[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ühik ‹-u 2› ‹s›

1. suurus, millega mõõdetakse teisi sama liiki suurusi, mõõtühik. Meeter, liiter, kilogramm on ühikud. Soojushulga ühikuks on kalor, voolutugevuse ühikuks amper. Eestis oli vanasti maakasutuse peamiseks ühikuks adramaa. Ööpäev on olnud iidsemaid ühikuid aja mõõtmisel. Astronoomiline ühik 'Päikesesüsteemis pikkusühik, mille aluseks on Maa keskmine kaugus Päikesest'.
▷ Liitsõnad: aja|ühik, energia|ühik, info|ühik, jõu|ühik, kaalu|ühik, kuup|ühik, mahu|ühik, massi|ühik, pikkus|ühik, pindala|ühik, pinge|ühik, pinna|ühik, ruumala|ühik, ruumi|ühik, ruut|ühik, rõhu|ühik, sööt|ühik, takistus|ühik, ting|ühik, töö|ühik, võimsusühik; imaginaarühik; rahaühik.
2. üksus. *Ära siis kogu inimkonda korraga ette võta. Katsu alustada vähematest ühikutest, näiteks oma tulevasest mehest. I. Viiding.