudkui läks aga kangemaks. A. Jakobson. *.. käes on poiss tal esimest aastat ja arm alles kange. V. Lattik. || (kiire liikumise kohta). Tormab kange hooga, ajuga, valuga. Poiss tuli kange jooksuga. Tuhises kange kiiruga edasi. Hobune on kangest sõidust higine. *Siin väinas oli veevool kange ja vesi viis jää varakult välja. A. Kalmus. || (ilmastikuga ühenduses). Väljas on kange külm, pakane, tuisk. Heinaajal oli kange palavus. Puhub kange tuul. Külm läks üha kangemaks. Kange sajuga ei läinud keegi majast välja. *.. oli veel ometi talv, päris kange talv. A. Taar. || vali (hääle, heli kohta). Kange kisa. Vee mühin läks järjest kangemaks. Veski kange mürin. Ukse taga algas kange kloppimine. Kõrvus on kange kohin. || kõnek tuline, innukas. Ta on uue korra kange pooldaja. Mees oli kange katoliiklane. Kingsepp olnud kange punane.
5. tugeva mõjuga, tugevatoimeline (hrl. mingi aine kohta). Kange kohv, tee, äädikas, sinep. Kange tubakas. Kanged rohud, mürgid. Kange hape. Need paberossid on minu jaoks liiga kanged. Tegi lihale kange soolvee. Kange väetiselahus kahjustab taimi. Dieettoidus ei kasutata kangeid vürtse. Klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla. || suure alkoholisisaldusega. Kange õlu, viin, puskar. Kange naps. Kanged alkohoolsed joogid. Joodi õlut ja kangematki kraami. | ‹elliptiliselt› kõnek (viina vm. vägevama alkohoolse joogi kohta). Võeti, visati klaasike kangemat. Külalistele otsiti välja pudel kangemat. Peale õlle oli meestel ka üht-teist kangemat kaasas. || (terava, tugeva lõhna v. maitse kohta). Köök oli kanget kärsahaisu täis. Haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka. Mehel käis suust välja kange õllelehk. *.. märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. O. Luts. || (prillide kohta). Prillid olid liiga kanged ja võtsid silmad valutama. || piltl vägev, võimas. Saunalaval oli kange leil. Käis välja oma kõige kangemad trumbid. Seekord ütles seda juba kraad kangemal kujul. Vandus kõige kangemate sõnadega, kõige kangemat kurja.
▷ Liitsõnad: kibe|kange, mürk|kange, tulikange.
6. mittejäreleandev, visa, vastupidav; kangekaelne, jonnakas. Kange iseloomuga, südamega inimene. Ta on kange ja oma õigust täis. Kanged ja protsessijad vanamehed mõlemad. Oli juba lapsena kange ja isemeelne. Suureline ja kange pealegi! Ära ole nii kange: targem annab järele! Kange nagu sikk. *Nad olid algul kanged olnud ja tühjaks jätnud selle paberi, mis raad neile kongis ette pani .. G. Helbemäe.
7. range, vali, karm. Ta tuli alles kange käsu peale. Tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile. *.. siin oli oma vali kord, omad ülemad ja alamad ja ääretu kange distsipliin. R. Roht.

kare ‹-da 2› ‹adj›

1. (pinna kohta:) mittesile, kergelt krobeline; puudutamisel pisut torkiv. Männi kare koor. Enne hööveldamist on laud kare. Liivapaberi kare pool. Päike on lume, jää karedaks sulatanud. Kivi pind oli kare. Karedamad paberisordid. Tööst karedad käed. Näonahk on külmaga karedaks läinud. Kare riie, lina, tekk. Hõõrub end kareda rätikuga. Maapinda kattis kare rohi. Taimel on karedad lehed. Koeral oli kare karv. Karedad juuksed, harjased. Kare habemetüügas. Kareda villaga lammas. Kurk oli külmetusest kare. | (taimenimetustes). Kare kellukas, kõrkjas, piimohakas, seanupp, hunditubakas.
2. (loomult, olemuselt) karm, vali, järsk. Isa oli laste vastu kare. Sõdurielu on noormehe karedaks muutnud. Ta on kaunis kareda olekuga. Kareda südamega inimene. Väliselt kare ja tahumatu mees. Selja tagant kostis käskiv ja kare hüüe. Katkestas tema jutu karedate sõnadega. Karedaks muutunud naljad. Õppisime tundma elu karedamaid külgi. *„Mamma, sinu otsus on minu meelest liiga kare,” tähendas noor parun. E. Vilde.
3. (ilmastiku kohta:) karm, ebatervislik. Kare põhjatuul. Kare ja vilu sügis. Siberi kare talv, kliima. *Ei olnud hea haigele see kare mereõhk .. R. Roht. *Väljas oli kare aastaaeg, ööd pikenesid, sajud kestsid mõnikord nädalaid .. E. Krusten.
4. (hääle kohta:) mittemeloodiline, kähe, kähisev. Külmetusest kare hääl. Joobnute karedad hääled. *Pääsukese laul on meeldiv vidin, mõnel liigil (näiteks kaldapääsukesel) kare kädistus. H. Veromann.
5. ka keem (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav, kalk; ant. pehme. Kare vesi pole pesemiseks sobiv. Põhjaveed on sageli karedad.

karm ‹-i 21› ‹adj›

1. vali, range, leebuseta. a. (inimeste kohta). Karmid vanemad, ülemused. Mehised ja karmid sõdurid. Ta ema oli karm ja hellitusteta naine. Ta on karm ja kinnine inimene. Karm õpetaja, kohtunik. Ta on tegudes, sõnades karm. Ärge olge minuga, minu vastu nii karm! Vanamees on loomult veidi karm. Eluraskused on ta järsuks ja karmiks muutnud. Poistega oldi karmim kui varemalt. Karmi käega valitseja. Mehe nägu tõmbus karmiks. Silmad olid etteheitvalt karmid. Isa heitis talle karmi pilgu. Mehe hääl oli lõikav ja karm. Noomis teda karmide sõnadega. „Seis! Kes tuleb?” kõlas karm hüüe. Tema hoiakus on midagi karmi. b. (abstraktsemalt). Karmid seadused. Tuli karm korraldus, käsk, keeld, hoiatus. Karm süüdistus. Võeti tarvitusele ülimalt karmid abinõud. Kord muutus hulga karmimaks. Karm kasvatus, kohtlemine. Karmid kombed, tavad. Niisugune käitumine pälvib karmi hukkamõistu, karistust. || raske, ränk (taluda). Karm elu, saatus. Karm võitlus. Elati sõjaaja karmides tingimustes. See oli karm aeg: kõigest oli puudus. Ees seisid karmid katsumused. Tegi läbi karmi elukooli. Ka karmi tõde ei tohi varjata.
2. piltl tagasihoidlikult lihtne, range, ilustamata. Vana karmide kiviseintega hoone. Saare karm ilu. Nende eluviisid olid lihtsad ja karmid. *„Rolandi laulu” stiil on karm ning range. V. Alttoa.
3. väga külm. Karm talv. Karm pakane 'väga tugev pakane'. Põhjamaade karm kliima. Puhus karm põhjatuul. *.. ilm oli öö jooksul muutunud väga karmiks. A. Jakobson. || raskete loodus-, hrl. ka klimaatiliste tingimustega. Karm põhjamaa. Karm Siber. *Selja taga tõuseb madal lage mägitundra, Verhojanski aheliku karmid eelmäed. L. Meri.
4. puudutamisel mittepehme v. mittesile, kare (1. täh.) Karm riie, lõng. Karm villane tekk. Karmi villaga lambad. Õlilina annab lühikest karmi kiudu. Karmi karvaga koer. Tal olid lühikesed karmid juuksed. Tihe karm habe. Karm stepirohi.

kasin ‹-a 2› ‹adj›

1. vähene, vähesevõitu, napp. Kasin toit, viljasaak. Kasin vara, sissetulek, palk, teenistus. Heina jätkus igale loomale kasin sületäis. Kasina lumega talv. Ruumis oli kasin valgustus. Tulemused, võimalused on väga kasinad. Kogemused, andmed jäävad kasinaks. Jõud oli kasin. Vanakese kuulmine ja nägemine muutusid aina kasinamaks. Kasinaid puhkehetki tuli hästi kasutada. Aeg on kasin, peab ruttama! Ta oli kasina jutuga mees. Kasina sündmustikuga teos. *Mida hilisemaks õhtu venis, seda kasinamaks kahanes Anne lootus venda täna veel näha saada. E. Vilde. || mõõdukas, vähesega leppiv, vähenõudlik. Kasin äraelamine. Söömises ja joomises oldi kasinad. Ta oli kasin ja kokkuhoidlik inimene.
▷ Liitsõnad: sõnakasin.
2. kõlbeliselt puhas, vooruslik, karske. Kasinad elukombed. Külarahvas elas puhast ja kasinat elu. *Ja mõtelge ometi, see mees ep olnud ülepea mitte kasin: jõi vahest viina ja suitsetas .. J. Peegel.

katsumus|aeg
*Põhjamaa talv on loomadele ja lindudele karmiks katsumusajaks. O. Tooming.

kesk-
‹liitsõna esiosana›
1. mingis suhtes (näit. asendilt, ajaliselt, seisundilt) keskmine; näit. keskala, -keha, -koht, -kõrv, -linn, -murre, -osa, -paik, -punkt, -põrand, -taevas; keskaeg, -hommik, -iga, -päev, -suvi, -talv, -öö; keskaste, -haridus, -kiht, -klass, -kool, -laine, -seisus, -tee, -võrre
2. keskne, juhtiv, tsentraalne; näit. keskarhiiv, -asutus, -haigla, -jaam, -küte, -liit, -muuseum, -närvisüsteem, -organ, -raamatukogu, -telegraaf, -valitsus, -võim

kesk|talv
talve keskmine järk, südatalv. Kesktalve pakased. Kesktalvel oli rohkesti lund.

kevade|poolne
kevadele lähedane. Kevadepoolne talv, suvi.

kevad|talv
kevadepoolne talv. Kevadtalvel hakkasin tundma väsimust.

kiduma ‹37›
kidunema. Taimed jäid pärast istutamist kiduma. Ta jäi pärast õnnetust kiduma. Jäi põduraks, kidus talv otsa ja kevadel suri. Talvel hakkasid lehmad kiduma. *Mu kiduma hakanud lihastes on jälle verd ja jõudu. H. Luik (tlk). *Aga su sünnimaal kidusid tõed .. P. Haavaoks.

koera|laut
hundilaut. *Aga kuhu tal minna, kuigi talv tulekul ja küünis külm kui koeralaudas? A. Maripuu.

kooli|talv
kooliaasta (rõhutatakse, et kooliaasta hõlmab eeskätt talve). *Esimesed kaks koolitalve istusime klassides teineteisest eemal.. J. Semper.

koputama ‹37›

1. hrl. kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma. Koputas sõrmenukkidega lauale, vaasi pihta. Koputas kepiga vastu põrandat. Pillimees koputas kingakontsaga takti. Käib ja koputab vasaraga kive. Koputasin lahti tulnud paadilauad kinni. Taat koputab piibu lävepaku vastu tühjaks, piibust tuha välja. Ta koputas endale nagu midagi meelde tuletades sõrmega otsaette. Koputab kaaslasele sõbralikult õlale. Rähn koputab nokaga puutüve pihta. Oksad, esimesed vihmapiisad koputavad vastu aknaklaasi. || selliste löökidega ukse, akna vms. avamist taotlema v. enda tulekust märku andma. Uksele, aknale koputama. Keegi koputab ukse taga. Kassaluugile koputada ma ei tihanud. Ta astus koputamata sisse. Koputasin mitu korda, aga keegi ei tulnud avama. | piltl. Viletsus, nälg, puudus, lähenev talv koputas uksele. || kõnek koputlema (tervisliku seisu määramiseks). Tohter koputas ja kuulas haiget hoolega. *Arst koputas, nagu amet käsib, ega leidnud mingit viga üles. L. Promet.
2. kõnek kedagi mingi asjaga lööma, koksama, kopsama. Talle oleks nagu nuiaga pähe koputatud. Kui õige koputaks talle vastu kukalt! *Ta pahvatas jälle imelikult naerma. Saška vangutas pead: poiss oli tõesti koputada saanud [= pisut põrunud]. S. Hallik (tlk).
3. kõnek omade peale salaja, tagaselja, äraandlikult kaebama. Käis kaasvangide peale koputamas. *..klaar, et te võite minna politseisse ja meie peale koputada... V. Beekman (tlk).

krõbe ‹-da 2› ‹adj›

1. krõbisedes puruneva kooriku v. pealiskihiga. Hästi krõbedaks praetud kartulid, kala, liha. Leiva, saia krõbe koorik. Vorstid on ahjus krõbedaks tõmbunud. *.. nüüd kraapasid Teele nahaga ääristatud vildid krõbedat lumekoorikut. E. Tennov. || krõbisevalt kuiv. Krõbe kanarbik, kulu. Lillekimp, viht on krõbedaks kuivanud.
2. külmakraadide poolest käre, vali, kangesti külm. Krõbe külm, pakane, talv. Väljas on võrdlemisi krõbe talveilm. Selle aasta märtsiõhtud olid eriti krõbedad.
3. suure alkoholisisaldusega, kange. Võttis, viskas ühe krõbeda napsi. See jook on minu jaoks liiga krõbe. | ‹elliptiliselt› kõnek (kange joogi kohta). Külmaga kulub ära suutäis krõbedatki.
4. (toonilt, ütlemislaadilt:) käre, terav. Päris krõbe arvustus, kriitika. Töö kohta öeldi krõbedaid sõnu. Krõbe vastus kerkis keelele. Sealne rahvas armastab krõbedat nalja, krõbedaid ütlemisi. *Niuhti pöördus ta ümber, et lähemasse põikuulitsasse käänata, kuid emanda krõbe hääl sundis teda seisma jääma. E. Vilde. || vulgaarsusse kalduv, rõvedavõitu. Poisid laulsid krõbedaid lorilaule. Ta teab krõbedaid anekdoote.
5. kõnek (norivalt) range, nõudlik, vali. Krõbe komisjon, revident, arvustaja. Vana on krõbe – nõuab kui hull. Selle asja kohta kehtib üsna krõbe paragrahv. Krõbe karistus, trahv. Järgunormid muutusid nüüd palju krõbedamaks.
6. kõnek toimimiselt v. toimelt kõva, kange. *„Üks krõbe suitsumahv ei tee mehele midagi!” hõikas Spoor vastu. I. Maran. *On küll krõbedad vennad, aga sõdida nendega maksab! A. Kivikas.
7. kõnek väga kallis, soolane. Hinnad olid krõbedad, läksid järjest krõbedamaks.

kukil
I. ‹adv›
1. turjal, selja ülaosa ja õlgade peal. Isal on poiss kukil. Suuremad lapsed kandsid väiksemad kukil läbi jõe. Lähme, reisipaunad kukil. | piltl. *Kotkas kukil, sööstis ehmunud lõhe avamerele. J. Rannap. *.. ning ägasid seedrid ja kuused, / kukil koblakad koormad lund .. R. Rimmel.
2. piltl (koormana) rõhumas, vaevamas; kimbutamas, ahistamas, taga kihutamas. Mul on võlad kukil. Tal on juba kaheksakümmend aastat kukil. Meil on praegu revidendid kukil. Kevadised kibekiired põllutööd on kukil. || kannul, peale tulemas. Sügistöödega peab ruttama, talv on kukil. *Siin pole veel pooltki heina koos, aga rukis on kohe kukil. L. Kahas.
II. ‹postp› [gen]
1. turjal, selja ülaosa ja õlgade peal. Poiss on isa kukil. *Siin Trianas ratsutavad aga väiksemad põngerjad suuremate kukil.. J. Barbarus. | piltl. *Maas üksteise kukil kalast lõhnavad kastid. M. Kesamaa. || vahetus läheduses, väga lähedal. Elavad tillukeses toas lausa üksteise kukil. *Lähedases Tanundas on üks kõrts teise kukil. V. Beekman.
2. piltl (koormana) rõhumas; ahistamas, kimbutamas. *Nüüd tallavad nad Kõrtsi-Priidu kukil, sest et teda teavad minu poole hoidvat. L. Koidula. || (ajaliselt) peale tulemas, peale pressimas, tihedalt eelmise järel. Talurahval oli üks töö teise kukil. *Üks maks aina teise kukil, iga päev käib neid nõudjaid.. E. Männik.

kurva|meelne
kurb, nukker, melanhoolne; kurba, nukrat meeleolu tekitav. Kurvameelne unistaja, norutaja. Haige kurvameelsed mõtted. Ema ilme, naeratus oli pisut kurvameelne. Miks sa äkki nii kurvameelseks jäid? Kurvameelne jutt, muusika, laul. *Tuleb masendav sügis ja kurvameelne talv ning järgmisel aastal on sünge kevad .. T. Vint.

kuulma ‹kuulen 43›

1. hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama, kuulmise teel vastu võtma. Mees ei kuule hästi vasaku kõrvaga. Vanamehe kõrvad ei kuule enam tasast häält. Räägi valjemini, ma kuulen halvasti! Kuulsin koputust uksele, lähenevaid samme, koera haukumist. Kuuleb pauke, hüüdeid, naeru, jutukõma. Ta vist ei kuulnud mind, minu kutset. Telefonitorust kostis mehehääl: „Jalakas kuuleb!” Olen sel kevadel juba lõokest kuulnud. Kuulsin teda uksest sisse tulevat. Masinate müras ei kuulnud ta iseenda häältki. Polnud muud kuulda kui tormi müha. Polnud midagi kahtlast näha ega kuulda. Seda heli kuulis ainult harjunud kõrv.
2. kellegi rääkimis(t)est teada saama. Oled sa seda juttu, uudist, teadet juba kuulnud? Kuulsin seda raadiost, sõbralt, sõbra käest, sõbra kaudu, Antsu enese suust. Pole oma sugulastest ammu midagi kuulnud. Olen Evaldist ühte-teist kuulnud. Temast, tema kohta on ainult head, halba kuulda. Ta oli meie kavatsusest kuidagi kuulda saanud. Teeb, nagu poleks seda kuulnudki. Kuulsin, et kavatsete puhkusele minna. Oli kuulda, et tänavu tuleb külm talv. Lase kuulda 'räägi', mis sul plaanis on! Tahtsin kuulda, mis te sellest asjast arvate. On's niisugust asja enne kuuldud! Ma ei taha sellest kuuldagi. Valus kuulda, et tal nii pahasti läks. Nagu kuulda, sõidate te varsti ära. Pole kuulda olnud, et see rohi halvasti oleks mõjunud. Rääkisin seda kõigi kuuldes. Noh, mis head kuulda 'mis sul head rääkida'? || kõnek hüüatustes väljendab imestust, üllatust, tõrjuvat suhtumist vms. Kuule hullu! Kuule imet! Kas sa kuuled, või kohe Ameerikasse! Las see mõni sent jääb, kuule nüüd asja! No kuule nüüd juttu! *„Leevi meier olevat surnud.” – „Või surnud. No eks sa kuule. ..” F. Tuglas. || kirjalikust allikast teada saama. Teosest kuuleme palju huvitavat Saaremaa looduse kohta. Anne kirjast kuulsin, et ta kavatseb abielluda.
3. kellegi õpetust, nõuannet, käsku jne. arvestama ning sellele vastavalt toimima, kuulama (3. täh.) Võtab kaaslaste nõuandeid, soovitusi, manitsust kuulda. Kuule mu nõu ja jäta minemata! Hoiatasin küll, kuid mind ei võetud kuulda. Ta ei võta kedagi kuulda, vaid teeb oma tahtmise järgi. Mõistusehäält tuleb kuulda võtta. Võta vits, kui poiss muidu ei kuule. *„Kallis, sa ju armastad mind, kuule mu palvet!” mangus Irma. A. H. Tammsaare.
4. van kuulama (1. täh.) Kuulge, mis ma teile ütlen! *Olgu küll, et see [= kiri] neile puruarusaamatus vene keeles oli, ometi kuulsid talumehed seda nagu usutunnistust kõige suurema tähelepanuga.. J. Mändmets.
5. kuule, kuulge kõnek teat. kõnetlusvormel. a. (pöördumistel, ka vastustes). Kuule, tõuse nüüd üles! Kuulge, hakkame minema! Kuule, ega sa enam pahane ole? Kuule, kas see on tõsi? Kuule, sa vist kardad. Kuule, ütle, milleks see hea on! Kuule, sulle on kantseleis kiri. Aadu, kuule, kas sul on õhtul veidi aega? Kuulge, kas te ei aitaks mind pisut! Toomas, kas sa ootad mind? – Kuule, võib kah. *„Millal sa tulid?” – „Kuule, juba päris mitu päeva. Vist varsti nädal,” vastas Margit.. E. Rannet. b. (kellegi ütluse v. teguviisi peale protesteerides). Kuulge, kuulge, kuhu te trügite! *Nagu poolkogemata libistas ta kätt mööda Aili sihvakaid sääri. „No kuulge...” pahandas Aili. A. Uustulnd.

kõle ‹-da 2› ‹adj›

1. (tuule, ilma, temperatuuri kohta:) teravalt, läbitungivalt vinge; vingelt külm. Puhus kõle tuul. Kõle ilm. Kütmata kõle tuba. Väljas on kõle. Tänavu on kõle kevad. Kõle sügisõhtu. Oli ilma lumeta kõle talv.
2. troostitult, ebameeldivalt lage, tühi. Hilissügisene mets oli sünge ja kõle. Kõledad kontoriruumid. Öised kõledad tänavad. Kõle maastik. Tundra muutus üha kõledamaks. Tuba oli veidi kõle, selles puudus kodusus. *..ümberringi on avameri, kõle kui kõrb, tuulevarju ei kuskil. Ü. Tuulik. *Aga kodu jääb tühjaks ja kõledaks, kui sa ära lähed. J. Parijõgi. || piltl külmalt, ebamugavalt, troostitult mõjuv. Üksinda hakkas suures toas kuidagi kõle. Alasti lambipirn laes heitis kõledat valgust. Kõle argipäev. Kõle hääletoon. Luuletuse kõle paatoslikkus. *On selliseid tüdrukuid, kes peavad oma kohuseks alati naerda. Mingit rumalat kõledat naeru. A. Maripuu.
3. murd ilma lumeta, paljas, kiilas. *Maantee oli kõle ja nagu luuaga puhtaks pühitud, talvetee umbe tuisanud. J. Lintrop.

kõva ‹7›
I. ‹adj›
1. (materjali, aine, asjade jm. kohta:) koostiselt tihe, survele vastupidav; tugev, paindumatu, jäik; ant. pehme. Kõva kalju, kivim, puit, metall. Magma kattus kõva koorikuga. Malm on kõva ja rabe. Kõva seep. Kõvaks tambitud savipõrand. Kõvaks karastatud mõõk. Kõva kattega maantee. Kõva pinnas, pind jalge all. Kõvaks kuivanud leivakannikas. Lumi oli kõvaks tallatud. Teras on kõvem kui raud. Tamm on kõvem puu kui kask. Tihe ja kõva parknahk. Kõvade kaantega raamat. Kartulid on kõvad, tuleb veel keeta. Väikesed kõvad rinnad. Kõva kui kivi, sarv, puujuurikas. Kõva nagu kont. Kõva suulagi 'suulae eesmine, jäigana tunduv osa'. Kõva habe 'jäikade karvadega, raskesti aetav habe'. *Kõht on kõva ja punnis nagu kerisekivi.. O. Tooming. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. Jalad vajusid sügavale liiva.. P. Kuusberg. || (riietusesemete kohta:) jäigaks, paindumatuks töödeldud v. muutunud. Kõva krae. Tanu tärgeldati kõvaks. Kõvaks kuivanud saapad. Märjad riided külmusid kõvaks. Kõvad mähised. || istumisel, lamamisel jäik (ning ebamugav). Ase oli kõva. Voodi tundus esimesel ööl kõvana. Konutas ooteruumi kõval pingil. Kõva mööbel 'polstri ja kattematerjalita mööbel'. Kõva kupee 'tavaline, pehmete istmeteta kupee'. || (teat. ainete kohta:) tahke, mittevedelas, mittesulas olekus. Jahedas seisnud või on kõva. Rasv on kõvaks hangunud. Kõvaks keedetud muna.
▷ Liitsõnad: kivi|kõva, kont|kõva, luu|kõva, raud|kõva, teraskõva; poolkõva.
2. kindel, vastupidav, tugev, korras; ant. nõrk. Karjamaal on kõva aed ümber. Katus on veel kõva ega lase vihma läbi. Nad on endale siia kõva kantsi rajanud. Kapil oli kõva lukk: seda ei suudetud lahti murda. Mantel pole küll enam uus, aga alles päris kõva. *„Minu omad [säärikud] peavad küll hästi vett, aga risu ja orkide vastu pole nad kuigi kõvad,” vastas Indrek. A. H. Tammsaare. || (inimese kohta). Kõva tervis, närvid. Klaasipuhujal peavad olema kõvad kopsud. *..vanad mehed sundisid alaealised magama, et nad raskele tööle kõvemad oleksid. Juh. Liiv.
3. jõuline, füüsiliselt tugev. Kõva mees, poiss. Kõva kondiga metsatööline. Jõu poolest oled minust kõvem. Poiss ei anna veel mehemõõtu välja, aga jalad on kõvad. Tal on kõva jõud. *Mu onul on kõva käsi, lihtsalt raudrusikas. E. Männik. || tugeva jõuga, jõuliselt sooritatav. Kõva hoop vastu ust. Äigas poisile kõva võmmu, tohlaka kuklasse.
4. kindel, vankumatu. Kõva majanduslik põhi. Ta teenis hästi ning sai mõne aastaga kõva järje peale. Tal on kõrgemal pool kõva seljatagune. Neil oli kõva nõu asi nurja ajada. Tal on kõva usk, et olukord peagi muutub. Asutuses valitseb kõva kord, distsipliin. Majandi juhtimisel oleks vaja kõvemat kätt. *..kõva sõnaga mees, kes oskas enda eest väljas olla. E. Maasik. || (iseloomult, käitumiselt) järeleandmatu, kange, vastupidav. See oli kemplemine kahe kõva vastase vahel. Ole kõva, ära anna järele. *Näed, va Värdi tahtis teist nagu issanda imet, aga ei läinud [talle] – kõva tüdruk. R. Roht.
5. väga range, karm, vali, halastamatu. Selle eest on kõva karistus. Ta sai kõva peapesu. Ütlesin paar kõva sõna. Kõva kriitika, noomitus, kontroll. Käsk, keeld oli kõva. Kõik teed olid kõva valve all. Majanduses on kõva kokkuhoid.
6. hrl kõnek tubli, heatasemeline, silmapaistev. Kõva firma. Ta sai kõva koolihariduse. Meie kool kuulub kõvemate keskkoolide hulka. Ta sai sinu kõrval kõva kooli, väljaõppe. See oli kõva pidu. Ta tegi kõva karjääri. Töömees vajab kõvemat toitu. Kõva uni 'sügav, raske, hea uni'. *Neil oli kõva relvastus: püssid, revolvrid, kuulipilduja ja granaadid. V. Gross. || väljapaistev, silmapaistev, tubli mingil alal. Saima on kõva tööinimene. Ta on kõva laulu- ja pillimees, kõnemees, õngesportlane, maletaja, ujuja. Kõva spetsialist, teadusemees. Ta on bioloogias, saksa keeles kõva. Juba koolis olin kõva matemaatik. Juhan on kõva meistrimees. Mikk on palju kõvem kalamees kui sina. Ta on igati kõva mees omal alal. || äge midagi tegema, kange. Poiss on kõva kakleja. Mees on kõva joodik, suitsumees, viina- ja naistemees. Tüdruk on kõva kurameerija. Jutumees, lubama oled sa kõva. Vanamees on kõva tingija ja ihnuskoi, ärimees ja hangeldaja. Sa oled kõva vihtleja. Kes see nii kõva norskaja on?
7. kõnek (koguse, hulga, kogu kohta:) suur, tubli, vägev. Heinu oli kõva autokoorem. Kõva sületäis, peotäis. Söödi kõva kõhutäis. Toiduportsjonid olid kõvad. Kõva lõuna, õhtusöök. Tänavu oli kõva räimesaak. Tütar sai kõva kaasavara. Põld sai kõva sõnniku. Mullu kasvas hein kõva. Rüüpas pudelist kõva sõõmu. Mehed tegid kõvad tropid 'võtsid tublid napsid'. Hobuseostmisele järgnesid kõvad liigud. Eile oli kõva võtmine 'kõva joomine'. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Sinna on kõva kilomeeter maad. Pudeleid on oma kõva tosin. Sellest ajast lahutab meid kõva poolteist sajandit. Ettekanne kestis kõva pool tundi. Kõva kolmandik teed on veel käimata. Ta on minust kõva kümme aastat noorem. *Mul kõva katusetäis roogu ilmaaegu seismas. E. Õun. || (rahaasjades:) suur, rohke. Tal on kõva teenistus, sissetulek, palk. Selle eest on kõva tasu, preemia. Teenis kõva kopika. Sul on kõvad summad taskus. Kõva päevaraha, taskuraha, jootraha. Kõva vaheltkasu. Võttis laenu pealt kõva protsendi. Kaup on hea, kuid hind kõva. Salaküttimise eest on kõva trahv.
8. kõnek äge, suur, kange. Küll pada läheb varsti keema, tal kõva tuli all. Saunas oli kõva leil. Kõva vihkamine, vaen. Poisil oli kõva õppimishimu. Kõva kojuigatsus. Sellest tõusis kõva nurin, vaidlus, tüli. Tal on rahva hulgas kõva poolehoid. Kõva janu, nälg, peavalu, nohu, köha, palavik. Mul on kõva kahtlus, kas see ikka nii on. Mehed olid kõva auru all. Tal on kõva tahtmine, plaan linna minna. Sellest tuleb kõva pahandus. Tal oli küll kõva kannatus, kuid lõpuks sai ka see otsa. Kõva lahing, võitlus, taplus, kähmlus. Vaenlane avaldas kõva vastupanu. Tal on kõva kiirus peal. Paat sai kohe alguses kõva hoo sisse. Õppustel oli sõduritel kõva mahv peal. Ta tuli kõva jooksuga. Sõna sõnast, nii läkski kõvaks ütlemiseks. *Pärast käiguvahetust võttis mootor kõvemad tuurid peale. E. Raud. || pingeline. Kõva töö. Poistel käis kõva pallimäng. Kõva ettevalmistus, harjutamine, askeldus. Kogu nädal käis kõva kartulivõtmine. Bussipeatusse on veerand tundi kõva astumist. Enne valimisi tehti kõva selgitustööd, propagandat. Kõva tegemisega saadi asjad korda. || (ideeliselt) tuline, äge, kange. Ta on kõva isamaalane, kommunist. || (ilmastikuga ühenduses). Kõva külm, pakane. Väljas valitses kõva talv. Keskpäeval oli kuumus kõva. Kõva tuul, maru, torm, tuisk, sadu, vihm. Merel oli kõva lainetus. Kõva äike tegi palju kahju. Lõuna-Eestis on juba kõva 'kaugele arenenud, suur' kevad. || visa, lakkamatu. Käivad kõvad jutud, et ta läheb meilt ära. *Ja Clodti kohta käib kõva kumu, et pidi olema kuritõppe jäänud. J. Kross.
9. kõnek kange (eriti alkoholi kohta). Kõva puskar, samagonn, kärakas. See naps on hirmus kõva. Saarlased olid kõva õlle teinud. See oli kõva tubakas. Need sigarid on minu jaoks kole kõvad. Võtsin kõva tableti sisse. Kõva kõrbelehk, hais. Selle näidendi lavastamine oli teatrile kõva pähkel 'raske ülesanne'. *Juba toodigi talle pingiotsale toop õllega, varsti ka kortel kõvemat. M. Metsanurk.
10. kõnek tugeva mõjujõuga, kange. See oli kõva dokument, paber. Kohtualusel oli kõva alibi. Tal on kõvad kaardid, trumbid peos. Kaitsja pidas kohtus kõva kõne. *Isa, vast on kavalus / kõvem veel kui vägevus.. Jak. Tamm.
11. (hääle, heli kohta:) vali, tugev, kaugele kostev. Kõva kisa, kõmin, põrin, undamine, mürin. Käis kõva pauk, kõmakas, plaks. Mehed rääkisid kõva häälega. Jutuajamine läks kord-korralt kõvemaks. Vareste kõva kraaksumine kostis kaugele.
12. (kuulmise, mälu kohta:) vilets, halb. Eit oli kõva kuulmisega. Temaga tuleb valjusti rääkida, sest tal on veidi kõva kuulmine. Poisil on kõva pea 'halb mälu õppimiseks'.
13. kõnek (vee kohta:) kare; ant. pehme. Pesemiseks ei sobi kõva vesi.
14. kõnek (klusiilide kohta:) tugev. Kõva p,t.
II. ‹s› kõnek kõvakübar. Sisseastujal oli kõva peas. *Kolab niisama ringi, kõva kuklas ja lips ees. R. Janno.

käre ‹-da 2› ‹adj›

1. (inimese kohta:) ägedalt ründava loomuga; kergesti süttiv, terava ütlemisega. Käre ja äkiline mees, naine. On see alles käre eit! Ta oli teiste vastu, kaaslastega võrdlemisi, liiga käre. Ta on käre korda nõudma. Käreda loomuga inimene. *Kellelt Andres laenatud raha kätte ei saanud, sellelt läks käre Marta ise nõudma. Ta ei mõistnud nalja.. M. Metsanurk. | ‹substantiivselt›. Uhke läheb hukka, käre kärna, hiljuke saab edasi. || (sisult, laadilt:) ägedalt ründav, kritiseeriv; resoluutne, terav. Käredad sõnad. Käre kriitika, noomitus, hukkamõist. Käre koosolek. Hinnang, arvamus oli õige käre. Käreda ütlemisega mees. Pidas käreda kõne. Toon oli natuke liiga käre. Kiri sai käre. Artikli käredamaid kohti kärbiti. Esitasime käredaid nõudmisi. *..ei olnud see rahulik jutuheietus, vaid käre sõnavahetus. I. Sikemäe.
2. (hääle, helide kohta:) kärisev, kare, räme; (läbi)lõikav; vali ja vihane. Käredad hüüded, käsklused. Käre haukumine. Eide hääl läks käredaks. *Ihatõiv viipas nüüd sarvemehele, kes saatis ettepoole käredaid helisid. K. A. Hindrey.
3. kiiresti v. kärestikuliselt voolav (vee, jõe vms. kohta). Käre, käreda vooluga jõgi, oja. Käre vool viib lootsiku kaasa.
4. märgib mingi nähtuse v. protsessi, samuti aine omaduse erilist intensiivsust. a. (madala temperatuuri kohta:) iseäranis külm, kõva, äge. Käre pakane. Külm on käre, läheb käredamaks. Tänavune jaanuar oli hästi käre. Tuli käre talv, ilm. Puhus käre põhjatuul. b. (kõrge temperatuuri kohta:) lõõmav, ägeda leegiga; kõrvetav, väga kuum. Pada keeb käredal tulel. Ahi oli vorstide jaoks liiga käre. Armastab käredat leili. c. väga kange, tugeva toimega (hrl. alkohoolsete jookide, tubaka kohta). Käre õlu, naps, märjuke. *Ja jutt on niisugune, et endal käib isu käreda tubaka järele. H. Kiik. d. ere, kiiskav, kriiskav (värvitooni kohta); väga ere, terav, hele (valguse kohta). Noore muru käre rohelus. Käredad värvid, värvitoonid. *..sidus ette käreda punase lipsu. V. Beekman. *..olid mõlemad peaaegu pimedad. Käre kevadpäike paistis neile silmi. K. Rumor. e. hoogne, tempokas. Käre polka, masurka, marss. f. range, tugev. *..see oli ka sinu kergemeelne süü, millega sa kõige käredama karistuse oled teeninud. E. Vilde.
5. kõnek (kiitva, tunnustava hinnanguna:) väga tore, maru, vägev, vahva. See on käre mutt, eit (tüdruku, naise kohta). On alles käredad poisid, vennad! Käre raamat, lugu. *Tegime Aljošaga käreda parve, sidusime pajuvitstega kinni ja purjetasime kõrkjate varju.. E. Rängel.

käre|külm ‹adj›
äärmiselt külm, jäiselt külm. Kärekülm ilm, tuul, öö. Talv tuli kärekülm.

küll ‹adv›

1. mingit väidet eriliselt toonitav sõna. Istu rahulikult, küll mina lähen. Ole mureta, küll me saame hakkama. Küll ta tuleb, ta ju lubas. Küll ma ta üles leian! Küll näed, et ta peab sõna. Kasva suureks, küll siis saad kõik teada! Küll mina juba tean, mis ma teen! Võta aga, küll sa pärast tasud! Pole viga, küll ta paraneb. Poiss veel noor, küll ta võtab pärast aru pähe. Küll tuleb aeg, kus sa oma sõnu kahetsed. Kas ma talle küll ei rääkinud, et ära mine. Ilm on halb. – Küll päeva peale paraneb. *Kui need näevad, et järele ei anta, küll nad lepivad poole, vahest isegi kolmandiku hinnaga. K. A. Hindrey. || vastust kinnitav sõna. Kas jääb meelde? – Jääb küll. Saad sa üksi hakkama? – Küll (saan). Te olete vist arst? – Seda küll. Sa oled muidugi rahul? – Olen küll. Kas see on direktor? – Vist küll. Sa ei ole vist varem seda tööd teinud? – Ei ole küll. Saad sa sellest aru? – Ega ei saa küll. Mul pole sulle paremat toitu pakkuda. – Ah, see käib küll. *„Ta ei ütle!” – „Ütleb küll! Lubame kompvekki.” R. Vaidlo. || rõhutav sõna, enamasti täh. 'igatahes; tõega'. Nüüd ma pean küll minema. Mihkel nüüd küll selles süüdi ei ole. Praegu ei saa ma küll tema plaanidest aru. Mina küll nii ei teeks. Teile ma sellist õnnetust küll ei sooviks. Mida see küll peaks tähendama? Siin küll poolt kilogrammi ei ole. Upsakas ja uhke ta küll ei ole. Nüüd olen küll ära eksinud! Sellest on küll juba oma paar nädalat, kui ma Hildat nägin. Uudishimulikke oli palju, enamuses küll naised. *See oli küll esimene kord, kus soos oli korraga nii palju inimesi.. L. Metsar.
2. kinnitav, rõhutav sõna mingi vastanduse korral. a. esineb vastandusele eelnevas lauseosas. Lubasime küll teineteisele kirjutada, aga lubadus ununes peagi. Talv on küll peaaegu läbi, kuid väljas ikka veel külm. Ma pole küll päris terve, kuid tulen siiski kaasa. Töö ei olnud küll raske, ent väsitas ometi. Mahtusime küll kuidagi ära, aga kitsas oli. Hooples küll, aga ise oli hirmu täis. Sihtisin küll, aga ei saanud pihta. Aiman küll, missugust vastust ta minult ootab, kuid vaikin. Ta on küll lahke, ent samal ajal nõudlik. Siin on küll rahulik, kuid igav. Küll otsiti kõik metsad ja rabad läbi, aga kadunut ei leitud. b. esineb vastanduvas lauseosas v. lauses endas; hrl. eelneb sel juhul eitavasisuline väide. Venda ta ei kohanud, küll aga nägi vennanaist. Raamatut ma ei saatnud, küll aga kirja. Külm ei tee mulle midagi, küll aga ei talu ma tõmbetuult. Mind nad ei märganud, aga mina nägin neid küll. Ta polnud kuri, aga range küll. Saar on asustamata, küll peatuvad siin vahetevahel kalamehed.
3. ‹sageli elliptiliselt› aitab esile tuua kõneleja arvamust v. tundetooni. Imelik küll, kuhu ta nii kauaks jääb. Kurb küll, aga nii see on. Oleks ikka hull küll, kui sadama hakkab. Kahju küll, aga nii see läks. Ime küll, et see vanker nii kaua vastu pidas. Veider küll, et mõni inimene nii põikpea on. Õige küll, sina ju seda veel ei tea! Sellest me ei rääkinud, tõsi küll. Vaevalt küll ta enam tuleb! See tekst käib küll. *Aga olid ikka rängad ja rasked sõnad küll. Keelepära võttis kangeks.. T. Braks.
4. rõhutav sõna mitmesugustes oletust, kõhklust, imestust, nõutust vms. väljendavates otsestes ja kaudsetes küsimustes, sageli täh. 'ometi, siiski'. Mis sind küll siia tõi? Mis sa temas küll leiad? Mis ta küll praegu peaks tegema? Mis meid küll seal ootab? Miks ta küll nõnda kardab? Kuidas need inimesed küll omavahel sobivad? Kes küll võis arvata, et see nii läheb! Kuidas see küll võis juhtuda, et ta alla jäi! Imestati, kuhu nad küll nii kauaks jäävad. Huvitav, kust ta küll selle raha võtab. Jäime ootama, mis ta küll ütleb.
5. rõhutav sõna mitmesugustes hüüatustes. Küll on ilus õhtu! Küll alles tuiskab! Küll on tore, et sa tulid! No küll ikka ütles vägevasti! Ah teid küll oma pärimistega! Kuidas küll tahaks reisida! Küll on aga palju inimesi! Küll sa ikka oled rumal! Mis teil küll arus on! On aga lugu küll! „Ah sind küll!” pahandas ema. Oi jumal küll, mis nüüd saab! Sa heldene aeg küll! Oi kuradit küll, mida nüüd peale hakata!
6. esineb kõneleja tundetooni rõhutavalt jaatavas lauses, mis aga tegelikult sisaldab eitavat v. kahtlevat arvamust millegi suhtes. Küll ta sul tuleb! Kuhu niisugune temp küll kõlbab! *„Ma luban, et ta enam kunagi ei põgene.” – „Usub Emai sinu lubadust küll!” väitis Thompson. H. Treimann (tlk).
7. küllalt, piisaval määral, piisavalt. Süüa ja juua oli üsna küll. Ehitusmaterjali, raha on veel küll. Puudust ei olnud millestki, kõike oli küll. Ära sina mine, seal on aitajaid isegi küll! Vara alles, koiduni on veel aega küll. Siin on ruumi küll. Pole rohkem vaja, sellest on küll. Küll, ära mulle rohkem suppi tõsta! Laiseldud on juba küll, aeg on tööle hakata. Põhjust sääraseks arvamiseks oli rohkem kui küll. Kas minu kallal norimisest veel küll ei ole, nüüd asud ka laste kallale! *Mitja kelgutas liumäel ja uisutas kinnikülmanud jõel, nii et küll sai.. M. Veetamm. || ‹korduvana› külluses, hästi palju. Aega, tegemist on veel küll ja küll. Selliseid juhtumeid on olnud küll ja küll. Inimesi oli seal juba ilma minutagi küll ja küll. *Juba läbikäidud maa järele otsustades oli krunti küll ja küll, nagu liigagi palju.. A. H. Tammsaare.
8. seob rõhutades ühendava sidesõna laadselt korduvaid lauseliikmeid v. eri lauseid. Mindi küll üksikult, küll hulgakesi. Temaga on proovitud hakkama saada küll heaga, küll kurjaga. Tuli ette küll suuremaid, küll väiksemaid vigu ja möödalaskmisi. Väntasime küll parema, küll vasaku käega, küll mõlemaga. Küsisin seda küll isalt, küll emalt. Küll oli nüüd rõõmu, küll oli nüüd naeru ja kilkamist! *Varsti oldigi sealmaal, et protsessiti küll kraavide, küll loomade, küll tee, küll teesillutamise, küll põllupeenarde pärast. A. H. Tammsaare. *Küll oli tal igav, küll ta palus, et teda lastaks sõbra juurde, küll ta tahtis ära leppida, küll ta tiirutas ümber arestimaja.. J. Smuul.
9. ‹sidesõnalaadselt› alustab teat. piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat lauseosa v. kiilsõna laadi ühendit. *.. aga nüüd kuulukse Laes „Vabaduses” jälle tegelane olevat, küll mitte enam juhatuse esimehena.. A. Hint. *Pealegi leidub veel teisi tõlkeid, mida võib (küll ainult oletamisi) siduda Mango Hansuga. R. Põldmäe. | ‹ühendsidesõna osana› ehk küll vt ehk

külma|vaene
vähese külmaga, väheste külmade ilmadega. Külmavaene talv.

kinni külmetama

1. kinni külmuma. Järv, jõgi külmetas kinni.
2. kinni külmuma panema. *.. talv tuleb õige vali ja külmetab mere kinni.. J. Semper.

külmutama ‹37›

1. külmuma panema, külmuma sundima. Talv külmutas maa sügavalt. Külmkapid külmutavad. *Joodule järgnes vaikseid loike külmutavaid öid ja päikeselisi päevi.. A. Mälk. || toiduaineid temperatuuri alandamise teel konservima. Kala, liha külmutama. Külmutatud puuvili.
▷ Liitsõnad: kiir|külmutama, sügavkülmutama.
2. teat. tasemele seisma jätma. Hinnad, korteriüür, palgad külmutati eelmiste aastate tasemele. Seisvad masinad külmutavad ettevõtte käibevahendeid.

lamama ‹37›
millelgi v. kusagil pikali, rõhtasendis olema; asetsema, paigal olema, lebama. a. (inimese v. looma kohta:) pikali olema, lebama. Lamab diivanil, voodis, murul, rannaliival. Kõhuli, küljeli, selili lamama. Lamab joobnuna, minestuses, teadvusetult maas. Haavatu lamas vereloigus. Põetaja aitas haige lamama. Ei suutnud teiste abita lamamast tõusta. Lamab liikumatult nagu surnu. Lamades lugemine rikub silmi. Pidi mitu nädalat haiglas lamama. Jäin pärast ärkamist veel natukeseks voodisse lamama. Hüljes lamab nagu puunott jääl. Koer lamab nurgas oma asemel. Kušett, padi on lohku lamatud. *.. palusin, et tõuseme ometi [rohust] üles, sest me lamame lilled surnuks .. T. Vint. b. (eseme, asja jms. kohta:) rõhtasendis olema, lebama; asetsema, paigal olema. Jättis jalgratta külili lamama ja tormas tuppa. Raamat lamas lahtiselt laual. Tormist murtud puu lamas teel. Kalevipoja mõõk lamavat Kääpa jões. Kas teha püst- või lamav krae? Sel taimel on lamavad võsud. *Varsti lamasid nurgakividel tugevad palgid ja üks palgikord tõusis teise peale. F. Tuglas (tlk). c. (mingi loodusvormi v. -nähtuse kohta, tavalisem lebama:) asetsema; laiuma, laotuma. Oru põhjas lamab piklik järv. Lendame lõunasse: meie all lamab künklik Võrumaa. Jõe kohal lamab piimjas udulaam. *Tuleb talv, kus üle maa / lamab lumi lõpmata. G. Suits.

laotama ‹37›

1. midagi (hunnikust, kuhjast v. kogumist) laiali puistama. Sõnnikut laotama. Kruus laotati ühtlase kihina teele. Jõuluõhtuks laotati õled põrandale. Läbisadanud heinasaod laotati kuivama.
2. midagi (kokkupandut) laiali, laialt lahti asetama; välja v. laiali sirutama. Laotab lina voodile. Vanaema laotas puhta käteräti leibade peale. Laotas lapsele teki peale. Laotas salvrätiku põlvedele. Pesu laotatakse nöörile kuivama. Suur Tallinna plaan oli lauale laotatud. Kukk laotab tiibu ning kireb. Kalkun, paabulind laotab saba. Mees laotas nõutult käsi. | piltl. Puud laotavad oksi üle pargitee. Talv laotab valge vaiba üle maa.
3. hrl van levitama. Lamp laotas punakat valgust. Kamin laotab mõnusat soojust. Ahi laotab isuäratavat leivalõhna. *Lembitu: Ma ei teota ühtki usku, vaid neid, kes seda laotavad tule ja mõõgaga. J. Sütiste. *Kiir laotab seda raamatut [= „Kevadet”] Paunveres hinnata laiali. O. Luts.
4. van lammutama, lõhkuma. *Terve pinu [hagu] laotatakse koost, enne kui saapad ja püksid nähtavale tulevad. E. Vilde. *Tema armas kell laotati – võeti sisikond hoopis välja .. M. Metsanurk.

leebe ‹1› ‹adj›

1. (inimloomuse ja selle väljenduste kohta:) malbe, pehme; mitte (liiga) karm v. range. Leebe ja vaikne inimene. Ta muutus heldinult leebeks. Vahel kärgib ja kurjustab, siis on jälle leebe ja mahe. Leebe naeratus, pilk, ilme, hääl, toon. Leebete unistavate silmadega nooruk. Ta on leebes tujus. Naeris oma leebet naeru. Leebe kriitika. Ta sai suhteliselt leebe karistuse. Leebe suhtumine inimlikesse nõrkustesse. Ei maksaks nii rangelt hinnata, võiks läheneda leebema mõõdupuuga. *Juulius Kilimiti leebe olemuse all oli natuke tema isa kõvadust .. K. Ristikivi.
2. (ilma, looduse ja selle avalduste kohta:) mahe, pehme; õrn, kerge. Leebe suveöö, juuliõhtu. Saaremaal on talv leebem kui mandril. Puhus leebe suvetuul. Täna on meri leebe ja tüün. Sirel laotab leebet lõhna. *Ta töötas mõne tunni ilma kasukata, sest ilm oli leebe. M. Metsanurk. *Linapõld meeldis mulle väga, eriti kui ta õilmitses oma leebete helesiniste õitega. H. Raudsepp.

(ei) liha ega kala, ei liha, ei kala; ei kala, ei liha, (ei) kala ega liha
ei see ega teine; midagi vahepealset, eripäratut. Temast ei saa aru, mis mees ta on: ei ole ta liha ega kala. *Mustad on mäed. Need lastest ei kiha. / Pole see talv ei kala, ei liha. M. Kesamaa.

lume|kehv
vähese lumega. Lumekehv talv.

lume|rikas
lumerohke. Lumerikas talv.

lume|rohke
rikkaliku lumesademete ning paksu lumikattega. Lumerohke talv.

lume|tort
*On talv, taevas kahvatuvalge, männilatvadel valendavad lumetordid. F. Tuglas.

lumetu ‹1› ‹adj›
ilma lumeta, ilma lumikatteta. Lumetu maa, põld, metsaalune. Lumetud, mustad jõulud. Talv oli lumetu.

lume|vaene
väheste lumesademete ning õhukese lumikattega. Lumevaene talv.

lumine ‹-se 4› ‹adj›

1. lumega kaetud, lumekorra all v. lumega koos olev. Lumine põld, mets, tee, tänav. Lumised mäetipud. Härmas ja lumised puud. Kuuskede lumised oksad. Lapsed on lumes hullamisest üleni lumised, tulevad lumiste jalgadega tuppa.
2. selline, kus esineb lund; lumerohke. Lumine talv, märts. Lumisel ajal.

lõokese|talv
järeltalv, hiliskülm ja -lumesadu. Varajasel kevadel tuleb aprillis tihtipeale lõokesetalv või koguni mitu lõokesetalve.

lõppema ‹lõpen 42 või lõppen 37›

1. lõpuni v. lõpule jõudma; millegi lõpuks olema. a. (ruumiliselt). Mets lõpeb, algavad põllud. Siin lõpeb linn ja algab maa. Randa ei paista, ääretu veeväli ei taha lõppeda. Saba lõpeb musta tutiga. Vaskotsakuga lõppev voolik. Nulliga lõppevad arvud. b. (ajaliselt v. mingi tegevuse, sündmuse, protsessi jne. sooritatuse, ammendumise v. lahenemise kohta). See nädal, kuu, aasta hakkab (ära) lõppema. Millal tööpäev lõpeb? Pidu, etendus, film, koosolek lõppes. Eksamid lõpevad varsti. Puhkus lõpeb mõne päeva pärast. Vihm, sadu lõppes niisama järsku, kui oli alanudki. Lugu lõppes sellega, et .. Ega see vist heaga lõpe. Viigiga lõppenud malepartii. Surmaga lõppev haigus.
2. (tarvitamisel, kulutamisel) otsa saama, otsa lõppema (1. täh.) Raha kipub lõppema. Õli lambis oli lõppemas. Kui üks sigaret lõpeb, süütan kohe uue. Paljud vajalikud asjad olid müügilt lõppenud. Põuasel suvel lõpeb kaevudest vesi. Peagi lõppesid ka kartulid ja juurvili.
3. (hrl. looma kohta:) lõpma, surema. Loomad lõppesid nälga, tõbedesse. *Ja ülepea oli see talv õnnetuvõitu. Isegi kaks last lõppesid kurguhaigusse. A. Jakobson.
4. hrl van kõhnaks, viletsaks jääma, otsa lõppema (2. täh.) *Noorik oli näost nii lõppenud, et ma poleks teda peaaegu ära tundnud. E. Vilde. *.. ning ta lõppes silmnähtavalt, muutus enneaegu vanaks. A. H. Tammsaare.

läbi
I. ‹prep postp›
1. ‹hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2. ‹postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3. ‹prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

lähenema ‹37›

1. (üha) lähemale siirduma. a. (ruumiliselt). Tagant lähenes auto. Rong lähenes jaamale. Kass läheneb saagile hiilides. Lapsed lähenesid aralt. Laul kord lähenes, kord kaugenes. Selles kohas jõgi läheneb maanteele. b. (ajaliselt). Sügis, talv läheneb, hakkab lähenema. Tähtpäev, juubel läheneb. Aeg lähenes keskööle. Kell läheneb kuuele. Jaan hakkab juba kuuekümnele lähenema.
2. olemuselt v. hulgalt kellelegi v. millelegi lähedale küündima, lähedane (3. täh.) olema. Osavõtjate üldarv läheneb sajale. Viljasaagilt läheneb tänavune aasta mullusele. Tema käitumine läheneb brutaalsele. Hullumeelsusele lähenev meeltesegadus.
3. suhetesse astuma; lähedastesse suhetesse pürgima. Oskab inimestele läheneda. Kinnise iseloomuga inimesele on raske läheneda. Igale õpilasele peaks individuaalselt lähenema. Poiss püüdis, üritas tütarlapsele läheneda. || kunstiteosele, probleemile vms. analüüsivalt, mõtestavalt juurde minema. Kriitikudki ei oska moodsale luulele alati läheneda. Näitleja on osale õigesti lähenenud.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

metsa|elanik
(hrl. metslooma v. -linnu kohta). Talv on metsaelanikele karm aeg.

mets|loom [-a]
metsik, kodustamata loom, uluk; ant. koduloom. Metsloomade rajad. Metsloomi küttima, metsloomadele jahti pidama. Talv on metsloomadele karm aastaaeg. Koduloomad põlvnevad metsloomadest. Sa oled hullem kui metsloom. || piltl (metsiku inimese, metslase kohta). Selline jõhkard, metsloom! *.. temalt nad ei pinniks midagi välja tulegagi mitte, need metsloomad, kes nimetavad end vabastajateks! A. Jakobson.

miinus|temperatuur
nullkraadist madalam temperatuur. Karm talv äärmuslike miinustemperatuuridega.

mööda minema

1. mööduma. a. (ruumiliselt). Mine minust mööda. Lähen iga päev sellest kauplusest mööda. Juhtusin parajasti sealt mööda minema. Astu mööda minnes meile tingimata sisse. b. (ajaliselt). Läks mööda natuke aega, mõni päev, paar nädalat. Lapsepõlv oli märkamatult mööda läinud. Talv läks mööda, tuli kevad. c. ette jõudma. Püüti tööga naabritest mööda minna. Noorem vend on õppimises, saavutustes vanemast mööda läinud.
2. üle minema, lõppema, lakkama. Mure, valu läheb mööda. Solvumine läks varsti mööda. *Kõik muu läheb mööda, kõik ununeb, aga lapsepõlve-asjad jäävad, jäävad lihtsalt surmani. A. H. Tammsaare.
3. mitte tabama, mitte pihta v. märki minema. Sain kõrvale põigata, hoop läks mööda. *Ta asus jälle sihtima, kuid teine ja kolmas lask läksid mööda. E. Männik. | piltl. Peaks see karikas meist mööda minema! *Ja kättemaksu tuline mõõk ei pea mööda minema su ihust .. H. Raudsepp.
4. arvestamata jätma; mitte puudutama v. käsitlema. Käsust, korraldusest, eeskirjadest oli mööda mindud. Sellest probleemist ei saa vaikides mööda minna. Ülistati saavutusi, puudustest mindi lihtsalt mööda.

mullune ‹-se 4› ‹adj›
möödunudaastane. Mullune talv, kevad. Mullune saak. Mullune vasikas. Mullused heinad. Varakevadist maapinda katab veel mullune kulu ja leherämps. Tänavune suvi oli mullusest vihmasem. Mullune Eesti tennisemeister. Meestel on mullunegi palk saamata. Mullused mured ja raskused on veel hästi meeles.
▷ Liitsõnad: tuna|mullune, ülemullune.

murduma ‹37›

1. surve, painde, väände mõjul oma terviklikkust kaotama, kuju v. asendit muutma. a. terviklikkust kaotama, katkema, purunema. Hanguvars, reejalas, mast murdus. Aer murdus järsust tõmbest. Laud murdus painutamisel pooleks. Riiulid olid raamatute raskuse all murdumas. Aed oli maha murdunud. Noatera murdus lõikamisel. Jää on nõrk, võib murduda. Oksad murdusid lumekoorma all. Puud murdusid tormi käes. Tal olevat käeluu murdunud. Vitamiinivaegusest lähevad küüned hapraks ja murduvad kergesti. Paelahmaka küljest oli tükk lahti murdunud. Paakunud muld murdus kündmisel kamakateks. b. (hrl. inimese kohta:) kõveraks, looka painduma, küüru vajuma vms. Käed reumast kõveraks murdunud ja konksu kiskunud. Kooku, küüru murdunud vanake. *Nende [= toiduainete] eest murdu mõisaväljal päevi tehes kas või pooleks. F. Tuglas. *Dag oli kaugel, kui Truutu üle jalgratta murdus. Nuttis oiates. L. Promet. c. (murdlainete kohta). Lained murdusid mühinal karidel, rannakividel, vastu laeva käila. *Sealtsamast paadi külje kõrvalt tõusis lainelatv ja murdus üle paadi .. A. Mälk.
2. ka füüs ühest keskkonnast teise siirdumisel levimissuunda muutma. Valguskiired, raadiolained murduvad ja peegelduvad. Prismas murduv valgus. *.. nagu oleks päike kitsast pilust sisse tunginud ja seitsmeks vikerkaarevärviks murdunud. K. Ristikivi.
3. (hääle kohta:) ärritusest, hingevalust vms. katkema v. tämbrit (ja kõrgust) muutma. Poisi teeseldult räme mehehääl murdub aeg-ajalt heledaks lapsehääleks. Ahastava naise hääl murdus arusaamatuks kähinaks. Ta ütles seda murduva häälega. Rääkis erutusest, liigutusest murduval häälel. *Urmas oli seda rääkides erutatud ja ta hääl oli nagu katkine. See aina murdus ja murdus. S. Rannamaa.
4. piltl olematuks muutuma, hävima, katkema; vaimselt, füüsiliselt kokku varisema. Tema raudne tahe, tahtejõud, meelekindlus, mehine meel, uhkus, enesekindlus ei murdu kunagi. Ta ei murdunud ka kõige rängemates kannatustes ja katsumustes. Elujõud, ramm, jaks murdus. Ränga mure- ja töökoorma all murdus ta tervis. Midagi tema hinges murdus, ta kaotas elutahte. Vaenlase vastupanu murdus. Talv, pakane murdus järsku. Hakkas kumama aovalgus: öö murdus kuidagi järsku. *Mehed, kes võitlusest maailmaga kõrvale ei hiili, murduvad tihtipeale liiga vara. I. Jaks.
5. piltl järsku (millekski) muutuma, üle minema. *Karini viha murdus suureks nutuks .. A. H. Tammsaare. *Ta pilk viibis tihti just neiuks murduval tüdrukul .. A. Mälk. || (esile, välja) tungima. Mäda murdus tekkinud uurisest keha pinnale. *.. kallas murdub pankrannikuna Hadi lahte .. L. Meri. *Ta huultelt murdus raske oie. A. Mälk.

mäletama ‹37›

1. kellelgi meeles olema, mälus säilima. Kas sa mäletad (veel)? – Mäletan (küll), miks ma ei mäleta! Mäletan selgesti, hästi, ähmaselt, (nagu) läbi udu. Kes seda enam täpselt mäletab! Ta ei mäleta oma vanaisa. Ei mäletanud loetust midagi. Tahtsin midagi ütelda, aga ei mäleta enam, mida. Kas mäletad peast ta telefoninumbrit? Mäletan, et oli väga külm talv. Suvi oli kuumemaid, mida üldse mäletatakse. Neid tööriistu mäletavad veel ainult vanad inimesed. Mäletan teda lapsest peale, koolieast, ülikoolipäevilt. Mäletan teda lõbusa onkuna, naisi naerutamas. Kas mäletasid temalt järele küsida? Nii palju kui mäletan, kandis vanaema prille. Olin nii ähmis, et ei mäletanud teregi öelda. Ega sa ei mäleta, mis aastal see oli? – Kui ma õigesti mäletan, siis 1939. aastal.
2. meeles pidama, mälus säilitama. Teeme niisuguse peo, et annab mäletada. Mul on, mida mäletada. Neid päevi mäletan kaua. Tahan teda mäletada sellisena, nagu ta oli noorpõlves. Ei tea, kas raskeid aegu on õigem mäletada või unustada. Ära mind halvasti, vihaga mäleta. Ma mäletan ta heategu tänumeeli, surmani. Tasun kätte, nii et mäletate! Talle kuluks niisugune nahatäis, et mäletab. Mis sest vanast asjast, seda vana asja enam mäletada. Nii on see olnud sellest ajast peale, kui ma mäletama hakkasin.

nirisema1 ‹37›
nirena, nirinal voolama; nõrguma, valguma. Kraanist ainult niriseb vett kaussi, maha. Mahlakask tilgub, mahla peaaegu niriseb. Räästast niriseb vihmavett, räästad nirisevad. Nõlvakul niriseb maa seest selge allikas. Vihmapiisad nirisevad aknaklaase mööda alla. Silmavesi niriseb üle põskede. Suust niriseb ila, sülge. Higi niriseb mööda selga. Haavast, ninast niriseb verd. Sööb arbuusi, nii et mahla niriseb lõuale, lõuga mööda alla. Laelaudade vahelt niriseb liiva. *Lohukesed ja lombikesed hakkasid kraavidesse nirisema .. P. Vallak. *Kaua nirises tume vedelik tassi .. E. Tegova. | piltl. Kardinapragudest niriseb valgust tuppa. See pidi olema saladus, aga üht-teist nirises ometi läbi ja sai teatavaks. *.. lilleseemnete eest võis kopikas niriseda talv läbi. O. Kruus. *.. et elu on tast märkamatult mööda nirisenud, et tal pole jõudu jätkunud isegi perekonda soetada. A. Jakobson.

nukrastama ‹37›
hrv nukraks tegema. *Külm talv on meid küllalt nukrastanud ja toas ahju ääres hoidnud .. J. Pärn.

ohi ‹ohja 32› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v. -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v. päitsete külge kahel pool looma suud. Võttis, haaras ohjad kätte ja sõit algas. Peremees ise hoidis ohje. Küüdimees astus vankri kõrval, ohjad peos. Tõmbas ohjad pingule, hoidis ohjad pingul. Tõmbas ohjadest ja hobune jäi seisma. Hobune seoti ohje pidi lasila külge. Ohjad keerdusid ümber vankri ratta, jäid hobusele jalgu. Pidusõidul pandi hobusele kõige ilusamad ohjad peale. Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? (mõistatus merel sõitva laeva kohta).
▷ Liitsõnad: nahk|ohi, nöörohjad.
2. miski oma kujult ja otstarbelt ohje meenutav. Ohjadega juhitav mudellennuk. Pea mähise tegemisel hoiavad sidet paigal sideme ohjad. Istukile tõusmise abistamiseks olid haigevoodi jalutsi küljes ohjad.
3. piltl (juhtpositsioonil olekut, kellegi v. millegi talitsemist, distsiplineerimist märkivates väljendites). Kodus on ohjad alles isa käes. Meie korvpallimeeskond ei andnud kogu mängu jooksul ohje käest. Kuigi päike käib juba kõrgemalt, hoiab talv veel kõvasti ohje peos. Isa oleks pidanud poissi paremini ohjes, ohjas hoidma, pidama. Valitsus tõmbas ohjad pingumale. *.. olid korraldanud ühe päris ohjadeta olengu kahe rootsi naisüliõpilasega. K. Ristikivi. *.. purjus, ilma ohjata talumehed, kes joovad end kõrtsis täis.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: jutu|ohi, peremehe|ohi, perenaise|ohi, talu|ohi, valitsemis|ohi, võimuohjad.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

otsa
I. ‹postp›
1. [gen] pealmisele pinnale, ülemise osa peale; tipu, teraviku v. otsmise osa peale v. külge. Kotid laoti üksteise otsa. Koorma otsa oli visatud köis. Poiss ronis puu otsa. Lipp pandi torni otsa lehvima. Võttis lihatüki kahvli otsa. Laps vedas järel nööri otsa seotud mänguautot. Astus katkise pudeli otsa. *Siis istusid kivilõhkuja ja kraavikaevaja vankrisse kirstu otsa. R. Sirge. | piltl. Sai külla, hea põlve, priske elujärje otsa. Oled vale, õige isiku otsa juhtunud, sattunud. Niisuguse lolli otsa pole ma enne komistanud. Vaatas ühe otsast teise otsa 'näkku, silmadesse'. || ümbritsevalt millegi peale. Tõmbas sukad, sokid jala otsa. Kingade otsa olid veel botikud pandud. *..ajas mees ennast voodiservale istuli ja sobitas sussid päkkade otsa.. V. Gross. || millegi külge (kinni) rippuma. Pane mantel varna, naela, konksu otsa! Kraana haaras lasti noka otsa. Võttis paki, kohvri, korvi, kompsu käe otsa. Pani lapse rinna otsa (imema). || lükitult millestki läbi. Pärlid on aetud nööri otsa. Lihatükid pandi varda otsa küpsema.
2. [gen] lisaks, juurde. Tegi ühe vea teise otsa. Aina üks häda teise otsa. Tantsisid kogu õhtu koos, ikka tantsu tantsu otsa. *Ta tühjendas kruusitäisi teineteise otsa.. U. Masing.
3. [nom gen] (ajaliselt:) läbi, vältel; kestel, kogu ajavahemiku jooksul. Öö otsa sadas vihma. Päevad otsa istus ta toas. Õhtu otsa ei räägitud sõnagi. Tegi talv otsa metsatööd. Suvi otsa, suve otsa olin maal. || ‹mõnes ühendis muus käändevormis›. Läks aastaks otsaks välismaale. Polnud päeval otsal iva hamba alla saanud.
II. ‹adv›
1. peale, külge (eriti seoses liikumist väljendavate verbidega). Vaata, et sa inimestele otsa ei aja! Kiirrong sõitis kaubarongile otsa. Viskas mantli maha, pintsaku sinna otsa. Laudale ehitati karjaköök otsa 'külge'. Pani sokid jalga ja tõmbas kalossid otsa. Ähvardas majale tule otsa panna, pista, torgata. Tundub, et suur kala on otsa hakanud. Vaatas teisele küsivalt otsa 'näkku, silmadesse'. *Ees sammuv noormees peatus nii äkki, et Jaan talle otsa pidi kukkuma. A. Jakobson.
2. kõnek lisaks, juurde; järele. Kauba hinnale on jälle mõni kroon otsa pandud. Kevad oli külm, nüüd veel suvi ka otsa samasugune. Läks trumm, mingu pulgad ka otsa!
3. lõpule, läbi. Ostude tegemisel sai raha otsa. Jutt sai otsa. Sai isu otsa tantsitud. Töö ei lõppenud kunagi otsa. Jõud lõppes otsa. *Ja kui himu lugemisel otsa sai, kiskus ta paberi pisikesteks tükkideks. A. H. Tammsaare. || tervislikult halba seisundisse; kurnatuks, kõhnaks. Haige on näost otsa lõppenud. *Mõni läheb priskemaks ja kosub, teine jääb otsa kui luu ja nahk. M. Metsanurk. || (suremise, hukkumise kohta). *Ja see Sirelpuu Gustav sai mõne aasta hiljem ühel talvel otsa, jättis hinge tuisku. E. Krusten. *Täna sai kõige parem loom otsa. Jak. Liiv.

pahupidi ‹adv›

1. sisemine v. alumine pool väljapoole v. väljaspool, pahempidi; normaalsest vastassuunda v. -küljele, vastassuunas v. -küljel; tagurpidi, valepidi. Tõmbas, pööras taskud, sukad pahupidi. Tõmbas kasuka pahupidi selga, pani soki pahupidi jalga. Pahupidi pööratud hundinahast kasukas. Sahk keerab söödi, rohukamara pahupidi. Tuul lõi vihmavarju pahupidi. Keeras silmalau, huule pahupidi. Koeral on kõrv pahupidi. Pöial läks pahupidi 'tagurpidi'. Silmad (hirmust, valust) pahupidi peas 'nii, et ainult silmavalged paistavad'. Loom ajas silmad pahupidi, korises ja heitis hinge. Tuulest pahupidi sulgedega kukk. | piltl. Iiveldas nii, et tahtis sisikonna pahupidi pöörata. Tuupis nii, et kas või ajud pahupidi. Ei pööra ennast, oma hinge igaühe ees pahupidi. *Aga merd [tütar] ei talu. Kui tuulise ilmaga Abrukasse tuleb, öögib ennast paadis pahupidi. J. Tuulik.
2. segamini, sassi(s). Plahvatus paiskas onni pahupidi. Lapsed tuhlavad kõik (sahtlis) pahupidi. Metssigadest pahupidi pööratud kartulimaa. Pöörasin kogu maja pahupidi, aga karpi ei leidnud. Eksamite ajal oli kogu elamine pilla-palla ja pahupidi. | piltl. See sõnum paiskas mus kõik pahupidi. Haigus pööras pahupidi kogu igapäevase elurütmi. *.. ometi oleksin ma tahtnud teda jutukana näha, et mitte oma pahupidi mõtteid mõelda. G. Helbemäe.
3. piltl valesti, viltu, vastupidi. Tema käes kukkus kõik kuidagi pahupidi välja. Asjad veavad vägisi pahupidi. Ära pööra tõde, mu sõnu pahupidi! Jutustuses on kõik tavapärane pahupidi pööratud. Austraalias on kõik pahupidi: jaanuaris suvi, aga juulis talv. *Kuid mu süda kihvatab, kui mu mõte ikka pahupidi pööratakse.. F. Tuglas (tlk). *Ta oli lootnud, et täna viib ta Indrekuga asjad ühele poole, aga nüüd oli kõik pahupidi pöördunud. A. H. Tammsaare.

pakaseline ‹-se 5› ‹adj›
pakasene. Pakaseline talv, öö, hommik, päev.

pakasene ‹-se 5› ‹adj›
pakane (2. täh.) Pakasene hommik, päev, talv. Karge pakasene õhk. Pakasesel ööl paukusid aiateibad.

paljas ‹palja 19› ‹adj›

1. katmata, katteta, ilma millegi tavaliselt katva v. varjavata. a. alasti, rõivasteta. Paljas keha, ihu. Võttis, kooris enda paljaks. Rannaliival mängis paljaid lapsi. Paljad sääred, reied. Kõht, tagumik paljas. Paljaste rindadega. Katkistest sukkadest paistsid paljad varbad. Paljaste käte, jalgadega. Poiss oli paljas kui porgand. Palja peaga 'ilma peakatteta'. *On argipäev, plaaž pole nii tüütult paljast liha täis tuubitud.. R. Kaugver. || ainult teat. rõivastusesemes, ilma selle peal kantavata. Paljais sukis, paljaste sukkadega. Palja aluspesu väel. Jooksis palja särgiga õue. On juba nii soe, et võib palja kleidiga käia. b. juusteta, habemeta. Paljas läikiv pealagi. Noorsõduritel aeti pea paljaks. Paljaks raseeritud nägu, lõug. *..peainsener, terava nina ja paljaste meelekohtadega mees, istus oma kabinetis.. M. Traat. c. karvadeta, sulgedeta. Roti-, hiirepojad sünnivad paljaina. Tapetud kanad olid paljaks kitkutud. Tõuke on paljaid ja karvaseid. *Nad [= linnupojad] on täiesti paljad, ainult pea peal on mõned helehallid ebemed. J. Piik. d. lehtedeta, raagus. Leppadel on veel lehti, kased on juba paljad. Paljaks jäänud mets, kaasik. || (taimeosi katvate karvakesteta). Paljaste õievartega taim. *Näiteks on pöögi noored lehed roodude kohalt kaetud pikkade peente karvadega, kuid täiskasvanuna on lehed paljad. A. Vaga. e. taimkatteta. Paljad kaljud, kaljusaared, karid, rahnud. Rohukamarata paljas paas. Suur osa kõrbest on täiesti paljas. Rukkiorases on paljaid laike. Põud on põllud paljaks kõrvetanud. Samblast paljaks kaabitud kivi. || ärasöödud, lühikeseks näritud rohuga. Lambad närisid õueaia paljaks. Karjakoplid on paljad, loomad ei saa sealt enam süüa. || puudeta, metsata; lage. Puudeta, paljas raba, heinamaa. Sügisesed põllud on paljad. Marjanaised tegid raba ühe päevaga jõhvikatest paljaks. f. lumeta, lumetu. Sel kevadel läks maa varakult paljaks. Tee oli paljas, reega ei pääsenud enam läbi. Jaanuar oli paljas, alles veebruaris tuli lumi. Paljas talv. Paljas 'lumeta' külm. g. katva, pehmendava kihita. Magab paljal põrandal, pingil, lavatsil. Palja maa peal oli külm istuda. h. kestata, kooreta, tupeta, ümbriseta; katva, kaitsva, isoleeriva kihita. Paljas mõõk. Kõrrelistel on paljad, pungasoomusteta pungad. Paljad, isoleerimata elektrijuhtmed. Paljad, krohvimata kiviseinad. Paljad, värvimata puupaneelid. Koer ajas, tõmbas urisedes hambad paljaks. Muudkui irvitab, hambad paljad. i. piltl varjamata, peitmata, alasti. Koorusid välja paljad, alasti tõsiasjad, faktid. Paljas, ilustamata tõde. *See oli paljas äri, kus jõuti edasi ainult äärmise närususega. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: poolpaljas.
2. varanduseta, omandita, vaene. Okupeeritud maad riisuti, rööviti paljaks. Sõja läbi paljaks jäänud inimesed. Kolm korda kolida olevat sama, mis üks kord paljaks põleda. Paljas kui kirikurott, püksinööp. Rikas ta pole, aga päris paljas ka mitte. Ta on enda paljaks joonud. Kes läheb vaesele vaderiks või paljale pulma. *Marta oli ju nõnda paljas tüdruk, et tema äratoomiseks poleks tarvis olnud hobustki saata.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: puru|paljas, puu|paljas, tühipaljas.
3. pelk, puhas. a. lisanditeta; lahjendamata, ehtne. Lapsed sõid paljast moosi, mett. Sõi paljast liha ilma leivata. Mis sa paljast leiba sööd, pane võid ka peale. Haige tahtis paljast vett. Paljas piiritus, äädikas. b. (vastab adverbidele ainult, vaid, üksnes). Seekord pääses ta palja ehmatusega. See ei saa paljas juhus olla. See on sul paljas kujutlus, sundmõte. Paljas mõte sellele ajab hirmu peale. Paljastest sõnadest, lubadustest on vähe. Välismaareis jäi paljaks unistuseks. Palja käsutamisega ei saavuta midagi. See on tal paljas jonn, kelkimine. *Sest mis aitab paljas noorus, kui pole kangust. A. H. Tammsaare. *Ja Illimar oli kuulnud, et juba paljas see lõhngi purju paneb. F. Tuglas.

paukuma ‹paugun 42›

1. pauke (1. täh.) kuuldavale laskma. a. (lasu v. plahvatuse puhul). Lasketiirul pauguvad püssid ja püstolid. Haubitsad, kahurid hakkasid paukuma. Paukudes lendasid õhku raketid. Vaenlase kaevikute kohal aina paugub ja müriseb. b. (avanemisel v. sulgumisel). Uksed koridoris, majas pauguvad. Lööb, viskab värava enda järel paukudes kinni. Uks paukus ta nina ees(t) kinni. Pauguvad šampanjapudelite korgid. c. (kuhugi vastu v. sisse paiskudes; tugevate paukudega töötades). Metsas paukusid kirved. Töökojas kuuleme vasaraid paukumas. Nuia paukudes lüüakse poste maasse. Mootor turtsub ja paugub. Lõi rusikaga lauale nii et paukus. Varsti hakkab seal oksjonihaamer paukuma 'tuleb oksjon'. *Ja kangasjalg, ta paugub rõõmsas majas, / kui süstik lendab, laulab kuduja. Juh. Liiv. d. (külmast v. kuumusest lõhenedes). Väljas paugub (30-kraadine) pakane. Oli tuiskude ja paukuva pakasega talv. Öösiti pauguvad külmast aiateibad, seinapalgid. Jää järvel paugub ja praguneb. Ahjus pauguvad ja praksuvad kuusehalud. Kerisekivid paukusid leili viskamisest. e. (äikese kohta). Pikne, äike paukus kogu öö. Välgusähvatusele järgneb momentselt paukuv kõuekõmin. f. (kella löömise v. muusika kohta). Aisakellad paukusid. Tornikell paugub kuus lööki, kaksteistkümmend (korda), tulekahjuhäiret. Rongkäigu eesotsas hakkas paukuma orkester. *Saalis paugub kõrvulukustav muusika edasi.. O. Luts. g. (tegevuse v. protsessi intensiivsuse rõhutamiseks). Raiub ja rautab, nii et tuba paugub käes. Tantsivad, et põrand paugub. Kogu maja paukus pidutrallist. Pea paugub otsas valutada. .. paugu vastu, palgimetsa – / minu hea hääle vastu.. *No kui mina .. isameheks hakkan, siis titel on papa mis paugub! H. Raudsepp.
2. piltl valju häält tegema, valjusti häälitsema. a. valjult (ja vihaselt) midagi ütlema, kärkima, põrkima. Kärgib ja paugub, paugub ja pragab kõigiga. Paugub kui püss, pikne. Kellega ta seal peaks paukuma? Lasevad pahandajal ennast tühjaks paukuda. Tegi kurja näo ja paukus mis hirmus, koledasti, nagu kole. Kus kukkus siis laste peale paukuma! *Ta .. paukus, põrutas rusikaga lauale, ja paukus jälle. V. Saar. *„Tere!” paukus ta jämedal bassihäälel.. P. Vallak. b. tugevasti ja kinniselt köhima. Taat köhib paukudes. Lapsed pauguvad köhida (, nagu raiutaks metsas puid). Poiss köhib mis paugub. *Kus mina alles möödunud nädalal paukusin, nii et rinde alt paistetas üles. E. Rängel. c. valjusti ja vihaselt haukuma; tugevasti ja lühidalt häälitsema. Koerad hakkavad võõra peale paukuma. Hirv paugub.

peal|kirjastama
pealkirjaks panema, pealkirjaga varustama. Ei oska seda artiklit kuidagi pealkirjastada. „Omapärane talv” – nii on autor pealkirjastanud oma teose. Lendleht oli pealkirjastatud üleskutsena rahvale. Pealkirjastamata luuletused. Pealkirjastatud tabelid.

petma ‹petta, petan 47›

1. kedagi hrl. tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama, ninapidi vedama. Poiss ei räägi tõtt, petab vanemaid. Pettis õpetajat, sest kirjutas sõbra pealt maha. Petab salaja, avalikult, kogemata. Last ei tohi petta, kui on talle midagi lubatud. Tegin, nagu loeksin, aga ema on raske petta. Petab kõiki tühjade lubadustega. Ära usu, ta petab sind! Poliitikud on ennegi rahvast petnud. Oskarit ei saa uskuda, ta petab. Mis sa tast nüüd ikka petad, räägi ära, kuidas oli. Pettis ennast asjatute illusioonidega. Laskis end ilusatest sõnadest petta. Tal pole õigust teiste usaldust petta. Võistleja ei petnud meie lootusi. *Eks me siis püüa seda elunatukest jõudumööda venitada ja Liiva-Hannust petta. V. Saar. *Oskus jälgi segada päästab sageli jälitaja käest. Mida vanem jänes, seda kavalamini ta petab. O. Tooming. || kedagi pettusega, kavalusega materiaalset kahju kannatama panema, tüssama, pügama. Petab kaardimängus, äritehingutes. Müüja pettis kaaluga 'valesti kaaludes', kümne krooniga, raha tagasi andes. Pettis jultunult riiki, jättes maksud maksmata. Lasksid end kelmil petta. Ta sai metsamaterjali müües, laadal hobust ostes rängalt petta. Küll peteti tal osavalt raha käest! Kelm petab kelmi. *.. kallid nahad peteti pärismaalastelt tihti tühiste ja odavate ehete eest. P. Vallak.
2. petlik olema, eksitusse viima, alt vedama. Kui märgid ei peta, tuleb külm talv. Kui mu silmad ei peta, on see tädi Aino. Kuulmine, kõrv võis teda petta. Mälu petab sageli. Põld ei peta kunagi. Ära usu, kaardid petavad! Mäed ei petnud meie ootusi. Eelaimus, lootused ei petnud. Siin steppides petab ju kaugus. Neem pettis eemalt vaadatuna: pidasime teda saareks. Peegel ei petnud: ta polnud enam noor. *.. kuidas see udu täna petab: oled juba kodu lähedal, seal läheb aga kõik jälle võõraks. J. Parijõgi. *Dokumendid olid meistrikäega tehtud ja oleksid petnud targemaidki mehi.. H. Luik (tlk).
3. armastus- v. abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma. Oma naist, meest petma. Mees pettis Maiet oma sekretäriga. Petetud tüdruk, abielumees. *Sa oled mind kogu meie abielu ajal igasuguste naiste ja plikadega petnud! E. Rannet. *See südametunnistuseta tüüp oli teda [= Juliat] petnud ja maha jätnud.. A. Alas (tlk).
4. kavalusega, mingi võttega meelitama kuhugi v. midagi tegema, peibutama. Petab koera leivaga, kondiga kaasa. Muinasjutus petab rebane hundi jääaugule. Oskas vastukukkumisega kägu ligi petta. Püüdis Hannest libeda jutuga enese poole petta. Pane tähele, küll ta petab pikapeale Hansu oma nõusse! Rasv petab hiire lõksu. *Tuleb siia ja petab teiste pruudid käest! O. Luts. *Aga kui oksi soojas toas vee sees hoida, siis petab pungad varem puhkema. H. Relve.
5. (teat. füsioloogiliste vajaduste kohta:) kuidagiviisi vaigistama, kergelt leevendama. Püüdis paari kuivikuga nälga, tühja kõhtu petta. Jõhvikad aitasid natuke janu petta. Petsime ainult und, niimoodi üksteise alla magades.

pikaline ‹-se 5› ‹adj›
pikaldane. a. pikatoimeline, aeglane. Pikaline talumees. Jaan on kõigutamatult rahulik ja pikaline. Pikalise oleku ja jutuga poiss. Pikalise loomuga põhjamaalane. Astusime pikalisel sammul kodu poole. Tööpäeva lõpul olid meeste liigutused juba pikalisemad. Väsib ära äkiline, peab vastu pikaline. *.. vana künnihärg Kirju, ta on nii rahulik ja pikaline, ta nagu ei käi ega astu, vaid venib. Madde Kalda. *.. eemalt kuuldi rähni pikalist koputamist: tak, tak, nagu seinakellal.. L. Koidula. b. hrl van pikka aega, pikalt kestev, pikk. *Pikalise ümbereksimise järel leidsime viimaks kuiva maaviiru.. E. Bornhöhe. *.. talv heitles kevadega pikalist heitlust ega tahtnud kuidagi käest ära anda oma valitsusvõimu. J. Kärner.

podi ‹11› ‹s›
sodi, pudi, löga. Podiks keenud kartulid. *Talv kurjalt me kuhja on pitsitand – / pool jalga on pehmet podi. H. Suislepp.

polaar|talv
polaarööga iseloomustuv talveaeg polaarpiirkonnas

põhja|maa
põhjas, külmas kliimas asuv maa, külm maa. Põhjamaa valged ööd, karmid talved. Põhjamaal on suvi lühike ja talv pikk. Me oleme põhjamaa rahvas. || Põhjamaad pl Taani, Soome, Norra, Rootsi ja Islandi ühisnimi. Põhjamaade Nõukogu.

päikese|ring
(päikese ööpäevase näilise teekonna kohta). *Talv taganes iga päikeseringiga, iga päev oli pikem ja eredam.. T. Himma (tlk).

päris|talv
tõeline, tegelik talv. *Halupuid hoiti Kõrtsitalus ikka päristalveks, kui suuremat sooja vaja. O. Kruus.

päts ‹-u 21› ‹s›
karu, mesikäpp. Laanes oli nähtud pätsu poegadega. Vana pätsu jäljed viisid koopa juurde. *Küll oleks praegu hea kusagil sügaval laanekurus pätsu kombel talv kevadesse põõnata. H. Laipaik.

raha|natuke ‹s›
vähene raha. Siin on see rahanatuke, mis ma olen kogunud. Külaliste kostitamisele kulus viimane rahanatuke. Kuidas sa oskad nii pisku rahanatukesega läbi ajada? Võttis kummutisahtlist oma rahanatukese. *Pikk talv oli rahanatukese niikuinii kokku kuivatanud. H. Laipaik.

rahule ‹adv›

1. rahusse, rahulikku, häirimata seisundisse v. olukorda. Ära kiusa, jäta mind rahule! Jäta Inge rahule, tema pole milleski süüdi! Mis sa pärid, jäta rahule! Antsu pinniti kõvasti, kuid jäeti siis rahule. Jäetagu minu hing 'mind' ükskord ometi rahule! Ei suurriigid meid rahule jäta. *.. jätan praegu õmblusmasina rahule ja kirjutan sulle kirja valmis .. A. Hint. *.. lähenes talv, vennaksed jätsid põllud ja niidud kevadeni rahule .. F. Tuglas (tlk).
2. kellegi v. millegi suhtes rahulolevaks, heakskiitvaks. Peremees jäi uue sulasega rahule. Ma jäin tema tööga täiesti rahule. Jäime kontserdiga, kuulduga rahule. Lapsed ei jäänud ema seletusega rahule. Tuleb ehitada nii, et elanikud rahule jääksid. *Annab rukis neli-viis kõrt, jääb põllumees rahule. K. Põldmaa.
3. rahulikuks, mittehäirituks. Püüdis end vägisi rahule sundida. Eks käime seal pealegi ära, siis su süda jääb rahule. *„Palav ...” – „Jää rahule, Arnokene, varsti on hommik, siis on parem.” O. Luts.

rajune ‹-se 4› ‹adj›
tugevalt tormine, marune. Rajune öö, talv. Ilm oli rajune, muutus, läks rajuseks.

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

remont ‹-mondi 21› ‹s›

1. ruumide, hoonete, masinate, seadmete jms. kordategemine, kordaseadmine, parandus(tööd); tootmisettevõtteis seadmete, hoonete jt. tootmisvahendite töövalmiduse taastamine. Korteri remont tuleb suvel ära teha. Maja läheb remonti, on remondis. Majas, majale tehti remont. Meil käib praegu remont. Kas remont on lõpetatud? Äsja remondist tulnud kauplus, kohvik. Kontoriruumid vajavad hädasti remonti. Kui palju selline põhjalik, korralik remont maksma läks? Koolimajade remondiga läheb kiireks. Auto tuleb remonti anda, viia. Talv on traktorite ja muude põllutöömasinate remondi aeg. Tuleb ringi sõita, siin on sild remondis. Vihmutusseadmed vajavad igal aastal jooksvat remonti. Linna tänavate remont.
▷ Liitsõnad: avarii|remont, ennetus|remont, garantii|remont, hooldus|remont, kapitaal|remont, pisi|remont, sanitaar|remont, säilitus|remont, väikeremont.
2. põll (loomakasvatuses:) karja uuendamine ja täiendamine. Lehmvasikate üleskasvatamine piimakarja remondiks.

rukki|oras
Erkroheline rukkioras. Käre talv polnud rukkioraseid kahjustanud.

rõuk1 ‹rõugu 21› ‹s›
heina, vilja, põhu vms. koreda materjali kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas; hrl. redelrõuk. Katusjas, koonusjas, kaarjas rõuk. Seina moodi rõuku kutsutakse sarraks. Peremees paneb, tõstab, kannab vilja rõuku. Hein on parajalt kuiv rõuku viia, rõugust koormasse tõsta. Neil vedeleb ristik talv läbi põllul rõugus. Rõuke tegema. Ootame tuult, et rõugud läbi kuivaksid. Kuivad rõugud peab ära vedama. Poisid pugesid rõugu alla vihmavarju. *Seljandikkudele.. kerkis rõuke nagu seeni, küll ridamisi, küll hajuvil. R. Sirge. *Iga päev.. lisas nurmile pikki, mitmele redelipaarile tehtud rõuke. M. Raud. || kõnek muu materjali virn v. hunnik. Turbaid, mättaid rõuku panema. *Rõuk pabereid, palve- ja kaebekirju lebas ta lähedal laual. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: heina|rõuk, herne|rõuk, kaera|rõuk, nisu|rõuk, odra|rõuk, põhu|rõuk, ristiku|rõuk, tõuvilja|rõuk, viljarõuk.

rõõmustama ‹37›

1. rõõmu tegema. Mees rõõmustas naist lilledega, hea uudisega. Päike rõõmustab heinalisi. Kokkusaamine ei rõõmustanud meid põrmugi. See on saavutus, mis rõõmustab. Rõõmustab, et talv on läbi. Küll seda last on raske rõõmustada. Poeg rõõmustab vanemate südant. Rohelus rõõmustab silma. Rõõmustav sündmus, ettepanek. On rõõmustav, et .. Nii mõndagi rõõmustavat on juhtunud. | (viisakusvormelina). See on meie uus töötaja Tiina. – Väga rõõmustav.
2. rõõmu tundma, rõõmus olema. Rõõmustasime lillede, hea uudise üle. Lapsed rõõmustavad kingitud kassipoja ümber. Rõõmustati, et keegi viga ei saanud. Õde rõõmustas vennaga kaasa. Rõõmustasin kinkidele mõeldes juba ette. Selle asja juures pole midagi rõõmustada. Süda laulab ja rõõmustab.

ränk1 ‹ränga 22› ‹adj›

1. (kehalise töö, tegevuse kohta:) äärmiselt raske, suurt pingutust nõudev, kurnav. Ränk töö paemurrus, kaevanduses. Ränga maatöö jaoks oled sa liiga nõrk. Talukoht nõuab ränka tööd. Ärge endale ränga tööga liiga tehke! Ta abistas mind kõige rängematel töödel. Rängast rassimisest väsinud mehed. See raha on ränga tööga teenitud. *Kuid kas selles seisabki mehisus, kui lõhutakse aina ränka tööd? P. Vallak. || (teel liikumise kohta). Komberdasime mööda ränka mägirada. Trepp on nii ränk, et paneb hingeldama. Vastutuult oli üsna ränk astuda.
2. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva v. raskusi põhjustav, kannatuste v. vaevaga iseloomustuv; väga raske (taluda). Rängad ajad, sõja-aastad. On elatud ränka elu. Vangipõli oli ränk. Teda on tabanud ränk saatus. Minevik tundub praegu ränga unenäona. Kasvas kõige rängemates tingimustes. Tänane päev on olnud ränk ja tappev. Seljataga on rängad lahingud. Ränk ja armutu võitlus, heitlus, taplus. Vangide ränk piinamine. Ränk teoorjus. Aafrika kliima on eurooplasele ränk. Lumerohke talv oli metsloomadele ränk. Veetsin haigevoodi ääres ränga öö. Tema mõtlematul tegutsemisel olid rängad tagajärjed. Asjaolud olid meie jaoks liiga rängad. Rängimad katsumused. Sõnatut hukkamõistu on teinekord rängem kanda, taluda kui kõige süüdistavamaid sõnu. Külla toodi ränk sõnum lahingu kaotamisest. Kohe tuli veel rängem uudis, selline, mis päris tummaks lõi. *Paljukesed meist siis ookeanil on olnud, et kõiki ränki asju sealsete tormidega võrdleme. F. Tuglas. *Sa ehk ei tunne ränki tunde, mil inimene vihkab ennast.. L. Hainsalu. || (haiguse, kehavigastuse vms. kohta:) väga raskelt v. suurte vaevustega kulgev, eriti tõsine, (elu)ohtlik. Ränk haigus, tervisehäire. Mees põdes ränka tõbe. Liiklusõnnetuses kannatanu vigastused on rängad. Peapõrutusel olid rängad tagajärjed. Haige piinleb ränkades valudes. Kannatab ränkade peavalude käes.
3. kaalult äärmiselt raske (ja kogult suur v. massiivne). Hobune veab ränka koormat. Ränk kandam, last. Poeriiulid painduvad ränkade kaubakoormate all. Olen rängematki taaka tassinud. Rängad kivimürakad. *Suur ränk sahk jooksis rahulikult oma laia aluse peal tüma maa sees. J. Mändmets. *Söögitoas on ränk tammepuust puhvet, toolid ja lauad.. Madde Kalda. | piltl. Riigivõlgade ränk koorem lasus rahva õlgadel. Ränk kivi langes korraga südamelt. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) vägev, võimas. *Vanamees pigistas oma ränkade kämmaldega toolikorju, mille taga ta seisis.. J. Kross. *Läks [lehm] ragisevatel kontidel ränka keret ja rasket piimalännikut kandes kodu poole. H. Jõgisalu. || (sellise olendi astumise kohta). Mees astus rängal sammul ukse poole.
4. (hulga, määra, koguse kohta:) väga suur. Ränka vaeva nägema. Kraavikaevamine on ränka ihurammu nõudev töö. Treeningutel said poisid ränka mahvi. Küll väänati rängad normid kaela! Maal on praegu ränka moodi 'väga palju' tööd, tegemist. *.. meil oli jälle üks neist ränkadest õhtusöökidest 10–13 käiguga ja tervituskõnedega .. A. Eskola. || kohutav, tohutu. Olen teinud ränga vea. Süüdistus on alusetu, tegu on ränga eksitusega. Sellest võib tulla veel ränka pahandust. Milline ränk, andestamatu patt! Ränk ülekohus. Narkootikumide kasutamine viib tihtipeale ränkadele kuritegudele. Ristmikul oli ränk liiklusõnnetus. Ema surm oli lastele rängaks hoobiks, löögiks. Lüüasaamine, kaotus oli ränk. Sõda nõudis ränki ohvreid. Rängad katsumused läbi teinud rahvas. Talupoegi karistati ränga peksuga. || kõnek (rahaasjades:) väga rohke, raske. Advokaadid teenivad tänapäeval ränka raha. Poeg ajab merel, laeva peal ränka raha kokku. Valimiskampaania läks maksma ränki summasid. Olen raamatute peale ränka raha raisanud. Uue elu alustamine nõuab ränka raha, mida kuskilt võtta pole. Tal on rängad rahad taskus, ränk võlg kaelas. Selle maja eest on küll ränka hinda makstud. Tuli maksta ränka trahvi.
5. (intensiivsust väljendades:) ülitugev, ülikange, kõva. a. (ilmastikuga ühenduses). Ränk pakane. Laev sattus ränga tormi kätte. Rängale sajule ei paistagi lõppu tulevat. Väljas möllab ränk lumetuisk. Öösel tuli ränk pikne. Merel oli ränk udu. *Pärast rängemat vihma patsatas alla vaid sõredaid piisku. E. Kuus. b. (meeleolu, tunnete kohta). Teda on haaranud ränk masendus, ahastus, meeleheide, ükskõiksus. Ränk mure, hingepiin. Kõige rängem pettumus ootas alles ees. Rängad kahtlused, kõhklused. Tundsin äkki ränka väsimust. Mees hakkas rängast ärritusest hingeldama. *Ja vaata ette, Gösta, sest sinu vastu kannab ta ränka viha.. M. Pedajas (tlk). c. (hrl. väga väsinud v. kurnatud inimese une kohta:) väga sügav, raske. Pärast söömist vajusid mehed ränka unne. Magas ränka und hilise hommikuni. *Ja tema uni oli nõnda ränk, et ta ei kuulnudki, kui tareväravad lükati jälle valla ja peremees tuli tööd jätkama.. M. Raud. d. jõuline, vägev. Vastu ust hakkas langema ränki lööke. Poiss sai ränga hoobi vastu otsmikku. e. (mingi tegevuse kohta). Oli pulmas alles ränk söömine! Mehel oli ränk joomahoog. Ränk higistamine. *Rängast halva tubaka suitsetamisest ta rinnad körisesid ja ragisesid.. P. Vallak. f. (inimese kohta:) kange, kõva midagi tegema. Uus asunik on tõepoolest ränk töömees! *Nii ränk naljavend küll keegi ei ole, et ta suisa nalja pärast istuma läheb. A. Valton.
6. karm, vali, raske. Kohtuotsus oli ootamatult ränk. Kuriteole järgnes ränk karistus. Nii ränga süüdistuse, etteheite peale puhkes laps nutma. || (sõnade, väljenduste kohta:) väga vihane v. solvav. Ränk solvang. Ütles teisele midagi ränka. Ränk sõim, vandumine. Mina ei nimetaks seda poissi nii ränkade nimedega. Sõimas teist kõige rängemate sõnadega. *Vahel pillab mees ränga vande ja vahel lajatab kibedat tõtt.. I. Sikemäe.
7. palju vaeva, oskusi nõudev, suure vaevaga saavutatav v. sooritatav; väga keeruline. Ränk amet, elukutse. Ränk ja raske ettevõtmine. Noor näitleja sai ränga rolli. Õppimine oli tema jaoks ränk töö. See raamat on ränga mõttetöö vili. *Kaheteistkümnendas voorus alistas Keres rängas partiis (pärast ebakorrektset vankriohvrit) Steineri.. V. Heuer.
8. sünge, masendust äratav; sügavtõsine. Igasugused mõtted keerlesid peas, üks rängem kui teine. *Ja siis ta mängis. Midagi pidulikku ja ränka, mille kohta mina ei mõistnud suuremat arvata. J. Kross. *Kas peab siis just Noorsooteatris olema selline ränk ja rahutu, pigem sünge kui helge „Hamlet”? L. Tormis.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

saatel
‹postp› [gen]
1. kellestki saadetuna (midagi tehes), kellegagi koos. Läksime peremehe saatel põllule. Käisin seal mõned korrad Kalle saatel. Peagi tuli komandant tagasi relvastatud meeste, kahe politseiniku saatel. Asusin paari kaaslase saatel teele. Vangid toimetati kohale konvoi saatel.
2. osutab sellele, mis mingi tegevuse v. olukorraga nagu saatjana kaasas käib. Marssisime orkestri saatel. Tantsiti plaadimuusika, akordioni, torupilli saatel. Proua Asta esitas klaveri saatel paar lugu. Kõik martide etteasted toimusid laulu saatel. Leinaviisi saatel asetati pärjad mälestussamba jalamile. Lahkusime lavalt saalis istujate marulise aplausi saatel. Pulmarong liikus teel pillimängu, hõisete ja kisa-kära saatel. Jutustas seda lugu kuulajate üldise naeru saatel. Pihtis nuuksete saatel oma loo. Lahkusime mahajääjate heade soovide saatel. Äikesepilv lähenes välkude ja kõuekärgatuste saatel. *Töö ja teotsemise, väikeste rõõmude ja suurte murede, õppimise ja kavatsemiste saatel möödus talv imekiiresti. M. Mõtslane.

saatuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
(otsekui) saatusest määratud v. saatust kujundav, sageli hukatuslik v. halba toov. Saatuslik kohtumine. See on saatuslik viga, eksitus. Sellel otsusel võivad olla saatuslikud tagajärjed. See oli mingi saatuslik päev, hetk minu elus. Eile olnud saatuslik koosolek, kus otsustatud äri likvideerida. Paistis, et merehädalistele jõudis kätte saatuslik lõpp. Põgenemiskatse oleks olnud mulle saatuslik. Carmen on saatuslik naine, hoidu tema eest! Venna haigus muutus iga päevaga saatuslikumaks. Emboolia võib haigele saatuslikuks saada. Mamsel Berta valis kaua ja see sai talle saatuslikuks. Lahkhelid said üritusele saatuslikuks. Külm talv võib paljudele lindudele saatuslikuks saada. Mingi saatuslik võim valitses meid kõiki. *Kõik, mis on saatuslik, tuleb nii, et sa ei tea seda oodatagi, sest saatuse teed on imelikud. P. Krusten.

sademete|rikas
sademeterohke. Sademeterikas sügis, talv. Tänavu oli kõige sademeterikkam kuu august.

sademete|vaene
väheste sademetega, sademetekehv. Sademetevaene aasta, talv, kuu. Juuni algupool oli sademetevaene. Sademetevaene piirkond.

sant ‹sandi 21 komp sandim e. kõnek sandem superl kõige sandim e. kõnek kõige sandem›
I. ‹adj›
1. laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne, sellisena rahulolematust äratav, vilets, halb, paha. a. (esemete, ainete vms. kohta). Santi kaupa ei osta keegi. Lahja sant vein. See tubakas on võrdlemisi sant. Tööpere nurises sandi toidu üle. Loomad ei taha süüa santi kopitama läinud heina. Toit, liha on sandiks läinud 'riknenud'. Sandist käsikirjast ei saagi tulla head raamatut. Sant, kivine maa. Sandid põllud. Orased tänavu väga sandid ei olnud. Metsa vahel läks tee sandimaks. *.. vesi neis kaevudes oli seistes nii sandiks läinud, et ta joomiseks ei kõlvanud. E. Vilde. b. (füüsilise v. psüühilise seisundi, ka võimete vms. kohta). Tervis on sant, muutus sandiks, läks järjest sandimaks. Süda läks sandiks, ajab oksele. Sant tunne kõhus, kontides, südames. Mul on täna nii sant olemine, nii sant olla. Enesetunne on sant. Isal on nägemine sant. Poisil on sant mälu, pea. Urmas on sant laulumees. Eilse pärast on kole, kangesti sant tunne. Sant tuju, meeleolu. Tuju on sandimast sant 'väga halb'. Vaatas mulle nii süüdistavalt otsa, et mul hakkas päris sant. Seda logelemist oli kohe sant vaadata, näha. *Ega sõjas üksi püssiga. Need on need kõige sandemad, kes saadetakse tukiga tulle. Sääl on muid asjamehi.. A. Mägi. c. (tegevuste, nähtuste vms. kohta). Laideti meeste santi tööd. Sant poliitika. Sant saksa keele oskus. Sant käekiri. Võõra teenistuses ei olnudki elu kõige sandim. Kirub oma santi saatust. See oli sul küll väga sant mõte. Nägin öösel santi und. Sellest piimast jäi sant maik suhu. Küll keldris oli sant hais. Kas on midagi santi juhtunud? Tulgu mis tuleb, praegusest sandimat enam ei saa olla. *Mart arvas, et kakskümmend tsentnerit selle suvega on hektari peale vähe, santi moodi vähe, kui mõelda, et oder. O. Anton.
2. negatiivsete eetiliste omadustega, iseloomult halb; moraalselt vääritu, laiduväärt. Tige ja sant inimene. Sant mees. Sandid kaaslased, sõbrad. Jauram polnud kõige sandim peremees. Uued naabrid on võrdlemisi sant rahvas. Vangivalvur polnud kõige sandimate hulgast. Lapsed olid oma ema vastu sandid. Sandi iseloomuga naine. Sandid kombed, kalduvused. Poiste sant ülalpidamine. See oli sant tegu. Tüdrukul on sant kuulsus. || ebasõbralik, ebalahke. Suhted naabritega on sandid. Ta ei ole mulle öelnud ühtegi santi sõna. *.. lihaval kreisiülemal oli õige sant nägu ees. A. Hint.
3. ebasoodus, ebameeldiv, mittekasulik. Sant ilm. Ilm(ad) on sandiks läinud. Tänavune talv oli metsloomadele eriti sant. Sant kartuliaasta. Praegu on kõige sandim aeg pikaks teekonnaks. Olukord oli üsna sant, sandimast sandim. Olime sandis olukorras, seisukorras. Võrdlemisi sant võimalus. Sant lugu, kui see kõik õige on. Minuga, minu tervisega on asi sant, asjad sandid. Haigus võttis sandi pöörde. Üpris sandid tulemused. Väga sandi sisuga teadaanne. Millal ma sulle santi nõu olen andnud! Sellest linnast on mul kõige sandimad mälestused. Jahimeestel oli täna sant õnn.
4. tülikas, ebamugav, raske. Täiskiilutud bussis oli sant sõita. Vastu tuult on rattaga sõitmine küllaltki sant. Pimedas toas oli ka sant olla. *Või oled kuski vahepeal, siis pressivad sind jälle sotsid ja pursuid mõlemad – veel sandim.. R. Janno.
II. ‹s›
1. (alatiseks) vigane inimene, invaliid. Pime sant. Käteta ja jalgadeta sant. Ühe jalaga, puujalaga sant. Kaotas sõjas käe, nüüd eluaegne sant. Karkude najal komberdav sant. Tuli sõjast tagasi sandina. Jäi vigastusest sandiks. Tulid mitmekesi kallale ja peksid noormehe sandiks. Raske tõbi tegi mehe sandiks. Töömees kukkus tellingutelt sandiks. Võeti jalg maha, nüüd sant valmis, sant mis sant. Ta on sant – lonkab teist jalga.
▷ Liitsõnad: pool|sant, puru|sant, sõjasant.
2. kerjus. Sandid palusid almust. Andis sandile 20 senti. Kirikuvärava juures kerjasid sandid. Külakorda käivad sandid 'vallavaesed'. Palu oma palka tema käest nagu sant. Sandi kott ei saa kunagi täis. Lase sant sauna, sant tahab ka lavale. Kes võib santi sundida, kui sant ei taha kõndida. *„Sõida põrgu oma karbonaadi ja viinatilgaga. Kes siin õige sinu sant on,” kurjustas Press. R. Tiitus. || ka hlv (vaese inimese kohta). Tal on ikka vara ka, ega ta mõni sant pole. *Teil pole ju hinge taga punast krossigi! Te olete ju sandid! Kaltsakad! J. Piik (tlk).
▷ Liitsõnad: kiriku|sant, vallasant.
3. mardi- v. kadrisant. Mardi- ja kadripäeval käidi sandiks.
4. (kerge kirumissõnana). Kes teda santi uskuda teab! *Vanaisa sirutab: / „Selg, näh, sant, jäi kangeks.” J. Kaidla.

sedaviisi ‹adv›

1. sel viisil, sedasi, niimoodi. Pintslit tuleb vaat sedaviisi käes hoida. Mulle meeldib sedaviisi metsas hulkuda. Sedaviisi ringi vahtides võid komistada. Laisklete, kes sedaviisi tööd teeb! Aina hädad ja viletsus, mis sedaviisi elust välja tuleb? Sedaviisi võib ainult see rääkida, kes olukorda ei tunne. Mis sa ikka kohe sedaviisi ütled! Asjad, lood ikka päris sedaviisi ei ole. Juhtus sedaviisi, et koer jäi auto alla. Ah et sul on nüüd auto? – Sedaviisi jah. *Tulid väikesed külmad ja kõik näitas sedaviisi, et talv pole enam kaugel. J. Tuulik.
2. (raseoleku kohta). *„Tooma Milla pidada sedaviisi olema... Ja kuulukse, et Tollil ka pärijat oodata,” arutasid nad üksteise võidu. A. Uustulnd.

sees
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna inessiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel. Tassi, karbi, ämbri sees. Maja sees oli jahedam kui väljas. Püramiidi sees on vaarao hauakamber. Puu juured on sügaval maa sees. Soonte sees voolab veri. Istub raske kasuka sees. Sumpas lume, lobjaka sees. Pesi linikut leige vee sees. Põrsas püherdab pori sees. Lapsed mängisid liiva sees. Lilled on paberi sees. Udu sees ei näe kuigi kaugele. Rasva sees küpsetatud pirukad. Seina sees oli auk. Ta silmad olid sügaval pealuu sees. Karu elab paksu metsa sees. Lind laulis põõsa sees. Heinamaa sees voolab väike oja. Enne elasime linna piiril, nüüd aga päris linna sees. Tõbi minu sees läks järjest kangemaks. *.. tal poleks mõttessegi tulnud, et lauldakse surnuaia taga, mitte aia sees. A. H. Tammsaare. *Ja õieti ei tahtnudki ta olla käratseva hulga sees. M. Saat.
2. kasut. viitamaks mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele. Oma palehigi sees pead sa leiba teenima. Roomas armu paludes põrmu sees põrandal. Töötasime mootorite müra sees. Siin kisa ja kära sees ei saa naabri jutust küll aru. Ma tahaksin rahu sees 'rahulikult' tööd teha. Jutu sees tuli välja huvitavaid asju. Suure rutu sees unustas ta pooled asjad maha. Sa oled rohkem selle asja sees 'tunned seda asja paremini'. Olime siis veel jõu sees mehed. Meie kauba sees seda tingimust ei olnud. Talukoht oli võlgade sees. Koolmeistrit peeti igal pool au sees. Töö, sport on meil au sees.
3. ‹mõnel juhul asendatav ka põhisõna adessiivilõpuga› (mingi ajaühiku) vältel, kestel, jooksul. Maja peab veel selle aasta(numbri) sees valmima. Mats on oma seitsmekümne eluaasta sees, oma pika elu sees mõndagi näinud. Suve sees pääsesin ainult mõned korrad randa. Maikuu sees teen eksami ära. Tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega. Ärkab öö sees mitu korda. Lähemate päevade sees algab kartulivõtt. See pidi juhtuma viimase veerandtunni sees. Vanade päevade, vana ea sees ei pea sa puudust tundma. Selle aja sees, kui ta kaupa uuris, oli rahakott kadunud. Ta ei tee elu sees(ki) 'eales, mitte iialgi' kellelegi kurja. *Et ostuhind nii lühikese aja sees maksta tuli, tegi ostmise väga raskeks. A. Kitzberg.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese, tema siseelu kohta). Mehel on amet kindlalt käe sees. Ükskordüks peaks tal pealuu sees olema. Eks te proovi minu naha sees olla. Kõik ta sees kobrutas pahameelest. Lapse sees ei ole kavalust. *Juba kõneles miski ta sees, et ta oli poissi liiga julmalt kohelnud. P. Viiding (tlk).
5. hrv seas. *Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. J. Smuul.
II. ‹adv›
1. sisemuses, seespool, pealispinnast sügavamal v. millestki ümbritsetuna; koostises, hulgas. Tassis oli piim sees. Kast avatakse, kuid sees pole midagi. Laps lõikas nuku kõhu lõhki, et vaadata, mis seal sees on. Viskas palli umbropsu korvi suunas ja – sees! Paadis oli kaks meest sees. Lasteraamatus peaks palju pilte sees olema. Artiklis on kõik viimse kui üksikasjani sees. Lumi oli sügav, sumpasime põlvini sees. Porisel külavaheteel istub üks auto sees 'on porri kinni jäänud'. Supil, supis pole soola sees. Igas ravimis on pisut mürki sees. *Tüdruk ütles, et kaks kolme olla olnud [lõputunnistusel] sees, füüsikas ja algebras. M. Unt. || ka väliselt, pealispinnal nähtavana. Sokis, sokil on auk sees. Vaas ei pea vett, vist on pragu sees. Autol on külje peal mõlk sees. Pükstel olid teravad viigid sees. Tema juustel püsivad lained hästi sees. || siseruumi(de)s, majas vm. kitsamalt piiritletud alal; ant. väljas. Vihmase ilmaga toimub kontsert sees. Koputasin, kuid sees jäi kõik vaikseks. Mine ometi õue, mis sa kogu aeg sees istud! Nii ilusa ilmaga ei tihka toas sees istuda. Juhataja kabinetis on praegu keegi sees. Läks peatuses perroonile, sest sees 'vagunis' oli väga umbne. Olin kopsupõletikuga hulk aega sees 'haiglas'. Linna sattudes käi ka tädi pool sees 'külas'. Suurfarmis peeti loomi aasta läbi sees 'laudas'. Igas majas on elekter, telefon, soe vesi sees. Müüja ütles, et punast sametit praegu sees 'poes' ei ole. Kui me jaama jõudsime, oli rong juba sees. Kui laev on sees 'sadamas', käib kibekiire lossimine. || kasut. viitamaks kellegi võimu all olekule, valitsemisele. Sakslased, punased olevat maal sees. Linnas on vaenlane sees, sealt peab eemale hoidma. *Rinne oli küla puutumata üle läinud, uus võim oli sees.. K. Saaber.
2. kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. a. kasut. viitamaks inimese enesetundele v. siseelus toimuvale. Süda peksab, puperdab sees rõõmust. Süda valutab, väriseb tema pärast sees. Hirm võttis südame sees külmaks. Jooksin kogu jõust, kuni sees hakkas pistma. Vanamees kurtis sees kõrvetisi, valusid. Tundis, et sees kõik keerab 'süda on paha'. Haigel ei püsinud ükski toit sees. Võtab pitsi ja tunneb sees kohe mõnusat soojust. Veel mitu nädalat istus mul nõrkus sees. Nende sõnade peale mehel kihvatas sees. Väliselt on ta rahulik, aga sees keeb ja kobrutab viha. Tal oli Maimu vastu väike vimm sees. Toomal on lapsest saati ettevõtlik vaim sees. Poleks arvanud, et tal veel vanad vigurid sees on. Tädil paistab veel küllalt särtsu sees olevat. Kohe näha, et sul teised tuurid, teistsugune olemine sees. Mul on kohe niisugune tunne sees, et midagi on juhtumas. Arst tegi kindlaks, et haigel on hing, eluvaim veel sees. Süüa anti vangidele ainult niipalju, et neil hing sees seisis. *.. mõni kissitas silmi, teine köhis paukudes, inimestes oli veel talv sees ega tahtnud sealt kuidagi taganeda. M. Traat. b. kasut. üldisemalt viitamaks millegi toimumisele v. esinemisele. Tal olid tüdrukuga juba ammu sotid, plaanid, head suhted sees. Hobusel on hea hoog sees. Õppimisel oli kõva hoog sees. Oskab tegutseda nii, et igal asjal on jooks sees. Nüüd pole tal küll muud kui minek sees. Kaubal peab ikka kasu sees olema. Selles loos on vist oma mõte, iva, tuum, tõetera sees. Traktoril oli käik sees 'sisse lülitatud'. Suvel on treeningutel pikem vahe sees. Varsti on meil pühad sees. Kirik on sees 'jumalateenistus käib'. *Merekoolis olid Kasel kõvad järjed sees, aga nüüd ainult lakub.. A. Hint.
3. (piltlikes väljendites). On ninapidi raamatus sees. Autol oli sada sees 'sõitis sajase kiirusega'. Vana autologu, mootoril vaevalt hing sees. Ella on Atsist lootusetult sees 'armunud'. Oligi poiss oma valega sees mis sees 'valelt tabatud, valega vahele jäänud'. Sulasel on terve suve palk sees 'välja võtmata, kätte saamata'. Mehel olid kõvad aurud sees 'oli alkoholi pruukinud'. Taadi jutul on konksud sees. *Aga muidu ma olen Tallinna kirjanduslikus elus kõrvuni sees. M. Raud.

selektsionäär ‹-i 21› ‹s›
aretaja. Selektsionääri aretatud põuakindel nisusort. *Talv on looduslik selektsionäär: nõrgad ja haiged [loomad] heidetakse kõrvale.. O. Tooming.

selja|taga
I. ‹adv›
1. ajaliselt möödas, minevikus. Raske tööpäev, kolm magamata ööd seljataga. Kogemus on tal suur – viisteist aastat õpetajatööd seljataga. Kui ülikool seljataga, läksin tööle. Pikk reis oma vintsutustega on lõpuks seljataga. Oleksid need eksamid juba seljataga! Naisel olevat seljataga kaks luhtunud abielu. Kõik mured olid sedakorda seljataga. Talv oma pakastega oli seljataga. Nüüd on kõige raskem seljataga. *.. ning laulda sest, mis on, mis seljataga. H. Visnapuu.
2. ruumiliselt möödas, läbitud, tagapool. Mitu kilomeetrit oli juba seljataga, kui tee ääres nähti esimest maja. Hommikust peale astutud, pikk tee seljataga. *Juba Risti seljataga, läheb mööda Ellamaa, jõuab kätte Harutee. J. Tuulik.
3. tagaselja. Seljataga kutsuti õpetajat Mausiks. Teda hurjutatakse nii näo ees kui seljataga. Näkku ütleb üht, seljataga räägib teist juttu. Seljataga tehtud otsus. *Parem suu sisse põrutada kui seljataga viriseda. R. Sirge.
4. toeks, toetajana. Ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema. Tudengil ei seisnud seljataga nimekaid vanemaid ega rasket raha. *Mitmed tublid mehed seisavad asjal nõu ja jõuga seljataga. A. Hint.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi suhtes tagaselja. Maja müügiplaane peeti vanaisa seljataga. Mis te minu seljataga otsustasite? Ripsutab naise seljataga teenija ümber.
2. kellegi, millegi toeks, toetajana. Juhi seljataga seisis kogu meeskond. Seaduseelnõu seljataga seisab valitsev koalitsioon. *Jah, seadus seisis tõesti taas paruni seljataga. H. Sergo.

siia|jääja
Paljud linnud lendavad lõunasse, siiajääjaid ootab külm talv.

siid|püksid pl
Laiade siidpükstega türklane. Käis talv läbi siidpükstega ja sai põletiku.

siin|mail ‹adv›
siin kandis, siin. Talv on siinmail pehme. Tal pole siinmail sõpru, sugulasi. Kes koolivendadest veel siinmail elab? Siinmail on teistsugused kombed kui mujal. Teejoomine pole siinmail kombeks. Ta on tõmmum kui siinmail tavaline. Siinmail on ilveseidki nähtud.

soe ‹sooja 32 komp soojem e. kõnek soem superl kõige soojem e. kõnek kõige soem›

1. ‹adj› mõõdukalt kõrge, hrl. inimesele hästi vastuvõetava (sageli tema kehatemperatuurile suhteliselt lähedase) temperatuuriga. a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Soe ilm, suvi. Hommik ei olnud soe. Õues on üsna soe. Juulis läks väga soojaks. Tänavune talv oli soe, mullusest soojem. Oli nii soe, et käidi paljapäi. Kevadiselt soe päikesepaiste. Soojad õhumassid. Soe vihm. Soe õhk on külmast kergem. Ruum on päris, hea soe. Köögis läheb ruttu soojaks. Sõitsime soojale maale 'lõunamaale'. Soe 'köetav' kasvuhoone. b. (esemete, ainete kohta). Soe ahi. Aja vesi soojaks. Võtsin sooja dušši. Tule ruttu, kuni supp on veel soe. Ma ei joo sooja piima. Soe toit 'soojalt söödav toit, näit. praad'. Spordilaagris pakuti kolm korda päevas sooja toitu. Raamatud lähevad nagu soojad saiad 'raamatumüük läheb hästi'. c. (keha v. kehaosade, ka vastava aistingu kohta). Soe keha, käsi. Surnu on veel soe. Jooksin ennast soojaks. Mul on juba soe. Võta mantel peale, hakkab soem. Kaevamine tegi naha soojaks. Ära mine sooja nahaga tuule kätte. Naps tegi kõhukoopa soojaks. Rinde alt käis soe jutt läbi. Tüdrukust käib soe hoog üle.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, lüpsi|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikese|soe, suitsu|soe, suve|soe, toa|soe, unesoe.
2. ‹adj› soojapidav. Soe pesu, mantel, kasukas. Soojad talveriided. Võta endale midagi soojemat ümber. Meil on soe maja.
3. ‹adj› südamlik, sõbralik, lahke, hea. Soe pilk, soojad silmad. Silmis soe helk. Vastab sooja naeratuse, häälega. Räägiti sooje lahkumissõnu. Teda peetakse tänini sooja sõnaga meeles. Kirjutasin sooja kirja. Kõlab soe aplaus. Lavastus leidis sooja vastuvõtu. Soojas õhkkonnas kulgenud lõunasöök. Meile sai osaks soe hoolitsus. Ole ta vastu pisutki soojem. Lahkus sõprade soojast seltsist. Tahtsin öelda midagi sooja. Soe tähelepanu, külalislahkus, osavõtlikkus, huumor. Suhtub miniasse sooja sümpaatiaga. Neil tekkisid soojemad suhted, tunded (ka armusuhte, -tunnete kohta). Meie vahekord polnud kuigi soe. Neid seob soe sõprus. Maie on soe naine. Tal on soe süda. Mälestus tegi südame soojaks. Südames muutub, läheb soojaks. Vana meloodiat kuuldes hakkas südamel soojem. Soe tunne puges südamesse, valdas südant. *Me tajume hoopis, et aitäh on kodusem ja soojem, kuna tänan on ametlikum ja isegi jahedam. H. Saari. || mõnus, hubane. Lilled teevad toa soojemaks. Naudib sooja kodusust. On endale sooja koha 'mugava ja tasuva teenistus- v. töökoha' leidnud. Soojast pesast unistav naine. *Muudkui rahu oleks vaja – suurt, sooja, rõõmsat rahu. E. Vilde.
4. ‹adj› meeldivana, mahedana tajutav v. mõjuv. Soe valgus. Kollane, punane, oranž on soojad värvid. Soe koloriit. Mesilaste soe sumin. Soe bariton. *Punastkirja rätt hõõgas kandjale sooja kuma. M. Seping.
5. ‹adj› piltl. a. (elavnemise, hoogu minemise, sisseelamise kohta). Vein on ta meeled soojaks kütnud. Mees rääkis end soojaks. *Muidu aga ei saanud ma esimesel semestril Peterburis soojakski, kui ma juba ülepääkaela koju sõitsin. K. A. Hindrey. b. värske, äsjane. *.. pisut imelik on taas tuttavat teed astuda, kus sakslaste jäljed on veel soojad. J. Peegel. *Mõte [rästikust] oli veel soe, kui Saul juba tundis nimetissõrme otsas naksatust.. V. Vahing.
6. ‹s› mõõdukalt kõrge temperatuur, ka sellise temperatuuriga keskkond v. õhk, soojus. Külma ja sooja järsk vaheldumine. Esimesed kevadised soojad ajasid karu üles. Õues oli 25 kraadi sooja 'üle 0 °C'. Hoia uks lahti, köögist tuleb sooja. Ära lase sooja välja! Läksime sooja, sooja kätte. Pistis jalad teki alla sooja. Supp on pliidil soojas. Kolle õhkab, koldest hoovab mõnusat sooja. See ahi sooja ei anna. Tuli levitas sooja. Magasin lõkke soojas. Maja ei pea sooja. Päike paistab suvise soojaga. Sooja tootmine, hind. *.. [oli] läinud välja otsima lõbusamat olemist, otsima seltsi ja inimeste sooja. E. Maasik. | piltl. Mul on mitu lahendusvarianti soojas 'tagavaraks'. || soojatunne. Kuidagi ei saa sooja. Vein andis sooja. Tee endale võimlemisega sooja.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikesesoe.

stoppama ‹stopata 48›

1. peatuma, seisma jääma, toppama. Auto, traktor, rong stoppas. Töö, ehitus kipub stoppama. Jäime poolele teele stoppama. Kolonn, killavoor jäi stoppama. Aeg näib stoppavat. *Aga siis tuli talv, ja juba enne seda jäi rinne igal pool stoppama. R. Kaugver.
2. peatama, seisma panema. Vähenda käiku või stoppa mootor! Jäälõhkuja masinad stopati. *Matkal Joll pirises: „Mina ei oska kohvi keeta, telki püstitada, juhuslikku autot stopata!” O. Remsu.

sula|talv
pehme soe talv. *Oleksime õnnelikud, kui.. sulatalve asemel tuleks pakane. A. Saar.

sume ‹-da 2› ‹adj›

1. pehme (5., 6. täh.) ja mahe. Sajujärgne sume öö. Sume ja soe ilm, sügispäev. Sumedad augustiõhtud. Õhk oli sametiselt sume ja soe. Tuuletu ja sume on siin metsa ääres. Sume videvik. Toa sumedas soojuses oli mõnus istuda. Sume hämarus levis puude all. Linnake paistis unelevat sumedas virvendavas kevadõhus. Sumedast sügisest sai hangine talv. Maa ja taeva piirjoon on sulav ja sume. Taevas tõmbus sumedasse pilve. Läbi tiheda kardina paistis sume kuma. Tagasihoidlik sume värvigamma. Kasutab sumedaid käreduseta värvitoone. | piltl. Pühapäeva sume rahu. Heinalõhna sume magusus. *Nende [= lindude] laulud olid sumedad nagu reseeda lõhn. U. Masing.
2. pilvine, sombune, sumune, (kerges) vines. Ilm, taevas tõmbus sumedaks. Päike paistis läbi sumeda pilveloori. Ei sadanud, kuid päev oli sume ja niiske. *On sume ilm, päike nagu tahaks-tahaks tulla, kuid veel ei suuda tungida läbi roosaka uduloori .. O. Luts. *Õhk oli aina sumedamaks läinud, lahvanduse ääred enam ei paistnudki. H. Sergo.
3. hämar. Toas oli ettetõmmatud kardinatest sume ja jahe. Põles sume öölamp. Puude põimunud oksad moodustasid alleel sumedaid käike. Viinapuulehed akna taga teevad toa valguse sumedaks. Jalutasime suvises sumedas öövalguses. *Metsaserv seisis sumedana kahanevas valguses .. O. Kuningas (tlk). || piltl sünge, tusane. *Aga Mikk kohendas oma sumedat nägu, niikaua kui see sai üsna laheda kuma. E. Vilde.
4. (hääle v. heli kohta:) tume, summutatud. Kose sume mühin. Armunu sumedad ohked. Hundikarja üha kaugenev sume ulg. Fagoti sume heli. Seina tagant kostis kitarrikeelte sumedat kuminat. Seinakell lõi sumeda paugu. Üle metsa laotus sume vaikus. Sadas vihma sumedal sahinal. Aiast kostis mesilaste sume sumin. Lehmad sõid koplis karjakrappide sumedal kõrinal. Sume mehehääl rääkis midagi. Metsa sume kohin mõjus uinutavalt. *Ta hääl tundus siin vaiksemana, sumedamana, nagu lebaksid nad sügaval merepõhjas. E. Eloon.
5. umbne, raske, roiutav. Tuba oli täis õllelehka, sume nagu mõnes kõrtsis. *.. tundsin ma kehas midagi rasket, unist, sumedat, mis pani jala laisalt astuma. A. H. Tammsaare. *.. kus õitekobarad olid akna ees rippunud ja toa täitnud sumeda, raske lõhnaga. K. A. Hindrey.
6. hägune, ebaselge, segane. Veinist sumedad silmad. *Aga mees ei lähe edasi. Toetub mu pingi seljatoele, libistab sumeda pilgu tütarlapsele. Siis ohkab pikalt. R. Sirge. *.. tuli ühes teise joodikuga maailma maid ja meresid mõõtmast, pea sume ja tolk tume. A. Jakobson.

suur ‹-e, -t 34› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, pinnalt, mahult keskmist ületav:) pikk (ja lai), kõrge, kogukas; ulatuslik, ruumikas, mahukas. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Suur aken, uks, trepp. Suur maja, saal, tuba, korter, koobas. Suur põld, aed, lagendik. Suured Alutaguse metsad. Suur jõgi, järv, meri. Suur rändrahn. Maailma suurimad kivisoola lademed. Suur katel, paak, vann, tünn. Suur kombain, kallur, traktor. Suur puss, kirves. Suur leib, kringel, šokolaaditahvel. Ostsin kilo suuri pirne, suure kobara viinamarju. Hammustas suure suutäie. Joob suurte sõõmudega. Ristküliku suurem külg. Suured jäljed lumel, poris. Sokkides on suured augud. Suure silmaga sukanõel. Lohverdab suurte kummikutega. Reisijad sisenesid suurte kompsudega. Autol on suur koorem peal. Suur tegu õlut, suur laar suppi. Suur korvitäis seeni. Keedab toitu suurel tulel. Kannab suuri päikeseprille, suurt laiaäärelist kübarat. Elab suure tänava ääres. Jalgrada pööras suurelt teelt metsa. Koer lähenes suurte hüpetega. Käin temast suure kaarega mööda. Tegin koju minnes suure ringi mööda linna. Võimleja tegi suure hööri. Torm tõstab merel suuri laineid. Suures rohus on raske liikuda. Kevadel paisub kitsuke oja suureks. Suure vee ajal siit kuiva jalaga läbi ei pääse. Suure lumega, poriga oli tee läbimatu. Kosmoses leidub meie Päikesest palju suuremaid tähti. Suures plaanis 'lähivaates' filmikaadrid. Tal on suur ja selge käekiri. Suurte tähtedega trükitud pealkiri. Pärisnimi algab suure tähega 'suurtähega'. Kella suur osuti 'minutiosuti'. Nende lapsed on kõik suurde (maa)ilma läinud. Laevaühendus suure maa 'mandri' ja saarte vahel. Albatrossid on suure mere 'avamere' linnud. Sõitis üle suure lombi 'Atlandi'. USA-sse. See mantel on mulle (liiga) suur. Põld on neli hektarit suur. Kleit lotendab ta seljas, nagu oleks (talle) mitu numbrit suur. Talvesaapad osta number suuremad. Suure(ma)d riided 'üleriided' paluti maha võtta. Mineja on juba suurel kaugel. Tundsin ta suurelt kaugelt ära. Oh sa suur ja jäme jumal! (imestus- v. imetlushüüatus). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Suur karu, põder, koer. Haruldaselt suur elevant. Kirp oli suur kui hobune. Suurte sarvedega lehm, jäär, põder. Kukel on suur punane hari. Suure kondiga 'tugeva kehaehitusega' mees, naine, hobune. Lüpsilehma suur udar. Naisel olid suured rinnad. Silmad suured kui tõllarattad, taldrikud. Vaatab suuri(l) silmi(l) enese ümber. Suur kongus nina. Kõrvad suured kui kapsalehed. Suurte käte ja jalgadega mees, naine. Mõlemad vennad olid suured tugevad mehed. Oma vanuse kohta suur laps. Kondor on suurimaid linde. Õngemees püüdis uskumatult suure kala. Suure 'pika' karvaga koeranäss. Suure jõuluvanahabemega mees. Haigutas suure 'pärani' suuga. Sõi suure suuga 'ahnelt, suurte suutäitega'. c. rõhutab suurust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Suur läätspuu, rododendron. Suur kukehari, teeleht. Suur sirmik. Suur hallhüljes, maakirp. Eesti suurt valget tõugu siga. Peaaju suured poolkerad. Suur varvas, vaagen. Suur vereringe. Suur rinnalihas liigutab õlavart. Marsi ja Maa suur vastasseis. Suur sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid.
▷ Liitsõnad: hiigla|suur, päratu|suur, ülisuur.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmist ületav, ulatuslik, rohke. a. paljudest koosnev v. paljusid hõlmav; rohke, arvukas, massiline, rikkalik. Suured arvud, protsendid. Suur õhuniiskus, paisumistegur, kullasisaldus. Suur sündivus, suremus, iive. Suured saagid, loomused, tiraažid. Suur rahvas, suguharu, perekond. Suur koosolek, meeleavaldus. Suured pidustused, pulmad, matused. Suur rahvaste rändamine. Suur katk, gripilaine. Suur linn, asula, küla. Märja puidu mass on umbes kolmandiku võrra suurem kui kuivalt. Kunstikooli lennud ei olnud suured, keskmiselt 5 inimest. Pealetung suurte jõududega. Vaenlase kaotused olid suured. Suur hulk pealtvaatajaid. Hiirel on suur kari poegi. Suurem jagu naisi jättis tulemata. Ostsin suuremal hulgal tibusid. Põldudele anti väetist suurtes kogustes. Suur salk mehi. Kõnnivad suures summas koos. Tuldi suure sõjasaagiga. Kangelane maeti suurte austusavaldustega. Majand peab suurt karja. Kingavalik selles poes on üllatavalt suur. Teksti võiks suuremal arvul paljundada. Suur(em) osa konservidest oli riknenud. Suuremal või vähemal määral leidub savi üle Eesti. Suure(ma)lt jaolt, suure(ma)lt osalt 'enamasti'. Tal on suured kogemused. Asi tõi suuri sekeldusi. Ära hellita suuri lootusi. Ta on tüütult suure jutuga. Suur söömine ja joomine on kahjulik. Suure söömaga mees. Lõunaks seal vaevalt suur(ema)t süüa tehakse. Vihm lõi suure tolmu kinni. Raputas kübaralt suurema vee maha. Pühkis suure prahi nurka kokku. Suured 'tihedad, lopsakad' juuksed, vuntsid. Suur aitäh! Suur tänu kõigile! Suur slämm bridžis 'mängus kõigi tihide võtmine', tennises 'teat. võistluste võitmine ühe aasta jooksul'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Suur varandus, laen, võlg. Suured palgad, sissetulekud. Suurte rahadega mees. Ehitus nõudis suuri summasid. Teenivad, saavad suurt raha. Panganduses liiguvad suured rahad. Tuleõnnetusest tekkinud kahju on suur. Eidekesele oli kümme kroonigi suur raha. Tahtsin oma suurt raha 500-kroonist poes lahti, peenemaks vahetada. Müüjal polnud suurest rahast tagasi anda. Õppemaks oli üsna suur. Kulutused on läinud liiga suureks. Suur sada van 10 tosinat, 120.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt edenenud, kesk- v. kõrgpunkti jõudnud; täielik, kesk-, süda-. Suur hommik, päev juba käes. Kui ärkasin, oli väljas suur valge. Päike on (juba) suures lõunas, suures kõrges. Pühapäevahommikul magati ikka suure valgeni. Töötasime suure pimedani. Oli juba suur südaöö, kui koju jõudsin. Poiss ei raatsinud tüdruku juurest enne suurt hommikut lahkuda. On suur kevad, suvi. Mai algus, aga puud on lehes nagu suurel suveajal. Aeg kisub suurde sügisesse. Suur talv hakkab mööda saama. b. ajaliselt pikk, pikaajaline; kaua kestev. Suure staažiga õpetaja. Suur lihavõtte-eelne paast. Suur vahetund koolis. Kartulitega tuli suurem vahe sisse. Isa ja poja vahel oli suurem jutuajamine. Suured vaidlused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Suuremast mõttevahetusest ei saanud ajapuudusel asja. Jalad on suurest seismisest väsinud. c. täiskasvanud, täisealine; (küllalt v. liiga) vana v. vanem (sageli vihjega ka kasvule). Suured inimesed 'täiskasvanud'. Poisi suured õed. Suuremad lapsed vaatasid väiksemate järele. Suureks kasvama, sirguma, saama. Suurem tüdruk käib tal koolis. Lapsed on neil ammu suured ja oma elu peal. Karjapoisiks on ta juba küllalt suur. Kui saad suuremaks, võid ise otsustada. || ‹substantiivselt› täiskasvanu, täisealine; ant. alaealine, laps. Suurte jutud, meelelahutused. Seda peab mõistma nii suur kui väike. Kuni lapsed mängisid, ajasid suured juttu. Poisikese koht pole suurte hulgas.
4. määralt tavapärast, keskmist ületav, intensiivne, tugev (ja püsiv); äärmuslik, äärmine. a. (kõrvaga tajutuna, kuuldeliselt:) vali. Suur kisa, kära, melu. Naerab, nutab, karjub suure häälega. Laps jooksis suure kisaga, nutuga tuppa. Puu langes suure raginaga. Koerad tõstsid suurt lärmi. Müra läks õige suureks. Rääkis suure naeruga oma äpardusest. Uks langes suure mürtsuga kinni. b. (füüsilise toime v. esinemise poolest:) kõva, kange, käre. Suur torm, maru. Suured tuisud, vihmad, sajud. Suur sula, põud. Suured külmad kaanetasid järve. Oigab suurest valust, suure valu käes. Suur kuumus, leitsak teeb rammetuks. Puud painduvad suure tuule käes, suures tuules. Tuleb suure jooksuga, ajuga, kiiruga. Käed on suurest pesemisest väsinud. On rikkunud suure tööga oma tervise. Suure tegemisega, rassimisega saadi asjad joonde. Suured ponnistused ei andnud tulemusi. *.. nägid Jõessaare kohal suurt vareste lendu ja kisa. A. H. Tammsaare. c. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ning hingeeluga seoses). Suur isu, näljatunne. Suur armastus, viha, põlgus. Suur mure, kartus, hirm. Suured kahtlused, lootused, pettumused. Tunneb suurt kergendust, uhkust, rõõmu. Tema vastu on mul suur usaldus. Temast peeti suurt lugu. Suure näljaga söödavat ka sealiha ja kanamunad ära. Vandus suure vihaga, suurest vihast kõik maapõhja. Rõõm kingi üle oli suur. Uudis äratas suurt tähelepanu. Suure ähmiga ununes pakk maha. Himu, kiusatus on suur. Räägib temast suure soojusega. Väljendas oma suurt kahjutunnet toimunu pärast. Pole suurt usku asjasse. Tööd tehti suure innuga, õhinaga. Peeter oli olnud ta suur armastus. Abi osutati kõige suurema lahkusega. Igatsus läks talumatult suureks. Tundsime veel suuremat õudu. d. (moraalse vm. hinnanguga:) ränk, jäme. Suur eksitus, viga, rumalus. Temal lasub kõige suurem süü. See on suuremast suurem patt. e. (kulgemiselt) äge, tormiline (ja ulatuslik). Suur tüli, riid, madin. Suured pahandused. f. äärmine, piiritu, ülim; erakordne. Suur kitsikus, ruumipuudus. Suur au, kuulsus, õnn, õnnetus. Sai tunda suurt ülekohut. Elati suures vaesuses, puuduses. Tekib, valitseb suur segadus. Kõikjal valitses suur rahu, vaikus. Suurt vabadust ärgu pruugitagu kurjasti. Žurnalistika osakonda oli ülikoolis suur tung. Esitas oma mõtted suure selgusega. Julgustaval sõnal on suur tähtsus. Suur(ema)t häda, viga polnud kellelgi. Ajas end suure vaevaga, surmaga püsti. Suures hädas lubatakse aitajale ei tea mida. Ronis suurema vaevata aknast sisse. On nähtud suuremaidki imesid. See jutt on lihtsalt suur jamps, soga, möga.
5. millegi poolest väljapaistev, muudest erinev v. neile vastandatav. a. kuulus, tähtis, silmapaistev, ametilt v. seisundilt kõrge, mõjukas; kasut. ka valitsejate nime koostisosana. Suur teadlane, keelemees, matemaatik, filosoof. Suur kirjanik, kunstnik, kujur. Suur valitseja, väejuht, diplomaat. Suured härrad, isandad, saksad, ülemused. Kirjanduses on ta suur nimi. Tal on ees suur tulevik. Ta on oma isamaa suur poeg. Tal on kõik lapsed linnas suurte kohtade peal, suured ninad. Suuri sugulasi mul ei ole. Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Vene tsaar Peeter Suur. Raamat sarjast "20. sajandi suuri mõtlejaid”. | piltl. Suur tumm 'tummfilm, tummfilmikino'. Suur külaline 'surm'. Ela kui suure jumala selja taga 'rahus, kaitstult'. || ‹substantiivselt› (kasut. mõjuva isiku, võimukandja vms. kohta). Kõik ei mahu suured olema. Mine vägevaga vaidlema või suurega kohut käima. b. oluline, väga tähtis, põhjapanev; arvestatav, tähelepandav, tunduv; vastutav, kandev; kasut. ka ajaloosündmuste nimetustes. Suur muutus, murrang. Suured probleemid, ülesanded, plaanid, kavatsused. Toimusid suured sündmused. Suured maadeavastused. Venemaal nimetatakse II maailmasõda Suureks isamaasõjaks. Elektrivalguse majja saamine oli tol ajal suur asi. Emal on lastest juba suur abi. Saadetakse korda suuri asju. Agronoomil oli sordiaretuses suuri teeneid. Naised etendavad haridustöös suurt osa. On suuremaidki asju, mille pärast pead valutada. Ei ole suurt vahet, kas teha nii või teisiti. Kavatsusel on midagi suurt. Vaevalt selle jutu taga midagi suurt oli. Andekas näitleja mängib ka väikese rolli suureks. Lugu on asjatult suureks puhutud. Palatites oodati arstide iganädalast suurt visiiti. Tehti ettevalmistusi suurteks pühadeks. Suur nädal kirikl lihavõttepühadele eelnev nädal. Suur neljapäev, suur reede kirikl lihavõttepühadele eelnev neljapäev ja reede. c. innukas, kirglik; suurepärane, silmapaistev, võimekas, eriline; tuntud, teatud, (kuri)kuulus. Suur kõnemees, laulumees, meisterdaja, käsitöö tegija, lugeja. Suur naljahammas, lõuapoolik, vigurivänt. Suur kaabakas, suli, kurjategija. Poiss oli suur maiasmokk. Ta pole suur(em) asi mees. Töö peale pole tast suur(ema)t asja. Õunad polnud tänavu suuremad asjad. Ma pole suur sööja, tülinorija. Istub norgus nagu suur süüdlane. Oled suur eesel, lollpea, patukott. Meremehed pole tavaliselt suured ujujad. Teda tunti suure teatriskäijana. Peab ennast igal alal suureks asjatundjaks. Giid andis seletusi suure asjatundmisega. | rõhuta kasut. irooniliselt, osatades v. ebakindlust väljendades. Ise suur looduskaitsja ja puha. Kuuldi tüdrukul ikka suur kavaler olema. Väimees pidi suur ärimees või pangahärra olema. Ma neid suuri austreid ei tahakski. Käis see suur Toru või mis ta nimi ongi. See suur, et .. (mõtteavalduse kobav, kõhklev sissejuhatus). d. üllas, õilis, austust vääriv. Suure hingega inimene, suur hing. Ka inimesena oli see pedagoog suur. Näitas teoga, et on suurem kõigist oma vastastest. e. suhetelt lähedane; eriline, tõeline. Noored olid omavahel suured sõbrad. Mu suurim sõbranna kooliajal. Suured tuttavad me just pole. Sõpradest said kõige suuremad vaenlased. Vennaste lapsed on omavahel suured sugulased. f. kõrgelennuline; tühi, kõlav; suurustav, lai. Suured sõnad kodumaast ja vabadusest. On meister suuri sõnu tegema. Tema suuri fraase ei armasta. Suurtest kõnedest on hädalistel vähe abi. Sünnipäeva otsustati suurel viisil pühitseda. Nad pole veel suure eluga harjunud. Mõnele meeldib suur joon kõiges. Elati suurel jalal 'rikkalt, laialt'. Ballil kantakse suurt 'pidulikku, esinduslikku' õhtukleiti, tualetti. g. (eriti) oodatud, paljutõotav; meeltülendav, pidulik. Elu, võitluse suur šanss, hetk, silmapilk. Suure tulevikuga tööstusharu, leiutis. Sportlasele ennustatakse suurt tulevikku. Paljud ei näinud võidu suurt tundi. Laulupeo suured päevad ei unune. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Midagi suurt liigub mõtteis, hinges. Klassijuhataja tahtis lõpetajaile öelda midagi suurt ja ilusat. h. kõrget klassi, kõrgetasemeline; tipptulemuste, laia publiku v. tarbijaskonnaga seotud. Suur ujumine, jalgpall, korvpall. Iga sportlane suurde sporti ei jõua. Igatseb pääseda suurele lavale. Pürib suurde poliitikasse. Suur ajakirjandus nõuab osavat sulge. Suur kunst eeldab suurt talenti. Suur luule on ajahambale vastu pidanud. i. suursugune, kõrgemat päritolu, ülikas; tähtsamatest v. valitud isikuist koosnev. Suurest soost proua, saksad. Ihkab pääseda suurde seltskonda. Suuremasse seisusse polnud kerge tõusta. Oodati suuri külalisi. Püüab ikka küla suur(ema)tega läbi käia. *Esiotsa peeti kartuhvleid kui võõramaa imeasja kuningate, vürstide ja muu suure rahva aedades .. O. W. Masing.
6. suurt, suuremat ‹eitusega adverbilaadselt› oluliselt, eriliselt, eriti, kuigivõrd; väga, palju. Poisist ei tehtud suurt väljagi. Kas keegi suurt süüdi oligi? Seda autorit pole seni suuremat tõlgitud. Moodne kunst talle suuremat ei meeldi. Sõnu ta suurt ei vali. Ega teda siin suuremat sallitud. Asja suurt polnudki, tulin niisama. Ei saa suurt arugi, et haav valutaks. Autodest pole tal suuremat aimu. Turule müügiks viia suuremat ei olegi. Üksi ei suuda suurt midagi ära teha. Ei saanud asjast suuremat sotti. Ega ta minust suuremat noorem ei ole. Pole viga, sellest pole suuremat ühtigi. Olukord pole tänavugi suurt parem. Raha meil enne palgapäeva suurt pole. Söögist ma praegu suuremat ei hooli. Näe, ei sajagi enam suuremat. Pehme ilmaga pole kinnastest suurt lugugi. Kas mu nägu on veel kriim? – Suur(ema)t mitte.

suvi ‹suve 12› ‹s›
kevade ja sügise vaheline aastaaeg. Soe, vihmane, kuiv, põuane suvi. Põhjamaa üürike, lühike suvi. Astronoomiline suvi algab suvisel pööripäeval. Suvi astub oma õigustesse jaanipäeval. Suur suvi juba käes. Väljas valitses suvi. Linnulaul kostab suvi läbi, kogu suve. Ta oli suvi aega, suvi otsa, kogu suve maatööd teinud. Olin esimest suve karjas. Suvi suve järel olime kohtunud matkadel. Olen lapsena kõik oma suved maal veetnud. Suve teisel poolel algab viljakoristus. Sügise poole suve valmivad varased õunad. Suve lõppu tähistab esimene sügisene öökülm. Igal suvel, iga suvi käin oma lapsepõlvemaadel. Lapsed on suve jooksul, suvega palju kasvanud. Kevad oli juba suveks üle läinud. Suveks otsaks, kogu suveks oli töömure murtud. Õmblesin suveks uue kleidi. Suvi kogub, talv sööb. Esimene pääsuke ei too veel suve. || van aasta. Ta on viisteist suve vana. Sellest on juba neli suve möödas.
▷ Liitsõnad: eel|suvi, hilis|suvi, igi|suvi, järel|suvi, kesk|suvi, kevad|suvi, kõrg|suvi, süda|suvi, sügis|suvi, täis|suvi, varasuvi; kalendri|suvi, polaar|suvi, tundra|suvi, vananaistesuvi; karja(poisi)|suvi, kergejõustiku|suvi, kooli|suvi, laagri|suvi, maleva|suvi, nälja|suvi, olümpia|suvi, praktika|suvi, spordi|suvi, sõja|suvi, tudengi|suvi, töö|suvi, üliõpilassuvi.

sõja|talv
Viimase sõjatalve Narva koosnes peaaegu ainult varemetest.

säästma ‹säästan 46›

1. raha vm. vahendeid võimalikult otstarbekohaselt ja kulutusi piirates kasutama, kokku hoidma. Toorainet, elektrienergiat säästma. Kütteturba kasutamisel säästame puitu. Eesmärgiks on säästa aega ja töökäsi. Toote kvaliteedi tõstmisega säästetakse suuri summasid. Ostes odavama pileti, säästis ta kaks krooni. Olen talv läbi reisiraha kogunud, säästes iga senti. Jõudu, vaeva säästmata täitis ta oma rasket kohustust. *Kokkuhoidlikult elades suutis ta nii palju säästa, et ostis ehitusmaterjali ja ehitas perele Prince Rupertisse väikese elamu. A. Hint. | piltl. Kirjanik ei säästa värve väikelinna seltskonna kujutamisel.
2. kedagi halastavalt kohtlema, kellelegi armu heitma, millegi eest hoidma; millegagi ettevaatlikult, hoolivalt ümber käima. Jahimees säästab väikeste poegadega emaloomi. Vaenlane ei säästnud naisi ega lapsi. Saatus, sõda on sind säästnud. Aeg, aastad ei säästa meid. Ta oli ennast säästmata isamaad teeninud. Arst varjab diagnoosi, et haiget säästa. Oma kriitikas ei säästnud ta kedagi. Et sõjas oma elu säästa, tuleb teisi tappa. Juba noorelt peab hakkama oma närve, silmi, tervist säästma. Säästkem lapsi isa-ema tülide eest. Võimaluse korral säästsin teda murest, vaevast, alandusest. Käis kogu tee paljajalu, et kingi säästa. Igati säästev kohtlemine. *Et sõjaveostega koormatud ja vasttaastatud raudteid säästa, piirati eraisikute liikumist. L. Vaher.

süda|talv
kesktalv. Südatalv tuiskude ja käreda pakasega. Südatalvel tulid suured külmad. Metsatööd jätkusid südatalvelgi. Keset südatalve oli pikem sulaperiood.

sügav ‹-a 2› ‹adj›

1. ümbruse üldisest pinnast, ümbritsevast äärepinnast tugevasti allapoole ulatuv; ant. madal (3. täh.) Sügav jõgi, järv, laht, sisemeri. Vaikne ookean on ookeanidest kõige sügavam. Jões on sügavaid hauakohti. Mõni meeter kaldast eemal läheb järsku sügavaks. Raba sügavad laukad. Mägedevaheline sügav org. Vasakul haigutab sügav kuristik. Maapinnas oli sügav lohk, auk. Sügav kaev, kraav, koobas, haud. Sügav kelder, varjend. Sügavad künnivaod. Väga sügavad rattarööpad. Lumme on tallatud sügav rada. Sügav taldrik, kauss, kast. Mees istus sügavas tugitoolis. Tõmbas jalga sügavad kalossid. Sügav ja soe müts. Paksude seintega sügav linnupesa. Sügavast taskusopist leidis mõned sendid. Vaga vesi, sügav põhi. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | piltl. Läkitaksin ta kõige sügavamasse põrgusse. Oma sügavaimas sisimas, sügavas südame põhjas ta kahetses oma tegu. Eluraskused on tema hinge jätnud sügavad jäljed. *Ja siis visatakse inimkond jälle aastakümneid tagasi, allapoole, sügavamasse, pimedamasse. F. Tuglas. || hrl. koos vastava arvulise suurusega osutab konkreetsele ulatusele. Kraav on 3 m sügav. Paar meetrit sügav liivaauk. Järv on saare ümber kuni 6 m sügav. Siin on nii sügav, et põhi ei paista. || (mingi ainekihi paksuse, ulatuse kohta). Vesi jões on sügav. Sumasime sügavas lumes. Sügava rähkmullaga põllud. Õues oli sügav pori. *Ja talv oli sügav. Kui astusid teerajalt kõrvale, siis olid põlvini ja üle sellegi sees. E. Krusten. || (liigutuste kohta:) keha normaalasendist kõvasti allapoole suunatud. Sügav kummardus, peanoogutus. Tegi sügava reveransi, kniksu. Keha sügav painutus ette, kõrvale. *Jälle sügav küürutamine, jälle põlvepaitus, ja uus kuue-päeva-peremees poeb [paruni] toast. E. Vilde.
2. eesmisest pinnast v. alast pikalt sisse- v. tahapoole, kaugemale ulatuv. Seinas on sügav nišš. Sügav kapp, riiul. Teatril on sügav lava. Puu tüves on sügav õõs. Rebasepojad pugesid uru sügavamasse soppi. Põllud ulatuvad sügava kiiluna metsade vahele. Jõudsime oma käiguga sügavasse agulisse. Sõja ajal evakueeriti meid sügavasse tagalasse. Sinine ja sügav taevas. Sügava väljaastega samm. Sügav pragu laes. Sügav uure, lõige, sälk. Tõugurikked võivad olla pinnapealsed või sügavad. Sügav dekoltee. Sügava kaelaauguga alussärk. Seeliku sügavad voldid. Seljas, kintsus on sügav haav. Sügav korts kulmude vahel. Vanakese nägu katsid sügavad kortsud. Nägu oli sügavais kortsudes. Sügavad vaod suunurkades. || (suure, laia metsaala kohta). Ümberringi oli sügav mets. Varjati end sügavas metsatihnikus. Sügavas laanekurus oli väike hurtsik. || (suure ulatusega tsükloni kohta). Sügav tsüklon liigub üle Skandinaaviamaade kagusse.
3. (pikkade tugevate hingetõmmete, ohete vms. kohta). Sügav sissehingamine. Kuulab magaja sügavat rahulikku hingamist. Kostsid mehe sügavad hingetõmbed. Tema rinnast tungis sügav ohe. Oli kuulda sügavat köhimist. Tõmbas piibust mõne sügava mahvi. *.. läitja ulatas sigareti mehele, kes hakkas seda sügavate, närviliste sõõmudega mahvima. M. Veetamm.
4. (mitmesuguste tunnetuslike muljete kohta). a. (madala, täidlase, kumeda, kõmiseva hääle v. heli kohta). Mehel oli sügav bassihääl. Räägib sügava häälega. Laulis sügaval kurguhäälel. Laulja sügav bass, bariton, alt. Löömisel annab trumm sügava kumeda hääle. Orelilt kõlasid sügavad akordid. *Õhk lõi kumisema. Näis, nagu oleks isegi vesi värisenud nende [= kirikukellade] sügavast kõmast. A. Kalmus. b. (silmade, pilgu kohta:) väga väljendusrikas, tundeküllane, hingestatud. Jäid meelde tüdruku sügavad sinisilmad. Tal olid nii sügavad kurvad silmad. Suurtes sügavates silmades mängles vallatu pilk. *„Jah, nõnda ta ütles,” vastas Astrid ja ta pilk muutus mõtlikuks ja sügavaks. K. A. Hindrey. c. (värvuste, ka lõhnade kohta:) tugev, küllastatud. Sügavad värvitoonid. Sügavates värvides maalitud pilt. Eha heitis veepinnale sügavat purpurit. Tüdruku nägu kattus sügava punaga. Pargi sügav rohelus. Sügav taevasina. Sügav meeldiv aroom. *.. ninna tungis puukoore sügavat mõrkjat ja vaigust lõhna. V. Krimm (tlk). d. (pimeduse, varjude kohta:) tugev, tume, läbitungimatu, sünge. Metsas valitses sügav öine pimedus. Jõudis koju alles hilisõhtul sügavas pimeduses, sügava pimedusega. Väljas oli sügav videvik. Õhtupoolne tuba oli juba sügavates varjudes. *Tal oli majapidamises iga päev mingi töö käsil. Varavalgest sügava hämarikuni välja. V. Gross.
5. oluline, olulise tähtsusega, märgatav, märkimisväärne. Sügavad muutused majanduses, ühiskondlikus elus. Suhtumises rahvakultuuri on toimunud sügav murrang. Sügavad nihked ainevahetuses, närvitalitluses. Sügavad erinevused vaadetes. Lahkhelid, vastuolud muutusid järjest sügavamaks. Sügavad kontrastid elanike toimetulekus. Tegeleb sügavate filosoofiliste probleemidega. Sel nähtusel on ilmselt sügavamad põhjused. Asjal on sügav mõte sees, pole sügavamat mõtet. Ta ei mõistnud ütluse sügavamat tähendust. Sügav elutõde. Sügava alltekstiga teos. Tema loomingu sügav omapära, originaalsus. Ta on oma tegevusega jätnud teatriajalukku sügava jälje.
6. oma (ajalises) arengus teat. kõrgpunkti saavutanud. Väljas on sügav talv. Septembri teine pool on siin sügav sügis. Oli juba sügav öö ja tänavail liikumist vähe. Keset kõige sügavamat ööd aeti mind üles. See juhtus sügaval öötunnil. Magati sügava keskhommikuni. *Mees oli sügavas keskeas, suurt kasvu .. T. Kallas.
7. väljendab millegi intensiivsust. a. (mingi mõju, mõjustuse kohta:) tugev, võimas, tõhus. Loetud teos avaldas temasse sügavat mõju. Norra maastikud jätsid turistidele kõige sügavama mulje. Etendus jätab sügava mulje. b. (une, teadvuseta oleku, mõtete vm. kohta:) kedagi täielikult vallanud, ümbritsevast täielikult välja lülitanud, raske. Uni oli sügav ja rahulik. Kõik magasid sügavat und, olid sügavas unes. Haige uni on muutunud sügavamaks. Karud on alles sügavas talveunes. Sügav minestus, teadvuse kadu. Ta on nii sügava(i)s mõtte(i)s, et ei märka kedagi. Vanaisa on jäänud sügava(i)sse mõtte(i)sse. Mehed olid nii sügavas vestlushoos, et ei märganud endi ümber toimuvat. Tütarlaps ärkas sügavaist unistusist. Taimedel on talvel sügav puhkeperiood. c. (halva, väga raske olukorra, seisundi kohta). Maad, majandust vapustas sügav kriis. Impeerium on sügava languse seisundis. Elati sügavas viletsuses. *Vanaisa, see hobuseparisnik, sattus lõpuks vangi ja talu vajus sügavatesse võlgadesse .. R. Põder. *.. see sündis kolmsada aastat tagasi, sügaval orjaajal .. H. Saari. d. (rahu, vaikuse vms. seisundi kohta:) suur, häirimatu, rikkumatu, täielik. Majas, ümbruses valitses sügav vaikus. Sügavas vaikuses oli kuulda ainult seinakella tiksumist. *Kõikjal valitses veel sügav pühapäevarahu .. A. Jakobson. *.. valitses maal tükk aega sügav rahu. Näis, nagu oleksid inimesed sõdadest ja taplustest tüdinud. A. Kalmus. e. (tundeist ja nende avaldustest:) südamest, sisimast tulev, tugev, ehtne, tõsine, tõeline. Sügav rõõm, mure, nukrus, kurbus, hingevalu, nördimus. Tunneb sügavat viha, kadedust, meelepaha, pahameelt, kahetsust. Sügav armastus, vihkamine. Neid seob sügav sõprus, kiindumus. Nentis seda sügava heameelega. Sügavaim tänu kõikidele abistajatele. Kõneleb meist sügava poolehoiuga, lugupidamisega, aupaklikkusega. Temas on sügav kaastunne õnnetute vastu. Omaksed on sügavas leinas. Sügavas häbitundes, häbis kahetseti oma tegu. Väljendas oma sügavat rahulolematust. Kuulajad olid sügavas hardumuses. Nuttis sügavas härduses. Lapse silmad olid täis sügavat imestust. Viibis sügavas meeleheites, ahastuses. Langes sügavasse pessimismi, apaatiasse. Sügav hingeline vapustus. Rääkis lastest sügava õrnusega. Loodrisse suhtuti sügava põlgusega. See on minu sügav veendumus. Tema olek tekitas sügavat võõristust. Asi äratas sügavamat huvi. Hurraatati sügavast vaimustusest. Tema häälest kostis sügav erutus. Sügav patriotismitunne. Humanisti sügav ning kõigutamatu usk inimesesse. Pisarad tulid sügavast meeleliigutusest silma. Sügava emotsionaalsusega kirjutatud värsid. Sügavad inimtunded. Sügava tundeeluga inimene.
▷ Liitsõnad: tundesügav.
8. asja, nähtuse olemusse, selle tuumani ulatuv v. tungiv, põhjalik. Sügav haridus. Tal on füüsikast ja keemiast sügavad teadmised. Maletaja sügav teooriatundmine. Nähtuse olemuse sügav mõistmine. Olukorra sügavam uurimine, analüüs selgitas nii mõndagi. Probleemide sügav üksikasjaline käsitlus. Matemaatikas ootaks küll õpetajalt sügavamaid selgitusi. Sügav elutarkus, tõde, elutundmine, arusaam. Sügava sisuga romaan, näidend. Sügav kunstiteos.
▷ Liitsõnad: mõtte|sügav, sisusügav.
9. (inimese olemuse kohta:) rikka sisemaailmaga, sisukas, tuumakas. Sügav kunstnik, poeet, filosoof. Tal on sügav hing, loomus. *Moekirjaniku stsenaarium oli nagu sügav inimene – mida rohkem tuttavaks saad, seda huvitavam on. A. Beekman. *Sügav naine, temas on palju peidus. E. Vetemaa.

sügava|lumeline
sügava lumikattega. Tänavune talv on sügavalumeline.

sügise|poolne
sügisele lähedane. Sügisepoolne suvi, talv.

sügis|talv
sügisepoolne talv, aeg sügisest poolt talve. Sügistalv oli üsna lödine. *.. lume tulekuks katus peale ning uksed-aknad ette. Sisetöid nokitseti siis sügistalvel. V. Saar.

taevas ‹taeva illat taevasse e. taeva 19› ‹s›

1. nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, Päike, Kuu ja tähed, taevalaotus, taevavõlv. Selge, pilvitu, kõrge, sügav, tähine, põhjatu taevas. Pilvine, madal, vesine, sajune, sügisene, tinane taevas. Taevas on tähti täis, (üleni) pilves. Taevas valgeneb, läheb selgeks, kisub pilve. Sinine, hall taevas. Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Pea kohal sirab põhjamaa taevas. Mustas taevas sähvivad välgud, kõmab kõu. Taevas väriseb plahvatustest. Päike on taevasse tõusnud. Päike on juba kõrgel taevas. Pilvede vahel sinab tükike taevast. Taevast sajab, tuleb paksu lund. Taevast ajab lörtsi alla, kallab vihma. Pilved lähevad, sõuavad üle taeva. Taevasse, taevale ilmub vikerkaar. Põhjapoolses taevas vehklevad virmalised. Pommitajad ilmusid Tartu taevasse juba varahommikul. Põllumehed jälgisid murelikult taevast. Tüdruk tõstis silmad taeva poole, vahtis taevasse. Palgivirnad kerkivad taeva poole. Kuusel näis latv taeva ulatuvat. Pall lendas taevasse. Taevasse tõuseb suitsusammas. Vastu taevast 'taeva poole, õhku' lendab sädemeid, rakette. Koer tõstis nina vastu taevast ja hakkas uluma. Lained peksavad vahupritsmeid kõrgele taeva alla. Seisab taas vabana koduse taeva all. Taeva all 'madalal taevas' kisavad kajakad, põriseb kopter. Taevas pea kohal ja maa jalge all hõiskab: kevad on käes! Silmad on tal sinised kui taevas. *Taevas võtab jälle oma tõelise kuju. Muutub kupliks ja võlviks. V. Luik. | ‹ka pl.› luulek (vanaaegsele sfääridest koosnemise kujutlusele toetuvalt). *Ta mühiseb – männimets – üle maa / üht vabaduselaulu lõpmata, / ja ümberringi ja üleval, / nii taevaste üle ja taevaste all .. Juh. Liiv. || (rahvapärastes, ka piltlikes väljendites). See on taevani kisendav 'ülisuur' ülekohus. Janu kisendab taevani. Oli taevani 'ülimalt' õnnelik. Laenuprotsendid kõrguvad taevani. Hinnad on taevasse tõusnud. Noorik upitab, tõstab oma nina taevasse, noorikul on nina taevas (uhkeolemise kohta). Surmasõnum kukkus (nagu) selgest taevast kaela, tuli kui välk selgest taevast (suure ootamatuse kohta). Varandus kukkus, sadas taevast sülle. Hüved ei lange taevast (alla). Sild lasti, põrutati vastu taevast 'lasti õhku'. Sild lendas, käis vastu taevast 'lendas õhku'. Nõrgemal rüselejal käisid sussid varsti vastu taevast. Kange kesvamärg lõi meestel sussid vastu taevast. Ei tee ta midagi tarka, sülitab niisama vastu taevast. Lahingumüra oli nii suur, et sellest oleks võinud taevaski alla variseda. Langegu taevas kokku, kui ma valetan. Kindel mees ei kõlgu maa ja taeva vahel. Pole tal tööd ega elamist, ripub maa ja taeva vahel. Kukkusin taevast maa peale tagasi. Tõin ta taevast maa peale tagasi. Vend erineb õest nagu taevas maast 'erineb väga'. Taevas avas oma luugid ja hetkega olime läbimärjad. Taeva luugid avanesid. Ega talv taeva(sse) jää. || piltl (kellegi tegevusvälja, mingi valdkonna vms. kohta). Ta on tõusev täht juriidilises taevas. Euroopa, maailma poliitiline taevas on muutumas.
▷ Liitsõnad: augusti|taevas, eha|taevas, hommiku|taevas, ida|taevas, kesk|taevas, kevad|taevas, kodu|taevas, koidu|taevas, kõrbe|taevas, lagi|taevas, loojangu|taevas, lõuna|taevas, lääne|taevas, põhja|taevas, sini|taevas, stepi|taevas, suve|taevas, sügis|taevas, talve|taevas, tähis|taevas, õhtu|taevas, öötaevas; filmi|taevas, luule|taevas, muusika|taevas, poliitika|taevas, spordi|taevas, sõja|taevas, teaduse|taevas, teatritaevas.
2. uskumustes (ainu- v. üli)jumala asupaik; paradiis, taevariik. Taeva sõjasalk, inglid. Taevasse minema, saama, pääsema. Jumal võtab lapsed enda juurde taeva. Jeesus on üles tõusnud ja taeva läinud. Hing püüab taeva poole. Taeva väravad on lahti. Taevas ja põrgu. Ühe põgeneja saatsid jälitajad juba taeva 'saatsid surma, tapsid'. || jumal, jumalikud jõud. See on taeva karistus, viha, tahtmine, õnnistus. Taevast paluma, tänama. Ta palve oli taevale meelepärane. Taevas võttis ta palvet kuulda. Taevas näeb su muret. Taevas on armu heitnud, imeteo teinud. Lotovõit tuli perre otsekui taeva kingitus (millegi ootamatu ja hea kohta). *Tõesti, nad võisid öelda, taevas oli nende abielu õnnistanud, nende perekondlik õnn oli täielik. E. Vilde. || piltl õndsalik olek, suurima rahulolu tunne; õnnemaa vms. Olime õnnelikud, tõelises taevas. Armastuses avanes neile taevas. *Lilled õitsesid mul, / taevas elasin nüüd. F. R. Faehlmann. || (esineb hüüatustes, rahvalikes ütlustes; tähendus nõrgenenud). Taevas, mis ta mõtleb teha! Taevas küll, et nõnda pidi minema! Oh (sa), oi (sa) taevas, kuidas nad kartsid! Sa taevas, missugune õnnetus! (Oh sa) püha taevas! Taevas halasta, hoidku, hoia! Hoidku taevas! Tule taevas appi, taevas (tule) appi! Aita taevas! Armuline, armas taevas, helde(ne) taevas! Taeva arm, kuidas siis nii saab! Andku, annaks taevas, et kõik hästi läheks! Taevas olgu tänatud! Taevale tänu, tänu taevale, et niigi läks. Taevas temaga! Taeva nimel! Taeva pärast, ära tee seda! Oh sina taeva vägi küll! | (ebaselgust, teadmatust märkivates ütlustes). Taevas teab, kus ta nüüd on. Sel lool võivad taevas teab millised tagajärjed olla. Seda teab vaid jumal taevas, ei tea jumalgi taevas.

tali ‹talve 33› ‹s›
talv. Varane tali. Pime, pikk, külm tali. Tali oli väga lumerohke, pakaseline. Tol aastal tuli tali väga hilja. Tali on rukkile liiga teinud. Kuidas tali, nõnda suvi.

talv ‹-e 22› ‹s›
sügise ja kevade vaheline aastaaeg. Külm, vali, käre, pehme, lumine, tuisune talv. Lumerohke, vähese lumega talv. Astronoomiline talv algab talvisel pööripäeval. Talv tuli, saabus novembris. Vastu talve koliti uude majja. Loodus valmistub talve vastu. Sügis pöördus järsku talvele, käändus üleöö talveks. Siil kogub endale talveks toitu. Rändlinnud lendavad talveks lõunasse. Vanaisa jäi terveks talveks voodisse. Talvel, talv läbi elas ta ühiselamus. Kes suvel hoolas ei olnud, imeb talvel käppa. Ema oli talve jooksul, talvega väga vanaks jäänud. Liblikas on talve üle elanud. Mitu lammast te üle talve, talveks jätsite? Loomi, karja üle talve pidama. Sügisel oli talv 'lumi' enneaegselt maha tulnud. Kartulid jäid talve alla 'lume alla, üles võtmata'. Tänavune talv on must 'lumeta'. Väljas on sügav talv 'talve hari'. Pikk ja karm talv võttis pirnipuu ära. Märtsikuus pidas veel talve. Kevade poole, kevadist poole talve 'kevadtalvel' hakkas tal tuju paranema. Kui varajase kevade järel uuesti talveks läheb, siis on lõokesetalv. Tõnisepäeval murtakse talve selgroog. Ega talv taeva jää. *Küll oleks praegu hea kusagil sügavas laanekurus pätsu kombel talv kevadesse põõnata. H. Laipaik. || kooliaasta, koolitalv. Jaak on esimese talve poiss. Ta on ainult kaks talve koolis käinud. Külakooli oli seitse talve. Kulus kuus talve tööd, enne kui asjast asja sai. | piltl. *Aga ma ei nurise, / kuigi elu astub talve. A. Sang.
▷ Liitsõnad: eel|talv, hilis|talv, järel|talv, kesk|talv, kevad|talv, päris|talv, süda|talv, sügis|talv, varatalv; kooli|talv, olümpia|talv, spordi|talv, suusa|talv, sõjatalv; polaartalv; lõokesetalv; tuumatalv.

talve ‹6› ‹s›
talv. Kui pole talvet talve ajal, siis pole suid sui ajal. *Tuli viimaks vali talve, / kokku kuivas ilus ilm. L. Koidula.

talve|poolaasta
poolaasta, millesse jääb talv. Talvepoolaastal käib Pärnus vähe turiste.

talve|taat
talv, pakane (personifitseeritult). Kadripäeval viskab talvetaat külmakivi merre ja soojakivi allikasse. Kevadpäike sai talvetaadist jagu. *Tavaliselt jõuab talv meile pärast mitut hoovõtmist .., ent seekord seadis talvetaat end otsekohe alatiseks peremeheks. O. Tooming.

taplema ‹tapelda 49›

1. sõitlema, kedagi valjul häälel ja kurjustades noomima. Riiakas perenaine taples alailma teenijatega. Oli kuulda, kuidas Asta tapleb sõnakuulmatu koeraga. „Mis sa latrad nii palju!” taples tädi pahaselt. Sain emalt, ema käest selle eest tublisti tapelda, et ma pimedas loen. Tõrelgu ja tapelgu omavahel, mitte teiste kuuldes! Õuest kostis majahoidja valjult taplev hääl. || (äikese kohta:) kärkima. Kõu, pikne, äike tapleb.
2. sõdima, lahingut pidama. Sinimägedes on veriselt, vihaselt tapeldud. Mehed kibelevad rindele taplema. Rüütlid taplesid mees mehe vastu. Vanasti tapeldi odadega, mõõkadega. Soldat oli käinud türklastega taplemas. Nad olid tapelnud kodumaa, vabaduse eest. *.. nii suure hulga vastu oleks meil siin tundmatuis metsades asjata taplema hakata. A. Saal. || kisklema. Purjus mehed läksid omavahel taplema. Järjekorras tapeldi paremate kohtade pärast. Mees kippus kallistama, kuid naine taples käte ja jalgadega vastu. Linnud käratsesid ja taplesid, nii et sulepuru taga. Kevadise lumesaju aegu öeldakse, et suvi ja talv taplevad teineteisega. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi.

tarretama ‹37›

1. tarduma panema. Pektiin on looduslik tarretav aine. Vahukoor tarretatakse želatiiniga, leem agariga. Külm tarretas veetee kõvaks. | piltl. Kohutav vaatepilt tarretab üdi kontides. Jube ulgumine pani tal südame sees tarretama. Verd tarretav õudusfilm. *Talv aga tarretab kõik. Sõnad külmuvad suhu. J. Jõerüüt.
2. kangestama, jäigastama. Kramp tarretas lihased. Läbilõikav põhjatuul oli kalurite liikmed tarretanud. Hädakisa tarretas meid paigale. *.. noor ja mitte just värskuseta nägu on mingi abil tarretatud liikumatuks nukumaskiks .. V. Beekman.
3. tarretuma, tarduma. Pisarad tarretasid põskedel. Seisab tarretanud poosis. Tarretanud jalad tõrguvad astumast. | piltl. Verd tarretama panev hirm. Ta ei ütle midagi, vaatab ainult tarretanud pilgul lakke.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

tere ‹interj›
(kõige üldisem kohtumisel v. kellegi poole pöördumisel kasutatav tervitussõna; ka paarissõnana). No tere kah! Tere hommikust, päevast, õhtust! Tere hommikut, õhtut! kõnek. Tere tulemast koju, Eestisse! Tere (ja) jõudu! Tere jälle! Tere pika aja tagant! Tere, mu kallis! Tere, Tiidu vanaema! „Tere!” ütles mees ja sirutas käe. Tere jumalime! van (hrl. vastusena tervitusele). Tere-tere, vana kere! nlj (hrl. vastusena tervitusele). Tere tühja tuppa! nlj (koju jõudes, kui kedagi kodus ei ole). *Tere sügisest, head kuulajad! H. Saari. || (rahulolematust, ebameeldivat üllatust vms. väljendavates hüüatustes umbkaudu täh.:) kujuta ette, tohoh, või veel. Sa olevat ise ka asja arutamise juures olnud. – Tere hommikust! Mina olin sel ajal Soomes. Tere talv, nüüd tahetakse veel palka ka vähendada!

tinutama ‹37›

1. tinaga jootma. Töötuppa toodi tinutada katkisi kohvikanne, kastruleid, ämbreid. Meister tinutab katlal augu kinni. Kaabliotsad tinutatakse kokku. Pinnisime mis pinnisime, aga suu jäi tal kinni nagu tinutatud. Laps ei saa õigel ajal magama ja siis hommikul on silmad kinni kui tinutatud. || piltl (kinni) külmetama. Külm oli loigud tahedaks tinutanud. Talv tinutab sood ja rabad. Pakane tinutas lahe kinni.
2. piltl kuhugi, millegi külge kõvasti kinnitama (ka võrdlustes). Hirm tinutas poisi paigale. Jalad olid nagu maa külge tinutatud. Ega sa oma perekonna külge tinutatud ole. Ta on televiisori ette otsekui tinutatud. *Kuid grenader tinutas silmad korvi külge Truutu käsivarrel. Teadagi: lootis sealt toitu leida. L. Promet.
3. kõnek tinaga katma, tinatama. Tinutatud plekkämber, vasknõu. Õnged on üle tinutatud.
4. kõnek (kõvasti) viina võtma, purjutama. Hakkas sõpradega tinutama. Roolis olles ei tinuta ta kunagi. *Eile oli ju avansipäev. Tinutasid ja mängisid kaarte. M. Traat.
5. kõnek tulistama. Tinutasid auto sõelapõhjaks. Küll me alles tinutasime, nii et vaenlane andis jalgadele tuld!
6. kõnek (löömise kohta:) virutama, äigama. Tinutas norijale südametäiega ühe tohlaka.

tuba ‹toa 24› ‹s›

1. ehitise (vahe)seintega eraldatud, hrl. ühe v. mitme akna ja uksega ruum. a. elamiseks kasutatav ruum majas v. korteris. Suur, ruumikas, väike, pikk ja kitsas tuba. Omaette, ühine tuba. Vaheseinaga, säärvandiga eraldatud tuba. Korter koosnes kahest toast ja kõrvalruumidest. Poja, vanaema, isa tuba. Tuba koristama, remontima. Otsin mugavat möbleeritud tuba. Ega teil pole tuba välja üürida? Külalised astusid tuppa. Väljas on juba pime, peab lapsed tuppa 'sisse' kutsuma. Vanemad magasid põhjapoolses toas. Tädi peatub rannahotellis toas nr. 120. Teisest toast kostis muusikat. Selle koerailmaga ei saa jalgagi toast välja tõsta 'üldse välja minna'. Viiekesi koos võtavad poisid või toa selga 'mürgeldavad kõvasti'. || etn rehetuba. Pisemad lapsed magasid talv läbi toas, sest kambrit ei saanud kütta. *Rehetoa hiigla-ahi köeti palavaks ja kogu pere kolis tuppa. A. H. Tammsaare. b. eriotstarbeline ruum asutuses v. ettevõttes. Õpetajate tuba. Ema ja lapse, naiste isikliku hügieeni tuba. Märganud tee ääres kõrtsi, otsustasid mehed minna tuppa ja juua toop õlut. Töötame kolmekesi ühes toas. || piltl toas olijad, toatäis inimesi. Tuba jääb vait ja ootab, mis tulijal öelda. *Sedakorda naeris tuba mürinal. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: ees|tuba, elu|tuba, haige|tuba, hotelli|tuba, kamina|tuba, katuse|tuba, keldri|tuba, kõrval|tuba, külalis(te)|tuba, laste|tuba, magamis|tuba, naaber|tuba, nuku|tuba, numbri|tuba, nurga|tuba, otsa|tuba, pere|tuba, poiste|tuba, puhas|tuba, pööningu|tuba, saali|tuba, suur|tuba, söögi|tuba, taga|tuba, talu|tuba, teenija|tuba, tüdrukute|tuba, vahe|tuba, vanni|tuba, vastas|tuba, võõraste|tuba, ärkli|tuba, üheinimese|tuba, ühiselamu|tuba, üksik|tuba, üld|tuba, üürituba; kööktuba; ketrus|tuba, kirjutus|tuba, klassi|tuba, klubi|tuba, koduloo|tuba, kohtu|tuba, kooli|tuba, kõrtsi|tuba, leeri|tuba, lugemis|tuba, memoriaal|tuba, mängu|tuba, nõupidamis|tuba, oote|tuba, operatsiooni|tuba, palve|tuba, piljardi|tuba, pioneeri|tuba, puhke|tuba, sakste|tuba, sidumis|tuba, suitsetamis|tuba, sünnitus|tuba, töö|tuba, vahi|tuba, valve|tuba, vastuvõtu|tuba, veski|tuba, värks|tuba, õlletuba.
2. van elumaja. Laasu toa ümbrus oli lage. Toa taha istutati õunapuid. Perenaine käib muudkui toa ja lauda vahet. Hiilis aidauksest välja, üle õue toa poole. Oma tuba, oma luba. *Siis mindi toa maile hommikust sööma. J. Lintrop.

tugevnema ‹37›
tugeva(ma)ks saama, tugeva(ma)ks muutuma. a. (vastupidavuselt, jõult). Peab ootama, millal jää tugevneb. Maakoor on jahtudes pidevalt tugevnenud. Füüsilise tööga lihased tugevnevad. Sõrmede haare kord tugevnes, kord nõrgenes. Eluvõitluses tugevnenud ja karastunud iseloom. b. (intensiivsuselt, võimsuselt). Tuul, vihm, sadu tugevnes tund-tunnilt. Talv näib üha tugevnevat. Soome kohal tugevneb kõrgrõhkkond. Tugevnev hommikuvalgus. Öised hääled kord tugevnesid, kord vaibusid. Valud tugevnevad ja nõrgenevad perioodiliselt. Südame töö, maomahla eritumine peaks nüüd tugevnema. Reaktsioon, võimude surve tugevnes. Tugevnev viha, kaastunne. c. (tasemelt, kvaliteedilt). Teaduse ja tootmise sidemed on tugevnenud. Riik tugevneb vähehaaval majanduslikult. Jeen tugevnes 'muutus rahvusvahelises käibes väärtuslikumaks' dollari suhtes.

tujukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. tujude järgi talitav; muutliku meelega, isemeelne, kapriisne. Kai on väga, hirmus tujukas tüdruk. Põdur ja tujukas naisterahvas. Rääkis tujuka lapse toonil. Ebaõnn tegi ta veelgi tujukamaks, igaühele vastas kähvates. Tujuka loomuga hobune. *Noorem õde oli elavam ja tujukam. Ta oli vahel kärsitu ja pahur, vahel üllatavalt tõsine, vahel ülemeelikult rõõmus. K. Ainver.
2. (loodusjõudude, esemete vm. kohta:) muutlik, heitlik, ettenähtamatu, kapriisne. Jürikuu tujukad ilmad. Talv oli väga tujukas: kord sulatas, kord külmetas. Tujukas tuul. Sügisene meri on lõbusõiduks liiga tujukas. Tujukate loogetega jõgi. Haigel on imelikult tujukas palavik. Metsasarve peetakse õige tujukaks pilliks. Sattus siia tujuka saatuse tahtel. *Pole tujukamat asja kui keraamika: ootad põletusahjust helesinist taldrikut, aga välja võib tulla ka pigimust. L. Promet.
3. tujuküllane, heatujuline. Kiigeliste tujukad kilked. Õhtu möödus tujuka naeru ja lauluga. Suplus tegi meele rõõmsamaks ja tujukamaks. *.. kaugele hollatas hoogne ja tujukas triller ja traller. R. Janno.

tulek ‹-u 2› ‹s›

1. tulemine (kuhugi). Aeglane, kärmas tulek. Märkasin juba eemalt kaugelt sinu tulekut. Minu tulek jäi täna hiljapeale. Ootas õhtul kannatamatult isa tulekut. Ta tundis meie tuleku üle tõsist heameelt. Küsis minult aina, et kuhu minek, millal tulek. || (millekski, midagi tegema). Uute peremeeste tulek Kuresoobale. Mis sa enne sõjaväkke tulekut tegid?
2. tulemine (ajaliselt), saabumine. Varjas end Saksa vägede tulekuni metsas. Bussi, rongi tulekuni on veel pisut aega. Lõokeste, rändlindude tulek kevadel. Kevad, talv on tulekul 'saabumas'. Hoone tuli enne külmade tulekut katuse alla viia. Öö tulekuga suurenes laste hirm veelgi. Töötati pimeda tulekuni. Paistab, et pulmad on tulekul 'lähenemas'. Aimas, et midagi halba on tulekul. | piltl. Uute poeetide tulek meie luulesse. || piltl sünd. See juhtus mitu aastat enne minu tulekut siia maailma. *Ja kuhu ma lähen, neli väikest last, viies tulekul [= varsti sündimas]. J. Peegel.
3. (rahvapärastes ütlustes kusagilt lahkumise kohta). Mul hakkas seal igav, tegin tulekut. *Ja nii tuligi Joona tulekut, Anne-Marit laadale jättes. A. Gailit.
4. juhtumine, sattumine. Kuue silma tulek täringuviskamisel. Soodsa võimaluse tulek.
Omaette tähendusega liitsõnad: alla|tulek, appi|tulek, esile|tulek, ilmale|tulek, ilmsiks|tulek, juurde|tulek, kohale|tulek, koju|tulek, kokku|tulek, käibele|tulek, külla|tulek, lahti|tulek, lavale|tulek, linale|tulek, linna|tulek, lüpsma|tulek, maale|tulek, maha|tulek, peale|tulek, siia|tulek, sinna|tulek, sisse|tulek, tagasi|tulek, tarvitusele|tulek, toime|tulek, tööle|tulek, vastu|tulek, võimule|tulek, välja|tulek, ära|tulek, üle|tulek, ülestulek; jää|tulek, lumetulek

peale tulema

1. liiklusvahendisse tulema, sellesse v. sellele asuma. Tule peale, buss hakkab kohe minema! Selles peatuses, jaamas tuli peale hulk rahvast. Üks sõitjaist pidas hobuse kinni: „Tule peale!”.
2. peale tungima, ründama. Vaenlane tuli suurte jõududega peale. Ära minna ei saanud, põder oleks võinud selja tagant peale tulla. || kellegi suunas liikuma. *Äike tuli täie hooga peale, müristas kurdikstegevalt .. V. Maavara.
3. väljendab mingi seisundi v. meeleolu (äkilist) tekkimist, algamist. Poisil tuli soojas uni, tukastus peale. Janu, söögiisu tuli peale. Tahtsin midagi öelda, aga köhahoog, aevastus tuli peale. Lapsel tuli pissihäda peale. Haigel tulid krambid, valuhood peale. Kummaline nõrkustunne tuli peale. Mul tuli hirm peale. Nutt, naer, ahastus, tülgastus, tüdimus tuleb peale. Vanamehel tulid jälle joomatuurid peale. Ei tea mis hullustus, tuhin temale äkki peale tuli!
4. peale sattuma. Direktor tuli poistele peale, kui need suitsetasid. *Kui Kaarel ühel õhtul jälle salaja sahvrist leiba oli võtnud ja, leivatükk hõlma all, välja tahtis minna, tuli perenaine peale. J. Parijõgi.
5. (takistades, häirides) saabuma. Sõda tuli peale ja tegi lõpu meie kavatsustele. Ehitamine jäi pooleli, põllutööd tulid peale. On vaja soojemat korterit, talv tuleb peale. Hakkame koju minema, öö tuleb peale. *Tulnud peale teised päevad, / hädapäevad need ägedad / meie maa poegadele .. G. Suits.

tuuma|talv
oletatav Maa kliima külmenemine tuumasõja tagajärjel

täielik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. täies ulatuses v. täiel määral ilmnev, kõigis olemuslikes tunnustes avalduv, lõpuni minev, tingimusteta; kõigekülgne, kõikehaarav, üleüldine. Elutegevuse täielik katkemine. Täielik ja osaline luumurd. Metanoolimürgistus võib tekitada nägemise täieliku kaotuse. Täielik ja osaline päikesevarjutus. Täielikud ja osalised homonüümid. Täielik ja mittetäielik põlemine. Vennad olid täielikud vastandid. Lahing lõppes täieliku lüüasaamisega. Nurjumine, tervistumine oli täielik. Ta võeti täielikule ülalpidamisele. Istuti täielikus vaikuses. Andestamine olgu täielik. Tal on täielik õigus lahkuda. See on täielik väljamõeldis. Asi lõppes meistri täieliku õigeksmõistmisega. Isa andis pojale äris täieliku voli. Sain festivalist täieliku ülevaate, pildi. || tõeline, päris. Veel maikuus oli täielik talv. Ta on täielik patsifist, albiino. Täielik mühkam!
2. kõiki osi sisaldav, selline, kust ükski osa ei puudu. Täielik komplekt tööriistu. Ütle oma täielik nimi. Tammsaare teoste täielik kogu. Tekst polnud täielik. Bibliograafia esitab ilmunud artiklite täieliku loendi. Omandas täieliku keskhariduse.
3. täiuslik, veatu. Uued, täielikumad ravimeetodid. *Ja kõik tehtud tööd leiti nii täielikud, et kes neid kord tundma saanud, enam teiste meistrite ja sellide tööd ei tahtnud. F. R. Kreutzwald.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|täielik, mittetäielik

vahe ‹6› ‹s›

1. erinevus objektide, nähtuste v. olukordade vahel. a. (määralt, arvuliselt). Aasta temperatuuride vahe. Tuule tekkimist põhjustab õhurõhkude vahe. Poe- ja turuhindades on märgatav vahe. Arvete kokkulöömisel ilmnes kassas mõnesajakroonine vahe. Vaheajaks tegid meie korvpallurid juba paraja vahe sisse – 45:34. Aastate vahest hoolimata sobisid nad omavahel hästi. b. (omadustelt, tunnustelt). Väga suur on vahe kultuurkarjamaa ja loodusliku niidu vahel. Torkas silma vahe nende riietuses, toidulauas. Suured vahed inimeste haridustasemes, oskustes. Mis vahe on raa- ja kahvelpurje vahel? Ma ei märganudki nendel esemetel mingit vahet. Kaksikute vahel, kaksikutel oli raske vahet teha 'neid eristada'. Pimeduses oli võimatu vahet teha 'eristada', kes oma, kes võõras. Kirjutises ei ole tehtud vahet eri hõimude vahel 'neid ei ole lahus hoitud'. On suur vahe endise ja praeguse elu vahel. Ei olnud temal argipäeva ega pühapäeva vahet. Eks autol ja autol ole ka vahe! (nende väärtust arvesse võttes). Sõbral ja sõbral on vaks vahet (hinnanguna). Ta kordab öeldut, ainult selle vahega, et väga aeglaselt. c. (seisundilt, suhtumiselt). Seisuste vahed hakkasid kaduma. Vahe oli ainult selles, et Märt oli rikka majaomaniku, Mihkel aga kojamehe poeg. Selle ütlusega tahtis ta alla kriipsutada vahet enda ja teiste vahel. Vennastekoguduses ei tehtud vahet hariduse ja seisuse põhjal. Karistajad ei teinud vahet süüdlaste ja süütute vahel 'karistasid kõiki'. Olgu selge vahe – kes meie poolt, kes meie vastu! *Maailmas on üks suur vahe inimeste vahel – rikkad ja vaesed, härrad ja orjad .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: aja|vahe, hinna|vahe, kaalu|vahe, kursi|vahe, kõrgus|vahe, palga|vahe, tooni|vahe, vanuse|vahe, varjundivahe; kasti|vahe, klassi|vahe, seisus(e)vahe.
2. vahemaa teat. objektide vahel. Laevade vahet oli vaevalt kaabeltau. See on tihedasti asustatud piirkond ja külade vahe väike. Meie vahet võis olla mõni samm, pool kilomeetrit. Kiirendas sammu ja vahe eesminejaga vähenes. Elame samas tänavas, mõni maja vahet. Kapsataimed istutatakse paraja vahega. || ‹partitiivis› (sagedase kusagil, teat. vahemaa taga käimise, kulgemise kohta). Perenaine käib kärmesti köögi ja aida, köögi ja toa vahet. Lapsed saalisid pidevalt toa ja õue vahet. Tramm sõidab Kopli ja Kadrioru vahet. Käsi käis lusikaga suu ja pudrukausi vahet. Vanaema muudkui käib kiriku vahet. Jooksis peaaegu iga päev poe vahet. Mis ta nii sageli linna vahet 'linnas' peaks käima? Naabrid käisid talv läbi kohtu vahet 'kohut'. Hakkas arstide vahet 'arstide juures' käima.
3. millegi vahel olev ala v. ruum. Niideti heina põõsaste vahedest. Seina ja kasti vahel oli väike vahe, millesse kass puges. Tal oli üllatavalt lai silmade vahe. Kahel esimesel ülemisel hambal oli lai vahe. *Otsiti läbi – püksivärvli vahe lendlehti täis. A. Jakobson. || eraldatud lahter vms. milleski. Raamaturiiuli alumised, ülemised vahed. Kolme vahega portfell. Rahatasku vahed olid sajalisi täis. Peale minu polnud vaguni selles vahes teisi reisijaid.
▷ Liitsõnad: hamba|vahe, hitsme|vahe, jaama|vahe, jalge|vahe, krae|vahe, küla|vahe, metsa|vahe, mätta|vahe, naha|vahe, paari|vahe, peatuse|vahe, peenra|vahe, pingi|vahe, posti|vahe, põllu|vahe, rea|vahe, redeli|vahe, reite|vahe, rööpa|vahe, sihi|vahe, sõlme|vahe, sõna|vahe, sõra|vahe, sõrme|vahe, tähe|vahe, vankri|vahe, varba|vahe, voodri|vahe, värvlivahe; õhkvahe.
4. ajaline eraldatus. a. vaheaeg, katkestus, paus milleski. Pidas aeg-ajalt töös, õppimises natuke vahet. Töödes tuli vahe sisse. Nende kirjavahetuses esineb pikemaid vahesid. Pidas silmapilgu vahet, enne kui edasi rääkis. Ehk peame nüüd juttudega natuke vahet ja kuulame muusikat. Sadas ilma vaheta kogu hommikupooliku. Talvel oli piimaga pikem vahe sees (lehmad ei lüpsnud). *.. sõitsid [lennukid] väikeses ringis ja pikeerisid kordamööda, nõnda, et ei olnud hoo ega hoobi vahet. J. Peegel. b. sündmustevaheline periood. Ainult kakskümmend viis aastat oligi kahe maailmasõja vahet. Kahenädalase vahega anti kaks kontserti. Söögiaegade vahe jäi liiga pikaks. Olin Eestist ära paar aastat, aga selle vahe sees on siin palju muutunud. Ühtlaste vahedega kostsid tumedad löögid. Pikk nagu pühade vahe 'väga pikk'.
▷ Liitsõnad: lõuna|vahe, söögi|vahe, söömavahe; saju|vahe, vihmavahe vrd üksvahe.
5. hrl van suhe, vahekord inimeste vahel. *Sa tead, Nigul, et mullegi tuttav on, mis vahe oli kord Miili ja sinu vahel. E. Vilde.
6. kõnek (ükskõikset suhtumist väljendavates ütlustes:) tähtsus, olulisus. Pole mingit vahet, kas tuled või ei. Mis seal vahet, kus ma selle ühe päeva mööda saadan. *Puhutakse fanfaari või taotakse trummi – mis vahet seal on .. J. Kross.
7. mat lahutamistehte tulemus. Kahe arvu vahe.

vahemereline ‹-se 5› ‹adj›
Vahemere maadele omane. Vahemereline kliima 'kliimatüüp, millele on omane kuiv kuum suvi ja niiske pehme talv'.

vali ‹valju 32 või van -da 2› ‹adj›

1. (hääle, heli kohta:) hästi, kaugele kostev, kõva. Jaanil on hästi vali hääl. Räägib, naerab, nutab valju häälega. Üldisest jutusuminast kostis välja mõni valjem hääl. Kostis kellegi vali ja vihane hüüe. Vali kisendus, karjatus, hõiskamine, laulmine. Tülitsejate vali kisa, kära. Kõrvaltoas läks jutuajamine, rääkimine, kõnekõmin juba päris valjuks. Teda äratas koerte vali haukumine. Haraka vali kädistus. Kahurilask, püssipauk oli nii vali, et aknad tärisesid. Käis vali raksatus, piksekärgatus. Vali mootorimürin, roomikute lõgin. Miski ese kukkus valju kolksatusega maha. Kostis vali koputus, kloppimine uksele. Muusika oli ülearu vali. Naine keeras raadio valjemaks. Kõrvu hakkas kärestiku vali kohin. Järvelt kostis vali sulpsatus. *Etteheidete ränkusega võrreldes oli Modimbo toon üsna rahulik, mitte eriti vali ega eriti tasane. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: poolvali.
2. (ilmastikuga ühenduses:) kõva, kange, käre, äge. Puhub vali tuul. Tuul on võrdlemisi, kaunis, väga vali. Tuul muutub valjuks, läheb järjest valjemaks. Mässavad valjud sügistormid. Mitu päeva on olnud vali pakane. Öösel oli külm äkki valjuks läinud. Vali vihmasagar täristas vastu akent. Väljas valitses vali talv. *Varsti olid lainete luuvalged kihvad vahul ja vali ilm sundis suurpurje alla laskma. H. Sergo.
3. karm, range, vähimagi leebuseta. a. (inimese kohta). Südametu ja vali inimene. Lapsed kasvasid üles valjude vanemate käe all. Vali, kuid õiglane peremees. Vali lossihärra, kohtumõistja ei tundnud mingit halastust. Uus ülemus oli eelmisest veelgi valjem. Isa olnud laste vastu väga vali. Sa olid temaga, tema vastu, temale liiga vali. Koolmeister oli nõudlik ja vali. Raske elu on isa valjuks teinud. Loomu poolest oli ta vali ja kange. Valju südamega inimene. Valju näoga vangivaht. Mehe vali näoilme ei tõotanud midagi head. Silmavaade, pilk vali nagu kohtumõistjal. Perenaine oli valju käega: väikseimagi eksimuse eest lõi vaeslast. *Siis lõpuks .. vaatab koolipreili validal pilgul üles, nii validal, nagu ei kunagi enne tema vastu .. A. Haava. b. (abstraktsemalt). Valjud seadused, eeskirjad. Meest ootab vali karistus, nuhtlus. Süüdlastele langetatud kohtuotsus oli vali. Poistele tehti, anti vali noomitus. Isa valju käsu, keelu vastu ei tohtinud eksida. Kord sõjaväes, vangimajas muutus järjest valjemaks. Koolis valitses vali distsipliin. Piiripunktis oli vali kontroll. Tööd tuli teha järelevaatajate valju sunni all. Sugukonna valjud tavad, kombed. Vali kriitika. *.. võetakse ta sügisel sõjaväkke, ning seal juba jätkub temasugustele vett, vilet ning valjemaid sõnu. J. Tuulik. || raske, ränk. Vali saatus, elu. *Vali on harida põuasta sööti, / vali on kiskuda kütiste vööti,– / valjem vaimupõld harida. Juh. Liiv.
4. tugeva mõjuga, kange, kõva, äge. Nende valmistatud õlu oli vali: lausa murdis mehi maha. Pärast rasket rännakut oli meestel nälg vali. Kurtis valju kõhuvalu. *Ainult Muska oli pidanud Valtule alla vanduma, sest sel oli hirmus terav ja vali hammas. A. H. Tammsaare. *.. ning odekolonnilehk, mis temast [= magajast] välja käis, oli valjem kui majaotsas laiutavalt õitseva leedripuu lõhn. J. Tuulik.
5. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kange, kõva. Vali põllumees, tööinimene. Andres on iga töö peale vali. Tubli ja vali naine tegi peagi maja korda. || ‹hrl. ma-infinitiiviga› oma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Juss oli koolis vali õppima. Küll see tüdruk oli aga vali ära kaebama. Koerad olid valjud haukuma. || käigult, jooksult kiire, nobe, väle. Jänes on väga vali jooksma. *„Edasi, nõõ!” Ja nagu nool lendas vali hobune libedat teed mööda edasi, teisi kaugele maha jättes. E. Aspe.

vana ‹7›

1. ‹adj› kaua elanud, pika eaga; ant. noor. Vana inimene. Vana aednik, õpetaja, tööline. Vana Sass. Naine on näost, väljanägemiselt vanaks jäänud. Ega see kübar mind vanaks tee? Vanul päevil, vanas eas 'vanaduses, eakana'. Taat võis muretult oma vanad päevad lõpetada. Vanemates aastates brünett. Vanema põlve kirjanik. Võttis veel vanast peast 'vanuigi, vanana' naise. Mida mu vanad silmad veel nägema peavad! Ta on juba vanem 'vanapoolne' mees. Vanem vend andis nooremale tuupi. Klassi vanim õpilane. Laps on luti imemiseks liiga vana. Ta pole selle filmi vaatamiseks piisavalt vana. Noorem, keskmine, vanem kooliiga. Vanem generatsioon pelgab tänapäevast tehnikat. Ärgu see vana känd, vana muld tulgu õpetama! Vana mees, aga varsa aru. || (loomade, taimede kohta). Vana kass, koer, hobune. Vanad männid.
▷ Liitsõnad: igi|vana, iid|vana, muld|vana, puru|vana, vara|vana, üli|vana, ürgvana.
2. ‹adj› selline, mis on ammu tekkinud v. olemas, kaua kestnud, varase(ma)st ajast pärit; ant. hrl. uus. Vana park, linnaosa, sild, maja, reheahi. Tallinn on vana linn. Vana, isaisadelt päritud talukoht. Kogub vanu maale, raamatuid, münte. Tartu vanim kool. Tekstiilitööstus on vanemaid tööstusharusid. Vana vein läheb aina paremaks. Vana asustusala, muinasleid. Vanad ürikud, kroonikad. Vanast hõbedast lauanõud, ehted. Vanad kogemused kulusid marjaks ära. Ümiseb üht vana viisi. Loos, laulus korratakse vanu motiive. Vana meremehetarkus. Tegi seda meie vana sõpruse nimel. Vana kombe kohaselt. Tuli vanu arveid õiendama. Vana võlg tahab tasumist. Vana arm ei roosteta. Käsk on vanem kui meie. || ajast v. rohkest kasutamisest kahjustatud, kulunud; pruugitud; kehtetu. Vanad paigatud püksid. Käis vanas kulunud riides. Ei tahtnud endale vana ülikonnaga häbi teha. Vana roostetanud konservikarp. Vana aukuvajunud diivan. Vana, närtsinud nahk. Aeti vanade majariistadega läbi. Vana koli. Vana paadiloks. Vanad autokummid visati ära. Vana värv kraabitakse pinnalt maha. Lipitud-lapitud vana katus. Ostis vana auto. Õde käib venna vanade tossudega. Vana pilet. || riknenud; hukka, käest ära (läinud). Vana või, rasv. Haav, haigus on lastud vanaks minna. *Kana pidavat sa kohe ära sööma, sest see võivat vanaks minna. K. A. Hindrey.
3. ‹adj› kunagine, endine, mitte praegune; varasem, selline, mille kõrval v. asemel on uuem; ant. uus. Vanades jõesängides rohetavad nüüd niidud. Vana sõjatee läks siit. Kohtusin vana koolivennaga. Vana esimees on ammu pensionil. Mis sest vanast asjast enam meelde tuletada! Vanu haavu lahti käristama. Nad tahavad vanu õigusi tagasi. Ega praegu enam vana aeg pole. Vanal Vene ajal. Vanal hallil ajal. Vana korra ajal. Ta pole vanas kodus enam kordagi käinud. Tahaks vanasse kohta tööle tagasi minna. Ta on maetud vanale kalmistule. Surnuaia vana osa. Taime vanad ja uued juured. Kas ostame vana või värsket kartulit? Need on juba vanad uudised. Vana vihik on täis, võta uus! Palju sa vanas rahas palka said? Vana Testament. Vana kirjaviis. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Vanem kiviaeg 'paleoliitikum'. Vana 'Juliuse' kalender. Vanad keeled 'eeskätt klassikalised vanaaja keeled (kreeka, ladina)'. Vanad 'muistsed' germaanlased, kreeklased, roomlased, egiptlased, eestlased. Vana Tallinn (Tallinna vana osa kohta). || (tunnustavalt:) varasematele aegadele omaselt rangem, nõudlikum. Vana kooli eriteadlane. *Roogas oli vana kooli seltskonnainimene, laitmatute kommetega ohvitser ja kavaler. P. Kuusberg. || möödunud v. mööduvasse aastasse puutuv. Vana aasta ärasaatmine. Saadab sõbrale veel vana aasta lõpu sees kirja. Head vana aasta lõppu!
4. ‹adj› selline nagu enne, endine, muutumatu; sama. Kõik läheb seal vana viisi, vanal viisil edasi. Algul jäid asjad vana moodi. Elu läheb vana rada. Külastused jätkusid vanas vaimus. Saatis veel vanas usus paar kirja samal aadressil. Suhtub sõbrasse vana lugupidamisega. Ta on ikka oma vanas olekus: rõõmus ja häirimatu. Mängib pilli vanas tuntud headuses. Pärast päevapikkust kõndimist jõuti vanasse kohta tagasi. Võti käib meil vanas kohas. || sageli kasutatav, traditsiooniline, kulunud. Jälle see vana nali, vabandus! See on neil vana laul!
5. ‹adj› (kellegi kohta:) kauaaegne, ammuaegne, ammune. Küll ta oskab, ta ju vana põllumees, karjakasvataja. Poiss on juba üsna vana õngitseja. Nad on vanad suitsumehed. Ta on siin vana olija. Oleme vanad tuttavad, sõbrad. Kokku said vanad konkurendid. Tehase vana kaardivägi. Üks vana sõber on parem kui kaks uut.
6. ‹adj› vanem komp positsioonilt kõrgem, astmestikus eespool vrd vanem- Vanem skribent. Ta on aukraadilt sinust vanem.
7. ‹adj› (hrl. koos arvuliste suurustega:) teatava vanusega. Kui vana sa oled? Sama vana kui mina. Ta sai viis aastat vanaks. Neli kuud vana kassipoeg. Hunt elab kuni 15 aastat vanaks. Viis poega vana lehm. Oma kolm nädalat vanad ajalehed. Pool aastat vana maja. Ligi tuhat aastat vana linn.
8. ‹adj› kasut. püsiühendeis. a. (tugevdavalt mütoloogiliste olendite nimetustes). Vana kurat. Vana sarvik, sarviline. Vana tühi. Nagu vana õelus ise. b. ka hlv (inimese kohta:); igavene, kuradi(ma). Sa vana jäär! Vana hani, oinas! Sa vana sinder! Vana narr! Vana kalts, tola, ahv! Kes seda vana rebast ei tunne! Oota sa, vana nõid! c. taevakehade rahvapärastes nimetustes. Vana Sõel 'Hüaadide täheparv'. Vana 'Suur' Vanker. Vanad Sauatähed 'kolm ridastikku tähte Kotka tähtkujus'. d. (hundi kohta). Vana hall. e. muid juhte. Vana valge 'valge viin'. Kardab jääda vanaks tüdrukuks van vanatüdrukuks.
9. ‹adj› kasut. kahaneva kuufaasi kirjeldamisel; sellise kuu paistmise aeg. Vana kuu tõusis taevasse hilja. Lehtpuud soovitati raiuda vanal kuul. *Ka seinatoppimise sammal, keldriks vajalikud kivid ning ahjumaterjal tuli hankida vanas kuus. T. Habicht.
10. ‹adj›. a. päris, tõeline. Vana valge, pime juba käes, väljas. Vana videvik, öö ammu käes. Tugev tuul tõusis vanaks maruks. Mardipäevaks oli vana talv käes. Palju kell on? – Vana päev juba. b. hääbuv, vaibuv. *Eemal ulgumerel nähti veel vaibuva põhjatuule jälgi: .. kerget vana laine kohamist karidel, laiad väljad vaikivat vett. A. Mälk.
11. ‹s› (kellegi kohta). a. vana inimene (sg. sagedamini mehe kohta); isa; lastek vanaema v. vanaisa. Hoolitsus vanade eest. Lahke, tarmukas, energiline vana. Vana on veel üsna kõbus. Täitsa vana! Vana andis talu pojale üle. Mis su vana sellest arvab? Tule vana sülle! Homme lähme vanale külla. Vanal varese, noorel nugise silmad. b. ‹pl.› vanemad. Vanad kasvatasid üles viis poega. c. kõnek (ülemuse kohta). Kõik kutsusid kaptenit, kiprit laeval vanaks. Sõdurid usaldavad oma vana. Poistega oli vana range. Sai vana käest peapesu. d. (looma kohta). Talled kepsutavad vana ümber.
▷ Liitsõnad: jõulu|vana, näärivana; järve|vana, metsavana.
12. ‹s› miski endisaegne, varasemast tuntud v. teada. Uue võitlus vanaga. Hoiab vanast kinni. Ripub vana küljes. Hääbuv, manduv vana. Aeg-ajalt tuleb vana korrata.

varane ‹-se 4› ‹adj›
varajane; ant. hiline
1. ajaliselt oma alguses v. algamas olev. Varane hommik, õhtu, kellaaeg. Varane hommikutund. Aeg on veel väga varane. Nii varasel tunnil 'nii vara hommikul' ei tule siia keegi. Tõusti varase koidu aegu. Varane õhtupoolik oli soe ja tuuletu. Bänd tegutses varaseil viiekümnendail. || varasel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; varahommikune. Varane ärkamine. Naabrid on varased tõusjad. Varase rongi vile. Varane lind leiab ikka tera. || (perioodi, protsessi kohta:) algus-, kujunemisjärgus olev. Varane lapseiga, noorus. Varane keskaeg, rauaaeg. Varane kristlus.
2. enne tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (liiga) vara tulnud, enneaegne. Varased öökülmad. Varane talv, lumi. Esimesed varased kuldnokad on juba kohal. Isa varane surm. Tüdruku varane huvi poiste vastu. Varane vanadus. Poisi naisevõtuplaan on pisut varane. || enne teisi omasuguseid, varakult valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Varane kartul, kurk. Haiguse varased tunnused, varane avastamine.
3. ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms., vana aja. Varased kivikalmed, kääpad. Varaste küttide relvad.
4. ‹komparatiivselt› varem ilmnev, saadud v. tekkinud; endine; eelmine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. See laine on kõrgem kui ükski varasem. Tallinn, varasema nimega Reval. Praegune peaminister, varasem luuletaja. See artikkel on ilmunud mõnes ajakirja varasemas aastakäigus. Küllap unustasin vihmavarju siia juba mõnel varasemal korral.

vara|talv
talve varane järk. Varatalve noor jää. *Varatalve ja hilissügise / vaheldumistes / lähevad need hämarad päevad .. K. Ligi.

varemini ‹adv›
varem, varemalt. Kuulsime uudist palju varemini kui teised. Talv oli külmem kui kunagi varemini. Tõusis hommikul kõige varemini. Arvati, et kelle küünal kõige enne kustub, see ka sureb kõige varemini. Olen sulle palju kordi vareminigi helistanud. *Ametlikke asju ajasid toompraost ja dekaan nii nagu vareminigi. B. Kangro. *Oleks ta üksainus päev varemini vangist lahti saanud .. E. Vilde.

vastas|pool [-e]

1. vastas asuv, teine pool. Tänava vastaspool suleti liikluseks. Sõit tee vastaspoolele on keelatud. Lõi palli väljaku vastaspoolele.
2. vastanduv, teine pool, vastaste pool. Vaidluses kuula ära ka vastaspool! Kaklus ei lõpe enne, kui üks vastaspooltest alistub. Vastaspool läbirääkimistele ei tulnud. Ta sõdis Suurbritannia vastaspoolel. *Kõigil asjadel on vastaspool, suvel talv, sügisel kevad .. Surm on elu vastaspool. H. Lepik (tlk).
3. vastassugupool. *Armastusse ma ei usu, lihtsalt vastaspoolte ihalemine .. M. Prääts (tlk).

vibutama ‹37›

1. viibutama. Õpetaja vibutab hoiatavalt sõrme. Vibutab muusika taktis näppu. Vihane mees vibutas rusikat. Külaline vibutas hüvastijätuks kätt, käega. Vibutab rääkides energiliselt käsi. Laps istub kiigel ja vibutab jalgu. Linavästrik vibutab saba. Kotkas tõusis uhkelt tiibu vibutades lendu. Kubjas kärkis ja vibutas keppi, vitsa. Juba vibutas üks tüüp vemmalt, malakat. Hobusemees vibutab piitsa, ohje. Preester vibutas viirukipanni. Astus portfelli vibutades kodu poole. || (selliste liigutustega töötamise vm. tegevuse kohta). Kojamees vibutab hoogsalt luuda. Sepp vibutab vasarat. Tuli üsna tugevasti labidat vibutada, et augule vajalikku sügavust saada. Vibutas 'heitis' sööda, õngenööri vette. *Aga hiljem vibutasime üheskoos saagi terve talv läbi .. E. Männik. *.. poisid löövad jalgpalli ja džentelmenid vibutavad golfikeppe. J. Sütiste.
2. ‹koos enesekohase asesõnaga› nõtkelt, vetruvalt hüppama v. kargama. Kõrgushüppaja vibutas end puhtalt üle lati. Ratsanik vibutas end hobuse selga.

vilksatama ‹37›

1. kergelt ja kärmesti (kellegi silme eest läbi v. mööda) liikuma, lipsama; siin-seal korraks nähtavale ilmuma. Ta vilksatas korra meilt läbi. Filmi lõputiitrid ainult vilksatasid ekraanil. Tagant tulev auto vilksatas bussist vuhinal mööda. Pääsukesed vilksatavad laudauksest sisse ja välja. Nägi tumedat kogu nurga taha vilksatamas. Lapsel oli saladus kogemata suust vilksatanud. Ettekandja vilksatas laudade vahel, mulle tähelepanu pööramata. Akendel vilksatasid tantsijate varjud. Vees vilksatas siia-sinna kalakesi. *Nõnda vilksatas sügis, lendas mööda talv. E. Vilde. || (mõttesähvatuse kohta:) turgatama. Pea on tühi, ühtki mõtet ei vilksata (peas). Äkki vilksatas tal(le) pähe hea mõte. Kohutav aimus vilksatas mul läbi pea, peast läbi. *Välgukiirusel vilksatas Levani silme eest läbi eilne õhtu. M. Pau (tlk).
2. hetkeks nähtav olema, silma hakkama. Ainult koera sabaots vilksatas veel puude vahel. Rahvahulgas ei paistnud ühtegi vormimütsi vilksatavat. Nägin vanaema maja rongiaknast ainult korraks vilksatamas. Tema nimi on juba mõnikord ajalehtedes vilksatanud. Sõjast vilksatas uudistes ainult vahetevahel mõni lühiteade. *Tuttavate hulgas vilksatas paar võõrast noort nägu ... O. Tooming. || (tule, valguse, helgi kohta:) välgatama. Kauguses hakkas vilksatama linnatulesid. Küünlaleek loitis, vilksatas ja kustus. Pilvede vahelt vilksatas päike, täiskuu. Õhtuti võib akende taga näha vilksatamas telerite helendavaid silmi. Mehe käes vilksatas järsku nuga. *Siis vilksatasid ballisaali viival trepil kleidisabade alt hõbe- ja kuldkingad. J. Semper. || (tunnete hetkelise avaldumise kohta näoilmes). Mehe näol vilksatas imetlust. Kerge kõhklusevirve vilksatas silmis. Huultel vilksatas põgus naeratus. *Tulija hallide silmade sügavuses korraks vilksatanud helk reetis, et temalgi on rõõm kohtuda. R. Põder.
3. kiiresti ja põgusalt vaatama. „Ah uus pinginaaber?” vilksatas isa silmanurgast tüdrukule otsa. Uuriv pilk vilksatas naise poole. Külalise silmad vilksatasid ringi ümber toa. Vilksatasin salamahti kella vaadata.

vägi ‹väe, väge 28› ‹s›

1. jõud. a. (peam. loodususundites:) kogu maailma täitev ebaisikuline (elu)jõud; võlujõud. Loitsude, manasõnade vägi. Imelik, vastupandamatu vägi tõmbab teda vee poole. Nõial oli väge ravida inimesi. Küüntel ja juustel on arvatud erilist väge olevat. Imesõrmus hakkas oma väge ilmutama. Näkk kisub inimest imekange väega vee alla. Korraga on loom kadunud nagu nõiduse, nõiakepi väel. Mis imevõimu väel siia kaljusesse pinnasesse küll lilled on kasvama läinud? *.. aga kui eit koorepütist suurmatangupudrule väge tõi .. H. Laipaik. b. füüsiline jaks, ramm. Sumomaadlejal on mitme mehe vägi. Jassi vägi käib Miku omast üle. Mees oli väge täis. Käed olid kivikandmisest väge saanud, võtnud. Parem käsi oli väest nõder. Loodan temaga omast väest, oma väega toime tulla. Ükski vägi 'mitte miski' ei pannud kahtlustatavat rääkima. Metssigu ei õnnestu mingil väel, mingi väega 'mitte kuidagi' kartulipõllust eemal hoida. Sõnnik annab taimedele väge. Kel vägi, sel võimus, kel kukkur, sel kohus. *.. kui õllelõhnalise kisaga / taat tuleb baarist seitsme mehe väega. L. Hainsalu. c. intensiivsus, hoog; võimsus. Talv on alles oma täies väes. Jõgi voolas täie väega. Laev jõudis randa tuule väel. Hüppas kui vedru väel püsti. Leegid võtsid väge. Jääliustikul on väge ja võimu. Tuulel pole veel õiget väge. Kübar püüdis teibahoobi suurema väe kinni. *.. kuigi palavik teda küttis niisuguse väega, et ta kahvatu nägu punane oli. G. Helbemäe. d. mõjujõud, mõjukus; võim(us). Metsarohtude parandav vägi. Ravimi, mürgi vägi. Tubaka, alkoholi tervist kahjustav vägi. Prooviti, kas õllel on küllalt väge. Rütmi ürgne vägi. Armastuse vägi ühendab südamed. Suur on traditsiooni, harjumuse vägi. Ilu väele on raske vastu panna. Väe ja võimu tipud. Kogu vägi ja võim oli vanaperemehe käes. Seadus andis metsa üle väe ja voli mõisnikule. Sinu päralt on riik ja vägi ja au (meieisapalvest). Kellel on vara, sellel on ka väge. Võidetu peab tunnistama võitja väge. Hea sõna võidab võõra väe. *.. tahan ometi aidata, nii palju kui minu väes seisab, et tema mõrtsukas nuhtlemata ei jääks. E. Bornhöhe. *Ja palvel ja headel tegudel ja tõsisel sissepoole elamisel on vägi otsust pöörata. H. Saari (tlk). || esineb tunderõhulistes hüüatustes. Sa taevane vägi, mis nägu sa oled! Issa vägi, ise haavatud ja naerab veel! Pühade vägi, ah niisukesed on lood! e. sõjavägi; väeüksus(ed). Võõras vägi seisis linna all. Taganevad, pealetungivad väed. Saksa väed vallutasid Pärnu. Vägede asukoht, liikumine. Vaenlase ülekaalukale väele tuli alla anda. Lembitu läks oma vägedega rüütlite vastu. *Eile koidu ajal tungis moskvalase vägi Liivimaale sisse. Umbes nelikümmend tuhat meest. J. Kross.
▷ Liitsõnad: ime|vägi, nõia|vägi, nõidus|vägi, risti|vägi, sala|vägi, vaimu|vägi, võluvägi; põrgu|vägi, taevavägi; abi|vägi, dessant|vägi, eel|vägi, eliit|vägi, ihukaitse|vägi, inseneri|vägi, jala|vägi, järel|vägi, kaardi|vägi, kaitse|vägi, karistus|vägi, kasaka|vägi, katte|vägi, laskur|vägi, lennu|vägi, maakaitse|vägi, maa|vägi, mere|vägi, okupatsiooni|vägi, palga|vägi, piirikaitse|vägi, puna|vägi, rahvakaitse|vägi, rahva|vägi, raketi|vägi, ratsa|vägi, raudtee|vägi, raud|vägi, regulaar|vägi, reserv|vägi, risti|vägi, rööv|vägi, rüütli|vägi, sise|vägi, soomus|vägi, suurtüki|vägi, tagavara|vägi, tanki|vägi, tegev|vägi, territoriaal|vägi, toetus|vägi, vaenlas|vägi, vaenu|vägi, valik|vägi, võõr|vägi, õhu(kaitse)vägi; interventsiooni|vägi, koloniaal|vägi, liitlas|vägi, pea|vägi, piirivalve|vägi, piiskopi|vägi, valitsusväed.
2. suur rühm inimesi, harvemini muid olendeid v. esemeid, hulk. Seeneliste, marjuliste vägi. Kogu poiste vägi 'kõik poisid' on vait. See vägi küll tuppa ei mahu. Pulma kogunes terve vägi sugulasi ja sõpru. Kartulid võeti ära talguliste väega. Kaevandusse võeti tööle uut väge. Treener saatis platsile värsket väge. Koosolekul oli näha palju võõrast väge. Hädaline palus taevaseid vägesid appi. Karjane ajas oma sõraliste väe koju. Prügimäe kohal lendles ilmatu suur kajakate vägi. Muuseumi on kogutud tohutu vägi tööriistu, õllekanne, piipe.
▷ Liitsõnad: abi|vägi, laste|vägi, mees(te)|vägi, nais(te)|vägi, poiste|vägi, sõra|vägi, töövägi; põrgu|vägi, taevaväed.

vähene ‹-se 4› ‹adj›

1. kasin, napp, kesine, mittepiisav; väike, pisike. Vähene kartulisaak. Vähene palk, teenistus. Vähene magamine kurnab inimest. Vaimse töö korral võib toit olla lahjem ja vähesem. Vähese pilvitusega, väheste sademetega ilm. Eelmine talv oli vähese lumega. Vähese jutuga mees. Jooksis vähese riidega üle õue. Vähenegi keeleoskus tuleb alati kasuks. Vähene materjal ei võimalda teha suuremaid üldistusi. Teadusele pööratakse vähest tähelepanu. Pidu ei saa hoogu sisse, eks vist vähese viina viga. Tegi ajalehele vähest kaastööd. Vähene küünlatuli ei lasknud kõiki toas viibijaid näha. Vastas küsimustele juba vähese ärritusega. Olen võimeline ilu vastu võtma ainult vähestes annustes. Aiand kasvatab vähesel määral 'pisut, natuke' ka lilli. *Eelistasid [naised] hõlbuelu ja püüdsid ilmas vähese vaevanägemisega toime tulla. K. Rumor. || ‹substantiivselt› väike hulk, kogus. Lepi selle vähesega, mis sul on. Lõunamaal piisab elamiseks nii vähesest. *Mina mäletan neist [= vanematest] õieti vähe ja seegi vähene on värvitud lapsepõlve nostalgiast. E. Mihkelson.
2. ‹pl.› üksik, mõni. Need vähesed tunnid, mis ta kodus veedab, kuluvad peamiselt magamisele. Vedur tiris enda järel väheseid vaguneid. Ainult vähestes akendes põles veel tuli. Sõjaajast on mul meeles vähesed sündmused. Kutsutud on ainult vähesed kõige lähemad sõbrad. *.. see oli üks neid väheseid alasid, millel polnud mingit sidet ta igapäevase tööga .. K. Ristikivi. | ‹substantiivselt›. Vähesed olid temaga nõus. Tundsime siin ainult väheseid. Ta oli üks väheseid, kes appi ruttas. Ääretult vähestele on antud elada saja-aastaseks. *Kartuleid koju viima olid kanged, aga korra eest valutas väheste süda. T. Lehtmets.

väljas ‹adv›

1. kuskilt seest v. alt väljaspool; pealispinnal; nähtaval. Ainult nägu on teki alt väljas. Hoidis pead veest väljas. Koer lõõtsutab, keel suust väljas. Hõlmad lahti, särk pükstest väljas. Linnupojad on munast väljas. Kaskedel juba hiirekõrvad väljas. Lõi varba ära, nii et veri väljas. Äkitselt oli sadu läbi ja päike väljas. Mingit silti pole väljas. Lipp hoida väljas päikeseloojakuni. Kunstnikul oli väljas 'eksponeeritud, välja pandud' hulk maastikumaale. *Näljased penid jooksid siia-sinna, ribikondid naha alt väljas. H. Luik (tlk). || õues, lahtise taeva all, mitte siseruumi(de)s; ant. sees. Väljas paugub pakane. Lihaveiseid peetakse talv läbi väljas. Filmitakse nii väljas kui ka paviljonis. Väljas vaguniakende taga oli tihe udu. Ta ei jaksanud enam väljas põllul tööl käia. Ema käis lastega väljas jalutamas. *.. ei tema sinna sängi enam magama heida, ennem magab väljas aia ääres. L. Tigane. || mingist piiratud alast kaugemal; mujal, (kontorist, kodust vm.) ära. Elab linnast väljas. Rong oli juba jaama piirest väljas. Kas teised on kuuldekaugusest väljas? Vanglas kirjutatud, kuid väljas postitatud kiri. Peatoimetaja on praegu väljas. Pole raha, et laseks pesu väljas pesta. Oli sunnitud öösel mitu korda väljas 'loomulikke vajadusi rahuldamas' käima. Pühapäeviti sõime lõunat väljas. *Nüüd juhtub ju maailmas kõikesugust! Siia metsanurka ilmakära ei jõua ja rabelgu nad seal väljas, palju tahavad .. H. Lehiste. *Kui mehel väljas huvid tekivad, siis on ju teada, mis tal kodus puudub. H. Raudsepp. || kasut. viitamaks mingist olukorrast v. seisundist väljumisele. Ehitustöö on jälle graafikust väljas. Mõne arvates olen nüüd mängust väljas. Nüüd oleme kõige suuremast hädast väljas. Anna sada krooni, siis olen omadega väljas. See naine on vist juba pruudieast väljas. Kübar on moest väljas. Paha vaadata, kui vormist väljas ta on. *Madisoni terav silm nägi varsti, et Margareeta väljas oli oma tavalisest olekust. E. Vilde.
2. kasut. üldisemalt, viitamaks millegi saabumisele, ilmsiks tulekule, mingi piirini jõudmisele. Gripp on juba väljas. Eksamituhinas ei märgatudki, et suur suvi juba väljas. Kaua te magate, suur valge juba väljas! Kui arvet lähemalt uuriti, oli pettus väljas. Kas uus seadus on juba väljas? Nüüd peaks see raamat juba väljas 'ilmunud' olema. Ajad on pöördelised, varsti ongi vabariik väljas. Napoleon juba ligi Moskvat väljas. Olingi metsa veeres väljas.
3. ettenähtud paigas, kohal, tööl. Heinateol ja kartulipanekul oli kogu pere väljas. Valveteenistuses on iga päev väljas 500 meest. Sulane peab hommikust hilisõhtuni väljas olema. Töödejuhataja on pärast haigust täna esimest päeva väljas. Vaenlase vastu oldi väljas nagu üks mees. Kolmeteistkümneaastaselt olin juba täie inimese eest väljas. Liisu on paadis lausa mehe eest väljas. || kasut. üldisemalt, viitamaks seismisele mingi eesmärgi nimel, midagi taotlemas, kedagi v. midagi kaitsmas v. toetamas. Ta on alati tõe ja õiguse eest väljas olnud. Ilmselt oli mees väljas mingi salajase ülesandega. Isegi haigena tuli rahapuuduse pärast väljas olla. Koondise huvides olid kõik väljas. Meie erakond on alati väljas demokraatia kaitseks. Juba lapsena pead enda eest ise väljas olema. Mehed olid väljas elu ja surma peale. *Ega ta siis kohe ütlema ja kurjustama tulnud, ei, tema oli rohkem peenikese pilkamise peal väljas. A. Kaal. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas! Kanäe, kus keiser väljas! Kus mul professor väljas! Õige mul tita väljas, ei julge üksi koju jääda!
4. (piltlikes väljendites). Muudkui kihuta, kuni võhm väljas. Varsti oligi ettevõttel toss väljas. Tüdruk on ju lapsekingadest väljas.

õige ‹1›

1. ‹adj› tõele, tegelikkusele vastav; veatu; ant. vale, väär. Kõik on õige, mis ma räägin. Sünniaeg passis oli õige. Nutikas kuulaja tegi õige järelduse. Vali õige vastus. Jutustas toimunust õiges järjekorras. Esitas asja õiges valguses 'nii nagu asi oli'. Päikesekella vari näitab õiget aega. Seadis, pani kella õigeks. Arvestus, ennustus osutus õigeks. *Venelastel on ju oma kommetega ristiusk, mida nad õigeks peavad. G. Helbemäe. || tegelik, tõeline, päris, ehtne. Miku õige nimi on Mihkel. Jahilooma ei tohtinud kutsuda tema õige nimega. Viiu pole ta õige ema. Õige süüdlane jäigi karistamata. Mehe dokumendid olid õiged. See pole õige kuld. Nuttis laval õigeid pisaraid. Hakkas meile aja jooksul oma õiget nägu 'tegelikku loomust' näitama.
▷ Liitsõnad: ainu|õige, ebaõige.
2. ‹adj› (parimini) eesmärgile viiv, otstarbekas, antud juhul vajalik v. nõutav, sobiv, hea; ant. vale, väär. Hoiab lilli varjus, aga see pole õige. Hakkame minema! – Õige mõte. Need pole vihmase ilma jaoks õiged saapad. Õige oleks olnud vara magama minna. Laev kaldus õigest kursist kõrvale. Tuletorn näitab meremeestele õiget teed. Hobune ei püsinud õigel teel. On oma elu õige joone peale saanud 'elu laabub'. Tema käib ikka õiget jalga 'toimib õigesti'. Õigelt teelt kõrvale kalduma ka piltl. Kaotas õige suuna ka piltl. Vali õige sõidukiirus. See on õige võti. Ole õigel ajal sadamas! Siin on õigem sõnad lahku kirjutada. Õige toitumine, hingamine, mõtlemine. Korvpallur tegi õige söödu. Kiri läks õigele inimesele, õigetesse kätesse. Ta on just õige inimene seda tööd tegema. Mari on Mardi jaoks õige naine. Ei tea, kas ta sai asjast õiget moodi aru. Raamat avanes õigelt kohalt. Seadis paberid õigesse järjekorda. Tee, nagu õigemaks pead. Kõige õigem oleks tegu üles tunnistada. Koputas õigetele ustele. Otsib elus õiget kohta. On alati õigel ajal õiges kohas. Prillid kukkusid kulmudelt oma õigesse paika tagasi. Igas asjas peab õiget mõõtu tundma. Peole minekuks polnud õiget tuju. Ma pole täna õiges vormis. Viski ja sooda tuleb segada õiges vahekorras. Küll ma ajan asjad õigeks. Auto tühikäik tuleb õigeks seada. || (ütlustes millegi korrast ära oleva kohta). Loomad on rahutud, see pole õige asi. Meie tüdrukuga pole õige lugu, asi (rasedust kahtlustav ütlus).
▷ Liitsõnad: ainu|õige, ebaõige.
3. ‹adj› tõeline, igas suhtes mõõtu väljaandev, täisväärtuslik, kvaliteedilt hea. Õige eestlane. Õige mees kaitseb oma perekonda. Õiget sõpra tunned hädas. Temast pole õiget töömeest. Tast ei saanudki õiget abieluinimest. Lukk õiget varast ei pea. Pole tast enam õiget elulooma. Viimaks ometi on õige talv käes! Elas läbi oma esimese õige tormi. Õhtul hakkas peale õige napsivõtmine. Õigest magamisest polnud enam juttugi. Nüüd alles saime tööle õige hoo sisse. Pole enam seda õiget elurõõmu.
4. ‹adj› aus; õiglane, moraalne; õigustatud, põhjendatud, alusega. Käis majas ringi nagu õige mees kunagi. Tal on õige süda rinnus. Arvab, et võtta sealt, kust annab, on õige (tegu). Last lüüa pole õige. Õige etteheide. Erapooletu ja õige otsus. Õiget karistust on kergem kanda. Ta süüdimõistmine on õige. Kas võtate, tunnistate süüdistuse õigeks? || süüta, süütu; patuta. Kedagi õigeks mõistma. Vaene tehti süüdlaseks ja rikas jäi õigeks. Kui keegi sind lööb, anna vastu, kui õige oled. Teab end õige olevat.
5. ‹adj› sirge; ant. viltu(ne). Õige nina. Vaod jooksid õigetes ridades. *.. nüüd võis Joonas end täiesti õige hoida, selg sirge, pea püsti. H. Sergo. || ‹translatiivis› sirgu, otseks; korda. Kõverad naelad taoti õigeks. Raami kõverused suruti õigeks. Viltuvajunud katus tuleb õigeks ajada. Kohendas mütsi õigeks. Pane pilt seinal õigeks. Seadis õlapaelad õigeks. || otsene, otse-. Kõige õigem on tee läbi metsa.
6. ‹adj› (möönva, kinnitava sõnana; ka vastavates ühendites:) tõsi (jah), tõsi (küll), tõepoolest, just nii, nii see on. Õige küll, võlg on tasumata. Tuleb minna. – Õige mis õige. Õige ta on, aega on vähe. See on jumala õige, võin vanduda.
7. ‹s› keegi, kes on millegi poolest õige. a. (tõeliselt sobiva partneri kohta). Ootab oma õiget. Ta pole veel seda õiget leidnud. b. patuta, süüta inimene. Ainult õiged lähevad Issanda juurde. Saatan püüab õigeid oma võrku meelitada.

ületalve ‹adv›
sügisest kevadeni, talv läbi, talv otsa, üle talve. Paljud linnud elavad Eestis ületalve. Sul toiduvilja ja kartuleid nii vähe, kuidas sa mõtled ületalve elada? Selle vähese heina ja põhuga ei pea hobust ja kaht lehma ületalve. Kas jätad mullika ületalve või müüd ära? Kartulid hoiti, säilitati ületalve keldrites või põllul kuhjades. Suviõunad ei seisa, ei säili ületalve.