[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ühtaegu ‹adv›
(ühel ja) samal ajal, ühteaegu. Vaenlane ründas linnust ühtaegu mitmest küljest. Töötas ühtaegu kooliõpetajana ja vallakirjutajana. Õppis ühtaegu ära nii saksa kui rootsi keele. Peaaegu ühtaegu lajatas kaks lasku. Ülased puhkesid õitsema ühtaegu sinililledega. Ruum näis olevat ühtaegu kauplus ja töökoda. Inimene on ühtaegu bioloogiline ja sotsiaalne olend. Ta tundis ühtaegu nälga ja janu. See tegi ühtaegu nalja ja viha. Tüdruk oli õnnelik ja õnnetu ühtaegu. *Päike loojus. Jõgi oli ühtaegu kuldne ja sinine. L. Promet.