[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üle|kaal [-u]

1. valdav-olu, domineerimine, üleolek. Supelrannas hakkas silma naiste ülekaal. Vaenlasel oli elavjõus mitmekordne ülekaal. Vastased olid arvulises ülekaalus. Maakonna idaosas on ülekaalus leedulased, lääneosas poolakad. Okasmetsadest on ülekaalus männimetsad. Juulis olid ülekaalus kuivad päikesepaistelised ilmad. Parlamendis said ülekaalu paremerakonnad. *Kevadeks polnud ta enam kolmemees, vaid ülekaal kippus neljade ja viite poole. H. Sergo.
2. normaalsest v. lubatust suurem kaal (2. täh.) Ülekaal ja rasvumine loob pinna paljudele haigustele. Pagasi ülekaal.