[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

imetlema ‹37›

1. kedagi v. midagi tunnustava imestuse, rõõmsa üllatusega vaatlema; kedagi v. midagi erakordseks pidades selle üle vaimustust tundma. Nad imetlevad merd, kaunist loodust. Imetlesime akrobaadi julgust ja osavust. Teda imetleti ja kadestati. Kaunitari saatsid meeste imetlevad pilgud. „Kui ilus!” ei saadud jätta imetlemata. Tüdruk imetles ennast peegli ees.
2. van imestama. „Kes seda oleks uskunud!” imetlesid inimesed.