[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

isoleerima ‹42›

1. kellestki, millestki v. ümbritsevast keskkonnast eraldama, ühendust, läbikäimist, vastastikust mõju võimatuks tegema. Haiged isoleeriti tervetest. Nakkushaige laps tuleb isoleerida kas haiglasse või omaette ruumi. Ta isoleeris enda terveks päevaks oma töötuppa. Vanglad ei suutnud enam mahutada kõiki, keda arvati paremaks isoleerida. Puhta sordi saamiseks tuleb risttolmlevad sordid üksteisest ruumiliselt isoleerida. Läänemeri on ookeanist peaaegu isoleeritud. Inimene ei saa end ühiskonnast isoleerida. Isoleeritud, üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Isoleeritud etturid. Isoleerivad keeled 'keeled, milles grammatilisi seoseid väljendatakse eelkõige sõnade järjestusega lauses v. abisõnadega'. || segust puhast ainet, puhaskultuuri saama. Baktereid, viirusi isoleerima. Kivisöetõrvast isoleeriti benseeni.
2. tehn soojuse, elektri, vee vm. läbitungimist v. levimist takistama; isolatsiooniga (2. täh.) varustama. Asbestiga, lakiga isoleerima. Paneelide vuugid olid halvasti isoleeritud. Tugimüüri maapealne osa tuleb bituumeni või tõrvapapiga isoleerida maa sees olevast alusmüürist. Isoleeritud juhe, kaabel, traat. Soojust isoleerivad materjalid.