[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üllatama ‹37›

1. mingi ootamatusega rabama, hämmastama, üllatust tekitama. Neid üllatati otse teolt. Ma tahan teda homme natuke üllatada. Nad olid valvsad, ei lasknud end üllatada. Hoone sisemus lausa üllatas meid. Tema sõnad üllatasid mind. Üllatas mehe sallimatus uuenduste suhtes. Mind üllatas tema kiire lahkumine peolt. Teade ei üllatanud mind põrmugi. Sa üllatasid mind oma ootamatu külaskäiguga. Vanameister üllatas uue modernse teosega. Olin üllatatud tema lahkusest, ettepanekust. Oli äärmiselt üllatatud, et kõik sedaviisi lõppes. *Nii nagu lapsed võivad üllatada, nii võivad seda ka kevaded. V. Saar.
2. üllatuma. Üllatama panev areng, edu. Olin vastusest üllatanud.