[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

automaat|reguleerimine ‹-se 5› ‹s›
tehn tehnoloogilist protsessi iseloomustavate füüsikaliste suuruste automaatne nõutavais piires hoidmine v. soovitud muutmine

hoid ‹hoiu 21› ‹s›

1. hoidmine, hoidmisviis. Viiuli vaba hoid.
▷ Liitsõnad: keha|hoid, käe|hoid, peahoid; kokku|hoid, korras|hoid, poolehoid.
2. alleshoidmine, järelevalve all hoidmine. Jätsin kohvri jaama hoiule. Pani, tõi raha panka hoiule. Käsikirjad on muuseumis, tema käes hoiul. Arestitud vara anti allkirja vastu hoiule.
▷ Liitsõnad: riietehoid.

hoiundus ‹-e 5› ‹s›
maj raha hoidmine pankades ning hoiuste siirmine rahakäibesse

immobilisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. med mingi kehaosa v. liigese liikumatusse asendisse kinnitamine v. sellisena hoidmine (valu vähendamiseks, ravimise otstarbel). Ajutine, pikaajaline immobilisatsioon.
2. maj vallasvara muutmine kinnisvaraks, vahendite muutmine mittelikviidseks
3. keem bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, nii et selle bioloogiline aktiivsus säilib

kinni|külmutamine ‹-se 5› ‹s›
hrl piltl
1. (ajutine) seismapanek. Uurimistöö kinnikülmutamine.
2. antud tasemel hoidmine. Palkade kinnikülmutamine.
3. pikemaks ajaks kasutult seismajätmine. Vahendite kinnikülmutamine.

konspiratsioon ‹-i 21› ‹s›
(põrandaaluse) tegevuse salajas hoidmine, tegevussaladuse säilitamine. Vahetas konspiratsiooni huvides tihti elukohta. Vaenlase tagalas tuleb luurajal kinni pidada konspiratsioonist. Põrandaalune töö nõudis kõigilt ranget konspiratsiooni.

korras|hoid
millegi kasutamiskõlblikuna, korrastatuna, ka korralikuna hoidmine, korrashoidmine. Transpordivahendite, tänavate, muru, niisutussüsteemide korrashoid. Riietuse, jalanõude korrashoid. Majad ei paistnud silma korrashoiu ega jõukusega.

laste|hoid
imikute ja väikelaste hooldamine, hoidmine. Tütarlastele õpetatakse koolis ka lastehoidu.

pidamine ‹-se 5› ‹s›

1. kusagil, mingites tingimustes hoidmine. Vahi all, pakase käes pidamine.
2. säilitamine, millegi mitte lakata laskmine. Selle haiguse puhul on vajalik toidu- ja unerežiimi pidamine. Puhtuse ja korra pidamine. Initsiatiivi enda käes pidamine. Tutvuse, sõpruse, üksmeele pidamine. Tähtis on omavahel püsiva ühenduse pidamine. Saladuste pidamine. Iga õpetaja ei saa õige distantsi pidamisega hakkama. Hinnati viisi ja rütmi pidamist. Toitu anti vaid sedavõrd, kui hinge sees pidamiseks kulus. *Põhjakoosi pidamisest polnud enam juttugi. H. Sergo.
3. millegi v. kellegi kestev kasutamine, enda valduses v. käsutuses hoidmine. a. (talu, ettevõtte, masinate, loomade jms. kohta). Renditalu, veskikoha, töökoja, postijaama, peenramaa, suure korteri pidamine. Vanaperemees jättis talu laste hooleks, sest ta ei tulnud selle pidamisega enam ise toime. Kahe auto pidamine on liigne luksus. Kariloomade, hobuste, lammaste, kanade pidamine nõuab palju hoolt. Mesilaste pidamine annab suurt tulu. Poisikesena tegeles ta hasartselt tuvide pidamisega. Uus loomade pidamise viis. Karja pidamine, söötmine ja hooldamine. *Mõned vaimulikud ei põlanud ka viinaga hangeldamist ja salakõrtsi pidamist. A. Vassar. b. (inimeste kohta). Teenijate, sulaste, sellide, õpipoiste pidamine. Vanamees elab üüriliste pidamisest. Päeviliste pidamine on peremehele kasulikum kui sulase ja tüdruku pidamine.
4. millegi läbiviimine, tähistamine, veetmine vms. Pulmade, peiete, ristsete, sünnipäeva pidamine. Pühade, pühapäeva pidamine. Palvetunni, miitingu, läbirääkimiste, võistluste pidamine. Kihutuskoosolekute pidamine oli keelatud. Juubeli pidamist alustati juba nädal aega varem. Suurema olengu pidamiseks ei jätkunud raha. Häirib sinu pikkade telefonikõnede pidamine. Lõunatunni pidamine. Videviku pidamisest ei loobunud ta isegi kõige kiiremal ajal. Laisapõlve pidamine 'laisklemine'. || esitamine. Loengu, referaadi pidamine. Ettekande pidamine ebaõnnestus.
5. millegi pidev täitmine, andmete v. sündmuste kuhugi kirjapanek. Päeviku, kroonika, külalisraamatu pidamine. Hilinemiste tabeli pidamine oli klassivanema ülesanne.
6. arvamine kellekski, millekski v. mingisuguseks. Jäta juba ükskord see Ralfi vaenlaseks pidamine! Kellegi täismeheks, poisikeseks, asjatundjaks pidamine. Neljakümnest vanemaks pidamine ei tule tema puhul üldse arvesse. See lõunamaalaseks pidamine on mind juba ära tüüdanud. *Animism .. tähendab kõigi esemete ja loodusnähtuste elavaks ja hingestatuks pidamist.. H. Moora.
7. teat. paigas v. seisus, olukorras püsimine. Vahetas ameteid, pikemat pidamist polnud kusagil. *Tüdrukud jooksid kiljudes laiali ning ega poistelgi pidamist olnud. Küllap oli mul hirmus nägu peas.. A. Vanapa. *Ei ole sul ka pidamist – sa, kurivaim, lähed muudkui paksemaks! H. Lepik (tlk).
8. pidurdamine, tagasihoidmine, vastupidamine; vastupidavus. Kutsari käed olid hobuste pidamisega kinni. Ei aidanud ohjadest pidamine, hobune peatus alles värava ees. Mehed põgenevad nii, et pole enam mingit pidamist. Sajab igasuguse pidamiseta. *Nad võtsid õhtust ja Jakub, kellel oli alati vilets pidamine olnud, läks asjale. L. Remmelgas (tlk). *Kui see Urmo juba viskama [= jooma] hakkab, ei ole piiri ega pidamist! A. Maripuu.
Omaette tähendusega liitsõnad: aia|pidamine, karja|pidamine, kitse|pidamine, koha|pidamine, lamba|pidamine, lehma|pidamine, looma|pidamine, maja|pidamine, mesilaste|pidamine, põllu|pidamine, sea|pidamine, talupidamine; mitmemehe|pidamine, mitmenaise|pidamine, orjapidamine; arve|pidamine, raamatupidamine; kinni|pidamine, koosi|pidamine, sidepidamine; aru|pidamine, jahi|pidamine, kõne|pidamine, lahingu|pidamine, nõu|pidamine, sõjapidamine; laudas|pidamine, lõas|pidamine, ohjas|pidamine, puuris|pidamine, vabapidamine; lugu|pidamine, mure|pidamine, tõeks|pidamine, vaenu|pidamine, õigeks|pidamine, ülalpidamine

püsi ‹11› ‹s›

1. paigal v. ühe tegevuse juures püsimine; selleks vajalik kannatlik, kärsituseta seisund, püsivus. Rändajal pole kuskil pikema(l)t püsi. Polnud tal pikka püsi, astus korra sisse ja läks jälle edasi. Enne külaliste tulekut pole perenaisel püsi. Koduigatsus ei andnud enam püsi. Rahutu loomus ei anna talle kauaks püsi kodus olla. Libiseb ühelt tegevuselt teisele, miski ei võta tas õiget püsi. Käin püsi leidmata toast tuppa. Tal pole püsi paigal istuda, raamatutes tuhnida, haige olla. Järelduste tegemiseks sel tuulepeal püsi ei piisa. Kellel jätkukski püsi nii vana mehe targutusi kuulata. Küll töö õpetab, ainult püsi peab olema. Käed ei leidnud püsi, aina kobasid taskuid ja näppisid salli. Silmad jooksevad ilma püsita üle kirjaridade. Tormiga polnud lainetel püsi. *.. söögilauale lähenedes ta silmis näisid kaotavat liuad oma püsi, irduvat linalt ning keerlevat. M. Jürna. || sport võimlemises asendi hoidmine teatud aja vältel
▷ Liitsõnad: paigalpüsi.
2. jätkuv eksisteerimine, püsimine, kestmine. Ilmateade ennustas kuivadele ilmadele pikemat püsi. Külmaga pole neil lilledel püsi. Neil kingadel polnud kauaks püsi: varsti olid tallad lahti. Soovime juubilarile elujõu ja huumorimeele püsi. Ta tõotustel pole pikka püsi. Kurbusel ärgu täna püsi olgu. Kõrvu sõnaalgulise „h” püsiga leidub murdematerjalis näiteid ka selle kao kohta. *Aeg-ajalt sadas juba lund, aga sellel polnud veel püsi – maha langenud, muutus ta varsti veeks. M. Metsanurk. *Polnud püsi ta sugukonnal, ainult tema ise, vana väike mehike, elas oma põliseid päevi. R. Roht.

salajas|hoid
salajas hoidmine

tervis|hoid

1. tervise tugevdamisele, haiguste vältimisele ja haigete ravimisele suunatud tervisekaitse ja arstiabi süsteem. Rahva tervishoid. Ümberkorraldused Eesti tervishoius. Kulutused tervishoiule.
▷ Liitsõnad: kooli|tervishoid, kutse|tervishoid, looma|tervishoid, töötervishoid.
2. millegi tervena hoidmine; vastav abinõude kogum. Hammaste, naha, juuste tervishoid.

tulu|poliitika
maj majanduspoliitika osa, mille eesmärk on inflatsiooni kontrolli all hoidmine ja täieliku tööhõive tagamine