[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

igatsema ‹37›
igatsust tundma, igatsust tundes midagi soovima, ihkama, ihaldama; (pilgu, häälega jne.) igatsust väljendama. Igatseme vaikust ja rahu. Oma kodu oli ta eluaeg igatsenud. Oi, kuidas ma olen sind igatsenud kõik need pikad aastad! Tüdruk igatseb kallima järele. Igatses oma töölaua, Tartu järele. Igatsen teda näha. Igatseb koju tagasi. Võta kõik, mis süda igatseb! Poiss igatseb endale jalgratast. Igatsen terveks saada, siit välja pääseda. Igatseme tagasi neid ammuseid aegu. Hing igatseb õnne. Maa igatseb vihma. Igatsev pilk, hääl. Igatsevad silmad. Kurb, igatsev meloodia. *Enne nutsin ja igatsesin, enne unistasin ja juurdlesin, praegu aga naeran oma elu üle.. A. Gailit. *Kuidas oli igatsenud, et lõppeksid kord sajud.. V. Saar.

taga igatsema
igatsust tundma kellegi v. millegi kaotatu, minetatu järele. Igatseb taga vanu aegu, oma kodu. Igatses taga oma surnud naist. Küll ma hakkan sind taga igatsema!