[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eksimus ‹-e 5› ‹s›

1. viga, vääratus, eksitus. Väike, tühine, andestatav eksimus. Ilmne, oluline, tõsine eksimus. Ortograafiavead ja muudki eksimused. Väsimusega suureneb eksimuste protsent. Uurimuses on veel muidki eksimusi. Eksimused kokku- ja lahkukirjutamises. Eksimused tehnoloogia vastu.
2. üleastumine, süü, süütegu. Kahetseb oma eksimust. Püüab oma varasemaid eksimusi heastada. Karistati väikseimagi eksimuse eest.