[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

allika|nire
allikast algav ojanire. Oja saab alguse nõlvaku allikaniredest.

jõulu|vaheaeg
jõuludega algav õppetöö vaheaeg

kaheksane ‹-se 5› ‹adj›

1. teat. kaheksat ühikut v. üksust omav, hrl. kaheksa-aastane. *Karja hoidsid üheteistkümnene Liine ja kaheksane Tiiu. A. H. Tammsaare.
2. kella 8 ajal minev, algav v. toimuv. (Kella) kaheksane buss, rong. Kinopiletid kaheksasele seansile. Kella kaheksane vahtide vahetus. Kolmveerand kaheksane.
3. kaheksale määratud. Kaheksane paat (sõudmises). *Sisseastumiseksamite ajal elas Anna Pälsoni internaadi kaheksases toas. E. Mihkelson.

kahe|kümnene

1. ‹adj› kahtkümmend ühikut v. üksust omav, hrl. kahekümneaastane. Poeg on kahekümnene. Alla kahekümnesed noorukid. Meeter kahekümnene toru.
2. ‹adj› kella 20 ajal minev, algav v. toimuv. Kahekümnene rong. Kella kahekümnene seanss.
3. ‹s› kahekümnesendiline. Anna mulle üks kahekümnene!

kahene ‹-se 4›

1. ‹adj› kaht ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta). Poeg on kahene, tütar neljane. Põdravasikas ei olnud vanem kui nädalane või kahene. b. (muudel juhtudel). Kalamees sai kaks latikat: ühe kilose, teise kahese.
2. ‹adj› kella 2 ajal minev, algav v. toimuv. Saabus kella kahene rong. Sain piletid kella kahesele seansile.
3. ‹adj› kahele määratud. Kahene (paarisaeruline) paat (sõudmises). Kahene süst, kanuu. Kahene kelk, bobi.
4. ‹s› kaheline. Laskis kahese telefoniautomaati.

kaheteist|kümnene

1. kahtteist ühikut v. üksust omav, hrl. kaheteistkümneaastane. Vanem laps on kaheteistkümnene, noorem kümnene.
2. kella 12 ajal minev, algav v. toimuv. Kaheteistkümnene rong. Kella kaheteistkümnene koosolek.

katsetus ‹-e 5› ‹s›

1. katsetamine, proovimine. Uus traktor tegi eduga läbi kõik katsetused. Mitmed aretatud sordid on tootmises katsetusel. Ravim tegi läbi laboratoorsed ja kliinilised katsetused.
▷ Liitsõnad: tuumarelvakatsetus.
2. algajalik, prooviks tehtud töö (eriti kirjanduses, kunstis). Õpilaste (ilu)kirjanduslikud katsetused. Nooruki katsetused maali alal äratasid tähelepanu.
▷ Liitsõnad: luule|katsetus, värsikatsetus.
3. algav, kobav ettevõtmine. Allveearheoloogia vallas tehti arglikke katsetusi.

kevad|semester
talvel algav ja kevadel lõppev semester, kevadpoolaasta. Kevadsemestril oli õppekoormus suurem.

kolmene ‹-se 4›

1. ‹adj› kolme ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta:) hrl. kolmeaastane. Üks laps on kolmene, teine viiene. Noorem laps saab varsti kolmeseks. b. (muudel juhtudel). Sain kilose kala, tema aga koguni kolmese. Otsijad jagunesid kolmesteks salkadeks.
2. ‹adj› kella 3 ajal minev, algav v. toimuv. Kella kolmene buss on juba läinud. Võtsin pileti kella poole kolmesele seansile.

kolmeteist|kümnene

1. kolmeteist ühikut v. üksust omav, hrl. kolmeteistkümneaastane. Kolmeteistkümnene Ants oli juba töömees. Nende vanem laps võis juba kolmeteistkümnene olla.
2. kella kolmeteistkümne ajal minev, algav v. toimuv. Kella kolmeteistkümnene buss.

kusiti ‹1› ‹s›
anat kusepõiest algav torujas moodustis, mille kaudu kusi väljub kehast (urethra). Kusiti ahenemine.

kuuene ‹-se 4› ‹adj›

1. kuut ühikut v. üksust omav, hrl. kuueaastane. Kuuene poisipõngerjas. Noorem laps võis olla kuuene või seitsmene.
2. kella 6 ajal minev, algav v. toimuv. Sõidame kella kuuese rongiga. Võtsin pileti kuuesele seansile. Kella kuuesed päevauudised.
3. kuuele isikule määratud. *Neid ootas internaadi neljane või kuuene tuba.. M. Mutt.

kuueteist|kümnene

1. kuutteist ühikut v. üksust omav, hrl. kuueteistkümneaastane. Poiss on alles kuueteistkümnene. Ta saab tänavu kevadel kuueteistkümneseks.
2. kella 16 ajal minev, algav, toimuv vms. Kella kuueteistkümnene rong, seanss.

kümnene ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› kümmet ühikut v. üksust omav. a. kümneaastane. Kümnene Ats, plika. Vanem poiss oli umbes kümnene. Paul saab varsti kümneseks. b. (muudel juhtudel). Kümnene salk. Kümnene kuldraha. *Juhtus sedagi, et visati üle kümnene [= kümnekilomeetrine] kõverus sisse, et sind sihtkohale ligemale sõidutada. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: kahe|kümnene, kaheteist|kümnene, kolme|kümnene, nelja|kümnene, seitsme|kümnene, viiekümnene.
2. ‹adj› kella 10 ajal minev, algav v. toimuv. (Kella) kümnene buss, rong. Kella kümnene koosolek jääb arvatavasti ära.
▷ Liitsõnad: kaheteist|kümnene, üheteistkümnene.
3. ‹s› kümneline. *Nüüd olgu sul kohe kümnene näpu vahel, kui sihuke mõte peaks tulema. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: viiekümnene.

lõik ‹lõigu 21› ‹s›

1. lõigatud tükk (sageli viil, viilukas); segmendina eraldatud osa. Paar lõiku vorsti, juustu, leiba, saia, liha, kurki, torti, sidrunit. Aedvili tükeldatakse lõikudeks. Rulaadi serveeritakse külmade lõikudena. *.. kooris ta seekord ühe suure paksu koorega apelsini ära ja pistis mahlakaid lõike naisele suhu .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: apelsini|lõik, juustu|lõik, kaalika|lõik, kartuli|lõik, keeksi|lõik, kurgi|lõik, leiva|lõik, liha|lõik, mandariini|lõik, peki|lõik, porgandi|lõik, prae|lõik, sibula|lõik, sidruni|lõik, singi|lõik, tomati|lõik, tordi|lõik, vorsti|lõik, õunalõik.
2. mõtteliselt v. tegelikult eraldatud osa; segment; sektor. Suusaraja raskeimaks lõiguks oli pikk tõus orust mäenõlvale. Kaitsekraavi jõepoolne lõik. Naaberdiviisi lõigus asus vaenlane pealtungile. Oluline lõik eesti muusika ajaloos. Iga tootmisjuht vastutab teatava lõigu eest oma tehases. *Veider, kuidas inimene võib terveid suuri lõike oma elust ära unustada. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: aine|lõik, aja|lõik, elu|lõik, filmi|lõik, müüri|lõik, ranna|lõik, raudtee|lõik, rinde|lõik, tee|lõik, tegevus|lõik, tootmis|lõik, töölõik.
3. mat kahe punkti (sirglõigu otspunktide) vaheline osa (otspunktid kaasa arvatud)
4. taandreaga algav tekstiosa (kuni järgmise taandreani). Tekst on liigendatud lõikudeks. Novelli paar esimest lõiku. Otsene kõne vaheldub autoriteksti lõikudega.

lähi|ajalugu
hrl. I v. II maailmasõjaga algav ja 1991. aastaga lõppev ajalooperiood

noor ‹-e, -t 34›

1. ‹adj› suhteliselt alles lühikese eaga, suhteliselt lühikest aega eksisteerinud. a. (inimese kohta:) suhteliselt lühikest aega elanud, mitte veel elatanud; alles lühikest aega teat. alal tegutsenud, teat. seisundis olnud. Noored inimesed, poisid, mehed, tüdrukud, naised. Olin siis veel õige, päris noor. Noor seitsmeteistkümneaastane neiu. Meie jääme vanaks, noor põlvkond kasvab peale. Küll on inimene noorena, noorest peast rumal. Keegi ei jää igavesti nooreks. Tal on noored vanemad. Väga noor vanaema, vaevalt neljakümnene. Sa oled minust aasta noorem. Jaan on meist kõige noorem, ta oli meie klassis noorim. Noor õpetaja, esimest aastat tööl. Noore näitleja esimene peaosa. Noor abielumees, alles kuu aega tagasi võttis naise. Karl Burman noorem 'juunior'. Noores eas õpitud amet. Noorem ja keskmine kooli-iga. Noores põlves olime kõvad laulumehed. Inimene on seni noor, kuni ta süda, hing on noor. Vana mees, aga nii noore näoga. Vaata sina, sul noored terased silmad. Las tema jookseb, tal noor kerge jalg. Noor veri mängib, vemmeldab. *Kas sellest veel küllalt ei ole, kui ma oma noore elu siia [tallu] matan?! T. Lehtmets. b. (looma kohta). Noored kuked proovivad juba laulda. Noor koer tahab mängida, hullata. Mehel on rammu nagu noorel karul. Müüa noor lüpsmatulev lehm. c. (taimede jms. kohta). Noored viljapuud, marjapõõsad. Noor mets, männik, kaasik. Noortest käbidest punetav kuuselatv. Pähklid on korjamiseks alles liiga noored. Hiirekõrvul või noores lehes kased. Männi noored võrsed. Maikuu noor haljus, rohelus. Lehmad lasti noore rohu peale. d. (alkohoolse joogi kohta:) värske v. laagerdamata. Noor õlu. *See vein on küll pisut noor. Aga vanemad aastakäigud on keldrisse müüritud. H. Raudsepp. e. (loodusobjektide, -vormide, -nähtuste kohta:) suhteliselt hiljuti tekkinud; uus, värske; (aasta-aja, ööpäeva mingi järgu, aga ka muude loodusnähtuste jms. kohta:) varane, algav, puhkev, kujunemisjärgus olev. Noor kurdmäestik. Nooremad ja vanemad ladestud, ladejärgud, ladestikud. Nooremad kivisöekihid. Muhu on noor saar. Galaktika nooremad tähed. Kas praegu on noor või vana kuu? Sügisel noore jää aegu. Jänese jäljed noorel lumel. Asusime juba hommikul noore valgega teele. Noore koidu õrn puna. Pühapäeval võis põõnata noore lõunani. Kevadest sai noor suvi. Atlandilt saabub meile noor tsüklon. Öösel tõusis tuul, hommikul oli juba noor torm. *Oli juba noor öö ja ma ei teadnud, kuhupoole minna. O. Tooming. *Kui kohale jõudsime, oli Viireküla poe juures noor laat. H. Sergo. f. (objektide, rajatiste, institutsioonide, tegevusalade, millegi ajaliste järkude jms. kohta). Noor linn, spordibaas, haljasala, park. Noored Aafrika riigid. Noored instituudid, uurimiskeskused. Raadioastronoomia on noor teadus. Vanem, keskmine ja noorem kiviaeg. *Peatee pole lai autopromenaad, nagu neid kohtab noorematel kalmistutel .. V. Lattik.
▷ Liitsõnad: igi|noor, puru|noor, tuli|noor, verinoor.
2. ‹s› ‹hrl. pl.› noor inimene; nooruk. Noorte ja vanade vahekord. Lapsed ja noored. Puberteediealised, murde-eas noored. Õppivad, töötavad noored. Kesk-, kõrgharidusega noored. Noortel on omad harrastused, huvid. Noorte maailmameistrivõistlused jäähokis. Küla noored tulid kiigele kokku. Vanad vaatasid noorte lusti pealt. Parem vana habeme all kui noore piitsa all. Noorel nugise, vanal varese silmad.
▷ Liitsõnad: kooli|noor, küla|noor, linna|noor, maa|noor, töölisnoor.

oimu|lihas
anat oimuluu välispinnalt algav ja alalõuale kinnituv tugevaim mälumislihas (musculus temporalis)

olelus|ring
toorme hankimisega algav ja jäätmekõrvaldusega lõppev ühe toote eluring. Et hinnata toote mõju keskkonnale, uuritakse toote olelusringi. Söögikartulil on märksa lihtsam olelusring kui lennukil.

poolene ‹-se 4›
kõnek
1. ‹adj› poolt ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta). Poiss sai eile juba pooleseks. Anul on kolme ja poolesed kaksikud. b. (muudel juhtudel). Ostsin poolese 'pooleliitrise' piima, poolese 'poolekilose' leiva.
2. ‹adj› pooltunni ajal minev, algav v. toimuv. Poolene buss hilineb.
3. ‹s› pooleliitrine (viina)pudel. Tuli tööle, poolene põues.

puusa|volt
vöölt algav ja puusajoonele suunduv sissevõtuvolt

päkk ‹päka 22› ‹s›

1. varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v. jalg. Seis, jooks päkkadel. Õõtsutab end kannalt päkale, päkalt kannale. Parkunud päkad. Päkad on suurest käimisest villis, rakkus. Päkad on hellad, valusad. Tundis päka all valu. Pind läks päkasse. Pani päkad vastu sooja ahju. Ära paljajalu tule, pane endale midagi päkkade otsa! Lapsed jooksid paljaste päkkadega ringi. Jookseb, lidub päkkade välkudes, nii et päkad välguvad 'väga kiiresti'. Ajas päkad püsti, vastu taevast, taeva poole 'viskas v. kukkus pikali'. *Nad harutasidki päkad valla, poisid võtsid sukad-kingad enda kanda. L. Hainsalu. || (hobusel:) kabja kühm; (teistel loomadel:) paksenenud osa käpa all. Kõndides toetub karu päkkadele, mitte varvastele.
▷ Liitsõnad: jalapäkk.
2. pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa. Lõi päkaga vastu pudeli põhjaranti. Mees istus, põsk vastu päkka. Pühkis päkaga üle suunurkade. Kellegi päka all olema 'kellegi võimu, meelevalla v. mõju all olema'.
▷ Liitsõnad: käe|päkk, peopäkk.
3. murd pöial. Laps armastab päkka imeda. Surus päkaga tubakat piipu.
4. ‹liitsõna järelosana› taimenimetuses
▷ Liitsõnad: käopäkk.

pühade|vaheaeg
pühadega algav õppetöö vaheaeg. Tudengid sõitsid pühadevaheajaks koju.

seitsmene ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. seitset ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta:) seitsmeaastane. Plika näikse olevat seitsmene või kaheksane. Vanem põngerjas saab sügisel seitsmeseks. b. (muudel juhtudel). Seitsmene meeskond.
2. kella seitsme ajal minev, algav, toimuv vms. Ruttasime (kella) seitsmesele rongile, bussile. Seitsmene kinoseanss.

seitsmeteist|kümnene

1. seitsetteist ühikut v. üksust omav, hrl. seitsmeteistkümneaastane. Tal oli aasta seitsmeteistkümnene õde. Ootab pikisilmi, et saaks seitsmeteistkümneseks.
2. kella 17 ajal minev, algav, toimuv vms. Kella seitsmeteistkümnene etendus, rong. Ootab raadiost seitsmeteistkümneseid uudiseid.

siis ‹adv›

1. osutab mainitud, teada olevale (v. mainitavale) ajahetkele v. -lõigule: sel ajal, sel hetkel. Olime siis kõik noored. Läksime aeda, ilm oli siis veel ilus. Ja siis kõlas koputus. Siis astub lavale peategelane. Siis oli nii, nüüd on aga teisiti. Sain siis hakkama, saan nüüd ka. Siis oli kergem elada kui praegu. Taipasid sa juba siis midagi? See oli siis, nooruses. Pärast, siis kuulsime mitmesuguseid jutte. | sidesõnaga kui algava ajalause korrelaadina pealauses. Ta saab just siis kakskümmend, kui abiellub. See oli siis, kui ema veel elas. Alles siis, kui oli juba päris pime, julges põgenik peidust välja tulla. *Esimene komistuskivi visati talle teele juba siis, kui ta alles naiseks oli saamas. A. H. Tammsaare. | kuulub koos sidesõnaga kui sidendi koosseisu ajalauses. Siis kui lapsed olid söönud, läksid nad õue.
2. osutab toimuva v. toimunu ajalisele järgnevusele: seejärel, pärast seda. Enne mõtle, siis ütle. Algul lajatasid üksikud paugud, siis hakkasid tärisema kuulipildujad. Isa silmitses esiteks poega, siis võõrast. Kõigepealt tooge laud, siis toolid. Esmalt tuleb minna otse, siis keerata paremale. Nii nad joostes tulid: kord üks ees, siis teine. Mina ütlen enne ja alles siis sina. *.. [rauk] silmitses mind viivu umbusklikult, noogutas siis ja asus nohisedes oma viinamarjakoogi kallale. E. Vetemaa. || osutab ruumilisele järgnevusele. *Edasi tuleb mets ja siis Vallaste. J. Parijõgi. *.. [toas] on kõigepealt minu voodi, siis suur ümmargune laud, siis kägisevate ustega kapp.. R. Kaugver.
3. viitab mainitud v. mainitavatele asjaoludele, tingimustele vms.. a. niisugusel juhul, sellisel puhul. Võta kompass kaasa, siis pole eksimist karta. Sööge aga, siis jõuate rohkem tööd teha. Lähme koos, siis tee ka lühem! Aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? Ma olen seda filmi näinud, sellepärast ma tean. – Ah nii, siis muidugi. *Aga valeta, vaata, siis oled sa mees! O. Luts. | esineb tingimuslause fakultatiivse korrelaadina pealauses. Kui ei saa mina, siis ei saa ka sina! Kui õhtul sajab, siis jääb kinnominek ära. Kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha. Kui täna raha kaasas pole, siis makske homme! Siis, kui on aega, pole raha. Oleks ta mõne aasta vanem, siis arvaks ta teisiti. b. seega, niisiis, järelikult. *Riigiametnikku preemiatega ei peibuta ega kollita, midagi peale aja varastada ka pole ja seda ainukest siis ammutataksegi. V. Lattik. *„Ta on mees!” teatas Sirje jultunult. Olev jäi talle otsa põrnitsema – see oli siis juba selgeks tehtud! M. Saat. c. esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui juba, siis juba. Kui hiljem, siis hiljem. Kui juba teha, siis teha korralikult. Vihastas, siis vihastas. Räägin oma saladuse ära, saagu siis mis saab. Oled rumal. – Olen, siis olen.
4. alustab pealauset, millele eelneb sidesõnaga kui algav vastandav kõrvutuslause. Kui tütar huvitus peamiselt kaunitest kunstidest, siis poja tähelepanu oli suunatud eeskätt ärile.
5. esineb põhjuslause (fakultatiivse) korrelaadina pealauses. Et me hästi oleme läbi saanud, (siis) ei aja ma sind ära. Kuna keegi ei tulnud, siis lahkusime meiegi.
6. ‹ühendsidesõna osana› ehk olgu siis, või olgu siis vt ehk, vt või.
7. väljendab kõneleja suhtumist, tundetooni. a. esineb vormilt jaatavas (harvemini eitavas) lauses, mis tegelikult sisaldab vastupidist arvamust v. hinnangut. Kaugel see koolimaja siis pole, ainult üle teeristi. Või siis head naist kerge leida on. Paljukest siis sinusugune ikka sööb. Kui pikk see suvine öö siis ongi! Kes siis iga aasta jõuab mantlit osta! Kes siis seda ei tea, et.. b. esineb möönvates, nõustuvates ja kinnitavates või millekski kehutavates ütlustes. Mis siis ikka. Ega siis midagi, kedagi. Mis siis enam, muudkui hakkame astuma. Mis siis muud, kui hakkame tööle. No viruta siis, pagan võtaks! Mine siis, mis sa veel ootad! Täiskasvanugi vajab tunnustust, mis siis veel lapsest rääkida. Haige loomgi tahab abi, ammu(gi) siis veel inimene. Oled kokkuhoidlik inimene? – Kuidas siis. *Kord kulub ja lõpeb ka see maailm, saati siis patune inimloom. F. Tuglas (tlk). *Ei, veskipoiss, ilma piitsata ei saa rahvastki karjatada, siis veel peru looma. J. Sütiste. c. aitab toonitada imestust, üllatust vms. Kust sina siis tuled? Mis see siis tähendab? Kas te siis ei tulegi kinno? Ah teie oletegi siis õpetaja! Kas siis keegi akna lõhkumist ei näinud? Ah siis sina! Ah siis mõtled naist võtta. Kas ta siis sugugi ujuda ei oska? Kas sina siis loed selliseid raamatuid? d. aitab rõhutada pahameelt, üleolekut, etteheidet v. parastust. Kas ma sellest siis vähe rääkinud olen! Kes siis seda niimoodi teeb! Isegi on palav, ja nüüd siis veel prožektorid ka! Sinust räägiti, kellest siis muust! Kaua ma siis nii elan. Nüüd siis tullakse koju! Kas sa siis ei näe, mis minuga toimub! Mis sest siis on, et hilinesin! Ah, mis siis, ma ei karda teda! Mis siin siis nii erilist on. Mõni ime siis, et hinded halvad on! Näed siis, mis juhtus! Saad karmi karistuse, vaata siis!
8. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v. järgnevat sõna v. lauseosa v. esineb täitesõnana. Homseni siis. No tere siis! Ole siis terve. Kuidas sulle see tuba siis meeldib? Mis laulu ma sulle siis laulan? Kuidas see elu teil siis on? Millal sa siis sõidad? Lapsed, jääb siis nii? Sa siis ei anna andeks? Ma siis nüüd lähen. Peab siis seda veel küsima? Nõnda siis, lapsed, lugu on selline. Ei mäletagi, juhtus see aasta või siis kaks tagasi. Ta oli ikka esimene, olgu siis mängima, kaklema või muidu tegutsema. Seda raamatut sa ei saa. – Miks siis? Pean sulle midagi ütlema. – Eks ütle siis.

sool ‹-e, -t 34› ‹s›
maolukutist algav ja pärakuga lõppev torujas seedekulgla osa; (eriti selle eri osi silmas pidades ka pl.). Soole limaskest. Sool(t)est organismi imenduvad ained. Soolte peristaltika. Onul käivad sooled kubemes(se) kõnek onul on kubemesong. Tädil olid sooled sõlmes kõnek tädil oli soolesõlm. Sooled löövad sees pilli 'kõht koriseb'. Tapetud looma sooled korjati kaussi. Keerutatud sooltest pillikeeled. || ‹pl.› anat selgroogsete seedekulgla
▷ Liitsõnad: ees|sool, jäme|sool, kaksteistsõrmik|sool, kesk|sool, käär|sool, niude|sool, peen|sool, pime|sool, pära|sool, sigma|sool, taga|sool, tühisool; pea|sool, keresool; vorstisool.

sügis|poolaasta
sügisel algav poolaasta (millegi tegevuses); sügissemester. Sügispoolaastal pidas selts neli ettekandekoosolekut. Kevadpoolaastal on õppekoormus sügispoolaastaga võrreldes suurem.

sügis|semester
sügisel algav ja talvel lõppev semester. Sügissemestri loengud. Professor luges sügissemestril kaht erikursust.

taand|rida
taandega algav kirjarida. Alusta lõiku taandreaga, taandreast.

toeng|höör
sport toengust algav höör kangil. Toenghöör ette, taha, rippesse.

tuhara|lihas
anat niudeluult algav ja reieluule kinnituv lihas. Suur, keskne, väike tuharalihas.

viiene ‹-se 4›

1. ‹adj› viit ühikut v. üksust omav. a. viieaastane. Noorim laps on alles viiene. Poiss saab varsti viieseks. b. (muudel juhtudel). Viiene rühm. Viiest [= viiekilost] havi ilma kahvata paati ei tõsta.
2. ‹adj› kella 5 ajal minev, algav v. toimuv. Viiene buss, rong. Läksime (kella) viiesele seansile.
3. ‹adj› viiele määratud. Viiene tuba, palat.
4. ‹s› viieline. Kas te saate viiest peeneks vahetada?

viieteist|kümnene

1. viitteist ühikut v. üksust omav, hrl. viieteistkümneaastane. Viieteistkümnene poiss. Võisin tollal olla umbes viieteistkümnene. Tüdruk sai viieteistkümneseks.
2. kella viieteistkümne ajal minev, algav v. toimuv. Kella viieteistkümnesed uudised.

väike|täheline
väiketähtedest koosnev; väiketähega algav. Väiketäheline lühend, sõna.

väiketäht|lühend
keel väiketähega algav lühend. Väiketähtlühendi lõppu võib punkti ka mitte panna.

õla|volt
rõiva õlajoonelt algav sisevolt, mis kujundab rinnakumerust

üheksane ‹-se 5› ‹adj›

1. üheksat ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta:) üheksa-aastane. Olin üheksane, vend minust paar aastat vanem. Vanem poiss saab varsti üheksaseks. b. (muudel juhtudel). Moodustati üheksased rühmad.
2. kella 9 ajal minev, algav, toimuv vms. (Kella) üheksane kiirrong, buss. Poole üheksane buss oli juba läinud. Võtsin pileti üheksasele seansile.

ühene ‹-se 4› ‹adj›

1. üheaastane, aastane. Neil on kolmene tütar ja ühene poeg.
2. kella 1 ajal minev, algav v. toimuv. Ma ei jõudnud (kella) ühesele bussile. Kella ühene loeng jääb ära.
3. ühele inimesele määratud, ühe-. Võttis hotellis ühese toa. Ühene süst, kanuu, paat. Ühene kelk. | ‹substantiivselt›. Meeste ühesel saime sõudmises esikoha.
4. üks kindel, ainuvõimalik; ühemõtteline, üheti mõistetav. Sellele küsimusele ei saa ühest vastust anda. Teadlastel pole selle kohta ühest seisukohta. Ühene järeldus, otsus. Asi pole sugugi nii ühene ja lihtne, kui ta pealtnäha paistab. Selles asjas ei ole suhtumine ühene. *Teaduslik tõde ei ole keeleteaduses tihtigi ühene. Mõnigi kord võib paljusid fakte interpreteerida mitut moodi .. M. Hint.
▷ Liitsõnad: üksühene.

üheteist|kümnene

1. ühtteist ühikut v. üksust omav, hrl. üheteistkümneaastane. Üheteistkümnene poisijõmpsikas. Vanem laps sai hiljuti üheteistkümneseks.
2. kella 11 ajal minev, algav v. toimuv. Üheteistkümnene buss. Kella üheteistkümnene istung jääb nähtavasti ära.