[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eklektitsism ‹-i 21› ‹s›
filos kunst erinevate ideeliste suundade, vaadete, voolude, teooriate, stiilide jne. printsiibitu ühendamine

harmoonia ‹1› ‹s›

1. kooskõla, sobimine.; ant. disharmoonia. a. esemete, olukordade, nähtuste vms. kokkusobimine. Näojoonte, liigutuste harmoonia. Huvide, iseloomude harmoonia. Abielupoolte hingeline, vaimne harmoonia. Harmoonia eri põllumajandusharude, tootmise ja tarbimise vahel. Idamaise linna harmooniat rikkus euroopalik kõrghoone. b. kunst terviku üksikosade vahel valitsev õige suhe, värvide, proportsioonide jms. kooskõla. Kunstiteose sisemine harmoonia. Sisu ja vormi harmoonia. Värvitoonide harmoonia maalil. *Arhitektuur nõuab harmooniat. Küllap vist harmoonia tõttu maailma suurim kirik ei paistagi väga suurena. V. Panso.
▷ Liitsõnad: vormi|harmoonia, värviharmoonia.
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine helitöös; harmooniaõpetus. Helitöö hea, halb, rikas, vaene harmoonia. Harmooniat õppima, õpetama.

katakrees ‹-i 21› ‹s›
kirj sõna tarvitamine vastukäivalt tema tavalisele tähendusele; vastastikku sobimatute mõistete ühendamine, näit. hirmus ilus

käsi|telefonijaam
el telefonijaam, kus kõnede ühendamine toimub käsitsi

montaaž ‹-i 21› ‹s›

1. monteerimine. a. tehn ehit ehitiste, tarindite, masinate, seadmete, aparaatide ja nende osade kokkupanek v. paigaldamine. Paneelehitise, silla, kraana, masina, masti montaaž. b. (filmi v. raadiosaate valmistamisel:) eri osade ühendamine kunstiliseks tervikuks
2. fot fotomontaaž
3. üksikosadest, -numbritest temaatiliseks tervikuks liidetud lavaline vm. ettekanne. Sõnalis-muusikaline montaaž. Huvitav montaaž Henrik Visnapuu luulest. Lavastus on montaaž populaarsetest operettidest.

põkk ‹põku 21› ‹s›
tehn ehit otsakuti ühendamine; sellise ühendamise koht, jätkukoht. Lappidega põkk (raudteel).
▷ Liitsõnad: rööpapõkk.

skandinavism ‹-i 21› ‹s›
ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille eesmärgiks on Skandinaavia maade lähendamine v. ühendamine

süntees ‹-i 21› ‹s›

1. (alg)osade ühendamine, nendest terviku koostamine. Sünteesi looma. Teatrikunst on olemuselt kunstide süntees. „Kalevipoeg” kujutab endast rahvaluule ja individuaalse loomingu sünteesi. *Nairobi näib Euroopa ja India sünteesina.. J. Piik (tlk). || loog eseme v. nähtuse tunnuste, omaduste, elementide mõtteline tervikuks ühendamine; ant. analüüs. Iga analüüs lõppegu sünteesiga. Ta on osav analüüsis, kuid sünteesis nõrgem.
▷ Liitsõnad: kõnesüntees.
2. keem keerukamate keemiliste ühendite saamine lihtsamatest ühenditest v. lihtaineist. Keemiline süntees. Orgaaniline, anorgaaniline, biokeemiline süntees. Uute elementide, mineraalide, tehisteemantide süntees. Valkude, süsivesikute süntees. Kudedes toimub pidevalt ensüümide süntees.
▷ Liitsõnad: bio|süntees, foto|süntees, kemosüntees.

võrgundus ‹-e 5› ‹s›
info võrguks ühendamine