[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

õigu|poolest ‹adv›
(rõhuadverb, hrl. väljendab kerget ebalust, ebamäärastab öeldavat, aga ka kinnitab:) tõtt-öelda, tegelikult, õieti (1. täh.) Õigupoolest peaksid ise sellest rääkima. Õigupoolest ta ei tohi seda tööd teha. Õigupoolest pole mul kuhugi kiiret. See maatükk ei kuulu õigupoolest kellelegi. Ülevaataja vaatab nõutult ringi: õigupoolest peaks siin töö käima. Las tuleb pealegi, õigupoolest on ta hea reisikaaslane. Kes see mees õigupoolest on? Mis on aeg, ei oska teadlasedki õigupoolest öelda. Õigupoolest pole see muud kui reetmine.