[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üksindus ‹-e 5› ‹s›
üksinda-olek, üksiolek. Veetis täielikus üksinduses paar päeva oma maamajas. Töötab õhtuti oma kabineti vaikses üksinduses. Jahimehena viibis mõnikord päevi metsade üksinduses. Mis sundis seda meest siia maakolkasse üksindusse? Tahtis ringi liikuda – kodune üksindus hakkas juba tüütama. Erakliku inimesena armastas ta väga üksindust. Otsisin loodusest üksindust ja rahu. Üksindusega harjunud, tundis ta ennast seltskonnas ebamugavalt. *Almat hirmutas üksindus, sest tal tuli üksinda hoolitseda talvise loomatoidu ja enda leiva eest. A. Saar. || (üksildusega, üksildustundega ühenduses). Hakkas piinama, rõhuma üksindus. Tundsin kohutavat üksindust. Valdas üksinduse ja mahajäetuse tunne. Hinges oli üksindus ja kurbus. Masendunud, üksinduse all kannatav inimene. Ei ole enam kedagi, kes lohutaks teda tema üksinduses.
▷ Liitsõnad: maa|üksindus, metsaüksindus.