[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ära|tundmine

1. (< tn ära tundma). Ühest pilgust piisas ammuse vaenlase äratundmiseks. Naine ei avaldanud mingit äratundmise märki.
2. arusaam, veendumus; tõdemus. Igaüks otsustagu oma parema, parima äratundmise järgi. Peremees harib maad teadmises ja äratundmises, et sellest on kasu ka tulevastel põlvedel. Jõudis (kindlale, selgele) äratundmisele, et ainult usk saab inimest muuta.