[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ümberringi ‹adv›

1. kõigis külgedes, igas suunas v. täiesti ümbritsemas. Kõik majad ümberringi olid peaaegu inimtühjad. Seisin inimsummas: ümberringi naerdi ja vaieldi. Saali keskel etendati midagi, pealtvaatajad seisid ümberringi. Pikapeale kogunes inimesi ümberringi. Ümberringi oli lage stepp. Ümberringi laius avameri. Ümberringi kasvas kaski. Oli suvi, ümberringi kõik õitses. Sadas lund ja ümberringi kees tuisk. Ümberringi roostikus kihas elu: linnud olid kibedasti ametis. Ümberringi mühises tuul. Oli hiline tund: ümberringi vilkusid linnatuled. Kuulatasin, ümberringi täielik vaikus. || kõikjal lähemas v. kaugemas ümbruses. Oli sõjaaeg, ümberringi valitses viletsus ja puudus. *Hirmunult tõmbus ta oma nelja seina vahele, et mitte midagi näha ega kuulda, mis ümberringi sünnib. H. Lepik (tlk).
2. igasse suunda, igale poole. Mees vaatas uurivalt, otsivalt, kartlikult ümberringi. Heitis abiotsivaid pilke ümberringi. Vilets petrooleumilamp levitas ümberringi ainult ähmjat valgust. *Siis tõusis tihti vihane võitlus, lumi tuiskas kaugele ümberringi ja punetas voolavast verest .. F. Tuglas (tlk).
3. hrv ringiga, kaarega, mitte otse. *.. on säärane mõõdukas, räägib vaikselt ning tasakaalukalt enne ümberringi ja alles siis läheb peaasja kallale. A. Hint.