[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üllatav ‹-a 2› partits
imestamapanev, hämmastav. Üllatav tulemus, avastus, sündmus. Teoses on rohkesti üllatavaid ütlusi ja võrdlusi. Kirjutab kõigest üllatava otsekohesusega. Filmi lõpp oli üllatav. Korraga juhtus midagi üllatavat. Oli päris üllatav näha tema reageerimist nendele sõnadele. *Koer kassipoja emana ja vastupidi on üldtuntud. Üllatavam on, kui kiskja oma tavalise saaklooma üles kasvatab. O. Tooming.