[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hiilima ‹42›

1. hääletult, ettevaatlikult, vargsi liikuma; salamisi, märkamatult liginema v. eemalduma. Kellelegi, millelegi lähedale, lähemale, ligemale hiilima. Kellestki, millestki eemale, kaugemale hiilima. Hiilib kikivarvul, salamahti, tasahilju, varga kombel ringi, pööningule. Hiilib mööda tänavaid, läbi pargi, üle tee koju. Hiilisin õuest tuppa, sisse, värava juurest välisukse juurde. Hiilisime vaenlase vahetusse lähedusse. Poiss hiilis sauna ja kuuri vahet. Tal õnnestus vaikselt ära, välja, minema hiilida. Hiilisin eeskotta mantli ja mütsi järele. Ta hiilis akna taha vaatama, mis toas toimub. Ilves püüab saagile juurde, ligi, järele hiilida. Ta kuulis hiilivaid samme. Mind häiris tema hiiliv kassikõnnak. *Põõsa tagant põõsa taha hiilides.. lähenesid nad laagripaigale. E. Raud. | piltl. Õhtused varjud hiilivad üle linna. Öö hiilib akende taha. Uni, haigus, külm, vanadus, surm hiilib ligi. Nälg, vaesus hiilib majja. Südamesse, hinge hiilis hirm, kibedus, mure, nukrus. *Mitmed korrad hiilisid pähe küsimused: mida teha? Kuidas olla? V. Ilus.
2. varitsema, luurama, salamisi piiluma. Keegi hiilib kardina vahelt. Hiilisin uksepraost, mis toas toimub. Miks sa hiilid akna taga? Ta jäi puu taha, võssa hiilima. Peeter hiilis kivi tagant suplejaid. Harakas hiilis pesuküna kõrval olevat seebitükki. Kass hiilib hiirt.

kõrvale hiilima
(kõrvale) hoiduma. Poiss hiilib tööst kõrvale. Püüab vastutusest kõrvale hiilida. Põiklemise ja vaikimisega püüdis süüalune otsesest vastamisest kõrvale hiilida.

mööda hiilima

1. ka piltl vargsi, salamisi mööduma. Poisid püüdsid õpetajate toast ettevaatlikult mööda hiilida. *..ja jälle oli kasutult mööda hiilinud üks päikeseküllane poolpäev.. A. Jakobson.
2. meelega märkamata jätma, vaikides mööda minema. Lepingu täitmisest, vastutusest, eeskirjadest mööda hiilima. Püüdis keelust mööda hiilida. Kriitika hiilis mööda teose sisulistest väärtustest.