[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

iial ‹adv›

1. ‹hrl. eitavas lauses› iialgi, kunagi; mingil juhul. Noorus ei tule iial tagasi. Ärgu need õudused iial kordugu! Kas on seda võimalik iial unustada?
2. iganes, vähegi, aga. Kuhu ta iial läks, võeti teda sõbralikult vastu. Kui iial võimalust, oli nooruk kindel matkaja.