[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

järglane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. soo v. liigi jätkaja. Järglasi sünnitama, soetama. Suri meessoost järglaseta. Eideke sai näha oma järglaste neljandat põlvegi. Muskusveised annavad järglasi ka loomaaedades. Tõuomadused kanduvad vanematelt järglastele. Üks kartulimardikas võib elu jooksul anda 500–2000 järglast.
2. (kellegi) töö, tegevuse, traditsioonide jätkaja. Oma eelkäijate väärilised järglased. Järglane ametialal. Järglast, järglaseks määrama, valima. Kellelegi järglast ette valmistama, välja õpetama. Kes saab ta järglaseks?
▷ Liitsõnad: ameti|järglane, õigusjärglane.