[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

individuaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. üksikisikule, -isendile v. -nähtusele omane; isikupärane. Individuaalsed iseärasused, tunnused, erinevused. Individuaalne maitse, kalduvus. Taime individuaalne areng. Igal maastikul on omad individuaalsed jooned. Haigusnähud võivad olla vägagi individuaalsed.
2. üksikisikule v. -isendile suunatud, selle erijooni arvestav. Individuaalne õpetus, kontroll, lähenemine, selgitustöö.
3. üksikisiku poolt tehtav, rakendatav vms., isiklik. Õpilase individuaalne töö. Individuaalseks kasutamiseks antud maatükk. || üksikisikule kuuluv, isiklik