[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üheselt ‹adv›

1. ühtmoodi, üheti, ühtviisi; ainuvõimalikult. Üheselt mõistetav tekst, vastus. Mehe naljadest ei saadud üheselt aru. Autori meelest ei ole ajalugu üheselt tõlgendatav. Kunsti ei saa võtta alati üheselt. Tema suhtumine meisse ei olegi nii üheselt sõbralik, kui alguses paistis.
2. üheaastaselt. Põngerjas päterdas käia juba üheselt.