[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ette|valmistus

1. ettevalmistamine; ettevalmistumine. Seemnete külviks ettevalmistus. *Kuuldemängu ettevalmistuseks saadi teha vaid paar-kolm proovi .. K. Toom. || ‹pl.› abinõud, mis loovad eeldused millegi toimumiseks, ettevalmistustööd. Ettevalmistusi alustama, tegema. Pühade ettevalmistused. Ettevalmistused külaliste vastuvõtuks. Kui kaugel te ettevalmistustega olete? *Reisi ettevalmistuste hulka kuulusid teosed India kohta ja muide ka süstimised koolera vastu .. A. Kaal.
2. õppimise v. harjutamisega omandatud teadmised, oskused, võimed, väljaõpe. Hea, nõrk ettevalmistus. Ta sai selleks tööks spetsiaalse ettevalmistuse. Sportlase kehaline ettevalmistus. Ta on ettevalmistuselt radist. Gümnaasium andis mulle ladina keeles küllaldase ettevalmistuse. Noormeeste kutse-eelne sõjaline ettevalmistus. || sõj sõjaväeliste õppeainete nimetus
▷ Liitsõnad: eri|ettevalmistus, kiir|ettevalmistus, kutse|ettevalmistus, lenduri|ettevalmistus, luure|ettevalmistus, operatiiv|ettevalmistus, staabi|ettevalmistus, üldettevalmistus.

kütis ‹-e 4› ‹s›
etn maa külviks ettevalmistamine ja väetamine mätaste ja mullaga kaetud puude põletamise teel. Kütist tegema, põletama. Kütis suitseb, põleb. Piibust tõusis suitsu nagu kevadisest kütisest.

leer2 ‹-i 21› ‹s›
kirikl (luterlikus kirikus:) noorte õpetamine ning ettevalmistamine kogudusse vastuvõtmiseks, leeriõpetus, peakool. Tütar läheb kevadel leeri. Poeg on tal juba leeris käinud, leerist läbi.
▷ Liitsõnad: kuldleer.

soojendus ‹-e 5› ‹s›
soojendamine; miski, mis soojendab. Jooge soojenduseks klaasike teed! Käib polikliinikus soojendusel 'soojutusravil'. Autos on külm, pane soojendus sisse. *Ei salli tema minu lõõpimist, eriti kui olen pisut soojendust võtnud. J. Tuulik. || sport kehaliste harjutuste abil organismi ettevalmistamine treeninguks v. võistluseks. Sportlased teevad hommikust soojendust. Treening algab soojendusega. Soojenduseks joosti paar kilomeetrit. Sai soojenduse ajal vigastada.
▷ Liitsõnad: eel|soojendus, üldsoojendus.

toimetamine ‹-se 5› ‹s›

1. tegemine, talitus, askeldus; töö, asjaõiendus. Jälgis natuke aega majarahva toimetamisi. Õhtul hiljagi oli emal veel õues toimetamist. Eks igaühel ole omad toimetamised. Tänaseks on minu toimetamised toimetatud. Tegemist-toimetamist oli palju. Kõigil olid käed-jalad toimetamist täis. Peale heinatöö oli veel muid toimetamisi. *Toimetamist jätkus majagi ümber. Johannes pani rehadele puuduvad pulgad paika, kohendas kirve korralikult varre otsa, teritas saed. V. Ilus.
2. viimine v. toomine; vedamine, vedu. Haavatute toimetamine tagalasse. Reisijate üle jõe toimetamiseks oli ehitatud parv. Salakauba toimetamine üle piiri. Metsamaterjali toimetamine sadamasse. *Lugesin hiljuti, kuidas Siiamis valge elevandi pealinna toimetamisel kõige moodsamaid transpordivahendeid kasutati. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: edasi|toimetamine, kohaletoimetamine.
3. mingi väljaande avaldamiseks, trükiks ettevalmistamine. Ajalehe, ajakirja toimetamine. Sõnaraamatu toimetamine. Käsikiri vajab veel tublisti toimetamist.
▷ Liitsõnad: trükkitoimetamine.