[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

isa ‹11› ‹s›

1. meessoost vanem, mees oma lapse v. laste suhtes. Kolme lapse isa. Lihane isa. Riinal on hea, hoolitsev, karm, vali, nõudlik isa. Isa ega ema pole kodus. Mart elas isa juures. Lapsed armastavad, kardavad oma isa. Isa poolt sugulased. Sai noorelt isa hirmu ja ema armu. Poeg on neil isasse (läinud) 'isa sarnane (väliselt, loomult)'. See on isa eaks ja poja põlveks 'väga vastupidav'. Keda isa ei õpeta, seda õpetab ilm. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. *Endises korteris haukusid poisid ikka [vallas]lapse kallal, et kus see isa: isa metsas, saba seljas. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: ema|isa, isa|isa, kasu|isa, päris|isa, ronga|isa, vaar|isa, vallas|isa, vana|isa, vanavana|isa, võõrasisa.
2. isane loom oma otseste järglaste suhtes. Puhast tõugu hagijas nii isa kui ka ema poolt. Pääsukesepoegadele toovad toitu nii isa kui ka ema.
3. ‹pl.› esivanemad, varasemad sugupõlved. Isade keel, vaim, tõekspidamised. Austus isade töö vastu. Isade kombed, tavad. Jättis maha oma isade maa.
▷ Liitsõnad: esiisad.
4. pereisa; vanem lugupeetav meesisik. Isa on pere leiva tugi. *„Teisepere isa, ae!” hüüdis talle [= Pearule] Andres.. A. H. Tammsaare. *Manja.. kutsus Kukke isaks, otsekui toonitades vanusevahet, mis neid teineteisest lahutas.. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: maja|isa, naabriisa.
5. (mitmetes ühendites vananenud v. vananev:) kellegi v. millegi eest hoolt kandev meesisik. Akadeemiline isa. *Ainult meeles pidada tuli.. kihelkonna isa ja hingekarjast.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: leiva|isa, linna|isa, riigi|isa, vallaisa.
6. hrl kirikl. a. (katoliku) vaimulik, papp. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Vagad isad panid ta kirikuvande alla. *Isa peapiiskop, kuulen, et siin mainiti selle mässaja nime. L. Metsar (tlk). b. (jumala, kaitsevaimu kohta). Taevane isa. Meie isa, kes sa oled taevas. Isa, poja ja püha vaimu nimel.
▷ Liitsõnad: kiriku|isa, pihiisa; metsa|isa, taevaisa.
7. auväärt (vaimu)inimene, (ühiskonna)tegelane vms.; vaimne juht, õpetaja; algataja, looja, esimene esindaja. Isa Jannsen. Isa Kreutzwald. Teooria, mõttesuuna, liikumise vaimne, ideeline isa. Trükikunsti, arstiteaduse, raketitehnika isa. Eesti puhkpillimuusika isa.
▷ Liitsõnad: lauluisa.

isak ‹-u 2› ‹s›
murd võõrasisa. *Isa oli Jaagul, kuid hullem igast isakust. H. Ranna.

[kellegi] käe alla, [kellegi] käe alt, [kellegi] käe all

1. (kellegi) juhtimisele, juhtida, õpetamisele, suunata; (kellegi) juhtimisel, juhatusel, õpetamisel, suunamisel; (kellegi) väljaõpetamise, juhendamise alt, (kelleltki) väljaõppe saanuna. Sattus ametit õppides hea meistri käe alla. Esialgu pandi, anti mind ühe vanema töötaja käe alla. Võtsin nooruki ehitusel oma käe alla. Isa käe all sai lastepere esimese koolituse. Treenib kogenud treeneri käe all. Professori käe all on üles kasvanud mitu põlvkonda teadlasi. Vana meistri käe alt on läbi käinud sajad õpilased.
2. (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju alla; (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju all; (kellegi) meelevalla, kontrolli, mõju alt. Jäi võõrasisa range käe alla. *Kuidas sul uue paruni käe all elu läheb? Kas kah käseb mütsi tõsta? V. Ilus.
3. (kellegi) kätetöö viljana, (kellegi) tegevuse tulemusena; (kellegi poolt) looduna, valmis tehtuna. Tema käe all valmivad toredad kangad. Ese näeb välja nii uus, nagu oleks ta alles äsja meistri käe alt tulnud. *Talle pakkus rahuldust näha loomi oma käe all kasvavat, vilja võrsuvat, taime tärkavat. R. Sirge.

usu|mees

1. kirikutegelane. Kirjameeste Seltsi juhatusse kuulus palju pastoreid, köstreid jm. usumehi.
2. usuinimene. *Siis meie kangekaelsemad usumehed – sinu võõrasisa ja mõni veel – panid sinna uuesti risti üles. J. Kross.

võõras|isa
kasuisa. Võõrasisa hoidis oma naise tütreid väga. Ta on mu võõrasisa, ema mees.