[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

algus-e 5 või -e 4› ‹s

1. alustamine, peale- v. pihtahakkamine. Hea, hoogne, julge algus on pool võitu. Täpne, õigeaegne algus. Oodati koosoleku, kontserdi algust. Alguse asi, küllap pärast hakkab paremini minema. Millegagi algust tegema 'midagi alustama'. Millestki algust saama 'millestki algama, tekkima, tulenema'. Iga algus on raske. *Alguseks pakkus Jussi [talgulistele] tubakat – närimistubakakäärusid ning kirikuküla poest toodud piibutubakat. H. Lepik (tlk).
2. mingi aja, perioodi v. sündmuse, tegevuse, töö jne. algusmoment v. algusosa. Sajandi, aasta, kvartali, kuu, nädala, suve, heinatööde, rukkilõikuse alguses. Enne meie ajaarvamise algust. Vilde kirjandusliku tegevuse algus. Filmi algus oli igav. See juhtus üsna sõja alguses. Õppeaasta algusest peale. Pidu oli hoogne algusest lõpuni. Kas jõuame loengu alguseks kohale? Kooli alguseni jääb veel kaks nädalat. | alguses algul, esialgu. Alguses ta oli vastu, pärast nõustus. Alguses lapsed võõristasid üksteist.
3. koht, paik, piir, millest miski algab, lähtepunkt; esimene osa. Tänava, tee, magistraalkraavi algus. Apteek on kohe puiestee alguses. Raamatu, rea, salmi algus. Taandrida lõigu alguses. Lugesin raamatu algusest lõpuni läbi.

alustus-e 5› ‹s
alustamine; algus, hakatus. Noortel on elu alustuseks kõike tarvis. Alustuseks tuleks kõigepealt mainida, et .. Töö alustusega ei paistnud tal mingit kiiret olevat.

peale|hakkamine
alustamine, hakkamine; ettevõtlikkus. Noormehel on, ei ole pealehakkamist. Tragi pealehakkamisega võib paljugi saavutada. Julge pealehakkamine on pool võitu. *Kui ta juba kord kõnelema oleks saanud, ega siis enam nii halb ei oleks olnudki, aga just see pealehakkamine see... O. Luts.

startstardi 21› ‹s

1. sport jooksu, ujumise, uisutamise v. võidusõidu algus (ka algushetk v. -koht), lähe. Teatejooksu, motokrossi, trekisõidu start. Nõrk, jõuline, kiire start. Hea start on pool võitu. Start õnnestus, ebaõnnestus. Start tühistati. Jooksjad asusid starti. Jalgratturid valmistuvad stardiks. Starti kutsuti naiskonnad. Mõned võistlejad jäid starti ilmumata. Jäi stardis viimaseks. Stardist läks juhtima Soome sprinter. Start ja finiš asusid samas kohas. || stardikäsklus, -signaal vms. Start antakse kell kümme. || (võistlusest osavõtmise, võistluse kohta). Ees seisab veel mitu starti Saksamaal.
▷ Liitsõnad: ava|start, eraldi|start, lend|start, madal|start, paaris|start, paigalt|start, püsti|start, vale|start, ühis|start, üksikstart.
2. lennuki, kosmoseraketi vms. liikumahakkamine, ärasõit. Lennuki, kosmoseraketi start. Oodati kopteri starti. Start sõltub lennuilmast. Rakett seati stardiks valmis.
▷ Liitsõnad: horisontaal|start, püst|start, vertikaalstart.
3. piltl mingil alal tegutsema hakkamine, millegagi alustamine. Kirjanduslik, loominguline start. *Vastne klade puhaste lehtedega tekitas poisis tunde pühapäevast, uuest stardist, uuest võimalusest. I. Jaks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur