[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

avalduma ‹37›

1. ilmnema, väljenduma; tunda andma, esile tulema. Milles see haigus avaldub? Iseloom avaldub käitumises. Musikaalsus avaldub juba lapseeas. Tema pilgus avaldub hirm. Neis filmides avaldub tegija tugev isikupära. Kapillaaride laienemine avaldub naha kerge punetusena. Külma mõju võib avalduda talitlushäirete näol kaugtoimena ka otseselt kahjustamata kudedes. Kvaliteet avaldub omaduste kaudu. Vastuolu avaldub kõigil elualadel. *Sõda avaldub kõikjal ja mõjutab näiliselt ka kõige kaugemal seisvaid pisiasju. E. Krusten.
2. sõnaliselt väljenduma. *Usun, et seltsimees Pikas ütles küllalt selgesti, avaldus nii-ütelda jõuliselt. O. Tooming.
3. avaldisena väljenduma; avaldatav olema. Algebraliselt avaldub Newtoni seadus järgmiselt. Tunnused, mis avalduvad arvudes.

elu|tsükkel
biol
1. elujärkude korduv seeria; areng organismi mingist elujärgust järglaste sama järguni, arengutsükkel. Mikroorganismide lühike elutsükkel. Seente elutsükkel koosneb sageli mitmest põlvkonnast. *Puugi elutsüklit saab kujutada järgmiselt: täissöönud emaspuuk – muna – larv – nümf – täiskasvanud puuk. A. Vilbaste.
2. organismi talitluse v. tegevuse perioodiliselt korduv osa. Inimese ööpäevane elutsükkel. *Rändlinnu normaalses aastases elutsüklis järgnevad korrapäraselt üksteisele ränne, sigimine ja sulgimine .. E. Kumari.

järjestuma ‹37›
järjekorda paigutuma, reastuma. Lähtudes Päikesest järjestuvad suured planeedid järgmiselt.. *Aegamööda hakkavad mälestused järjestuma loogiliselt võimalikku ritta. P. Viiding.

kokku|leppeliselt ‹adv›
(< kokkuleppeline). Seda tähistatakse kokkuleppeliselt järgmiselt.

kõlama ‹37›

1. kostma, kuulda olema. Kõlab lask, vile, pauk, koputus, kellahelin. Kõlab käsklus, laul, naer. Kõlasid hurraahüüded. Majast kõlab muusikat. Plahvatus kõlas summutatult. Tema tugev hääl kõlas üle saali. Kirikukellade helin kõlas kaugele. „Ei, ma ei tule,” kõlas järsk vastus. || heli andma, helisema. Taas kõlasid kandled. Need laulud kõlavad veel tänapäevalgi rahva suus. Tema sõnad jäid mulle kõrvu kõlama. Nende kuulsus kõlas kõikjal. || häältest, helidest täidetud olema, neist kajama, kaikuma. Õu kõlas laste kilkeist ja naerust. || teat. kõla, tooni omama; mingisugusena tunduma. Orkester kõlas puhtalt. Õpetaja hääl kõlas sõbralikult, rahulikult ja selgelt. Võõra naer kõlas õõnsalt. See kõlas naljana, pilkena, muinasjutuna. Jutt kõlab kahtlasena. See ju kõlab peaaegu nagu hoiatus, süüdistus. See kõlab väheusutavalt, aga mulle siin tõesti meeldib. Tema sõnad kõlasid prohvetlikult. Praeguses olukorras kõlas niisugune küsimus kohatuna. *Kumbki pasun küll kõlas isemoodi, kuid nii oligi ilusam. H. Väli.
2. (suuliselt v. kirjalikult) teat. sõnastuses formuleeritud olema. Kuidas kõlab raamatu pealkiri? Otsus, vastus, resolutsioon, diagnoos kõlab järgmiselt. Tõlkes võiks see lause kõlada umbes sedamoodi. Kogu lugu kõlab lühidalt nii. *Jüri Kustas Allemann, nagu kõlas tema täielik nimi, oli omast kohast isevärki mees. J. Kärner. || hääles, kõneldus, kirjutatus väljenduma, avalduma. Küsija hääles kõlas ärevus, pilge. Näidendis kõlas sotsiaalse ülekohtu hukkamõist. *See on üldsõnaline ja üsnagi sentimentaalne luule, milles kõlavad õõnsa kurbuse toonid. H. Puhvel.
3. piltl esile tulema, sellisena mõju avaldama. Autori ideed ei pääsenud näidendi lavastuses kõlama. Kunstnik on osanud oma maalides iga värvi kõlama panna. Sõnavõttudest jäi kõlama mõte, et rohkem tuleb rõhku panna materjalide kokkuhoiule.

rahva|suu
piltl rahvas, inimesed (rääkijana, ütlejana). Rahvasuu räägib, kõneleb, pajatab, jutustab mõndagi siinsest linnamäest. Rahvasuu teab rääkida, et .. Rahvasuu nimetab, kutsub seda kivi Põrgukiviks. Rahvasuu on selle paiga Musumäeks ristinud. Rahvasuu on andnud taimele, loomale mitmesuguseid huvitavaid nimetusi. Rahvasuugi ütleb, et kus suitsu, seal tuld. Rahvasuu järgi on see mägi tekkinud järgmiselt. *Hiljemini väänas rahvasuu Rüütli Lüütriks. M. J. Eisen. || ‹sisekohakäänetes› (rahva teadvuses, rahvapärimustes, rahva pruugis esinemise kohta). Jutt, laul liigub rahvasuus. Regivärsid on rahvasuus säilinud Kihnus ja Setumaal. Sel paigal on rahvasuus mitu nime. Ülestõus sai rahvasuus nimeks Kose-Uuemõisa sõda. Rahvasuus kutsutakse neid väikseid putukaid lumekirpudeks. Juhan Leinberg, rahvasuus prohvet Maltsvet. Rahvasuust 'rahva hulgast' üleskirjutatud laulud, jutud, sõnavara. See ainestik pärineb rahvasuust. Kirjanik on seda motiivi kuulnud rahvasuust. *.. paljud laulikute värsid on kas sõna-sõnalt või teisendatud kujul läinud rahvasuhu. A. Vinkel.

rahvuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. mingile rahvusele eriti omane v. tunnuslik; rahvustundel põhinev, seda väljendav. Rahvuslik kultuur, kirjandus, kunst, teater. Rahvuslikud spordialad. Rahvuslikud tikandid, ornamendid, mustrid. Nii sisult kui vormilt rahvuslik teos. Kunstiloomingu rahvuslik koloriit. Helilooja töödes on tuntav rahvuslik omapära. Rahvuslikus stiilis kujundatud mööbel. Rahvuslikke huve kaitsma. Rahvuslik liikumine, vabadusvõitlus. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg. Sajandeid tuli taluda rahvuslikku rõhumist. Rahvuslik enesemääramisõigus, ühtekuuluvustunne. Keel kui rahvuslik rikkus. Rahvusliku leina päevad. Meie rahvuslik suurmees. Rahvuslik psüühika. Rahvuslik iseteadvus, piiratus. Õhutati rahvuslikku vaenu. See helilooja on meie rahvuslik uhkus. *.. paradoksaalne nähe, et kõige rahvuslikumad vaimsed loojad muutuvad aja jooksul ikka kõige rahvusvahelisemaiks. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: marurahvuslik.
2. teat. rahvusest koosnev; etniline. Rahvuslik vähemus, enamus. Eesti rahvuslikud väeosad. Oma rahvuslik intelligents, haritlaskond. Elanike rahvuslik koosseis. Rahvusliku kuuluvuse alusel jaguneb elanikkond järgmiselt.

reastuma ‹37›
ritta paigutuma, rida moodustama; järjestuma. Maja esiküljel reastuvad kõrged aknad. Teeveerele reastunud kerjused. Sõna reastub sõna järel, kuni ongi salm valmis. Sõudmisvõistlusel reastusid paatkonnad järgmiselt .. *Ja hakkasid venima tunnid, mis reastusid pikkadeks päevadeks, päevad omakorda veel pikemateks nädalateks. V. Krimm (tlk).

rühmituma ‹37›
rühmadeks, rühmadesse jaotuma v. koonduma. Külalised rühmitusid väikesteks laudkondadeks. Poisid rühmitusid kiiresti kampadesse. Hooned rühmituvad sirgete tänavatega piiratud kvartaliteks. Uurimist vajavad probleemid rühmituvad järgmiselt. *Üksikud pallid või pangad [kõrgrünkpilvedes] on sageli rühmitunud kobarateks või paralleelseteks ribadeks. H. Aruksaar.

sotsiaalselt ‹adv›
(< sotsiaalne). Rahvastik jaguneb sotsiaalselt järgmiselt .. Sotsiaalselt aktiivsed noored. Linnalapsed on maalastest sotsiaalselt küpsemad. Sotsiaalselt kahtlane tüüp. *Peab koguma andmeid, kas uus tutvus .. on sotsiaalselt kõlvuline peigmehekandidaadiks. P. Viiding.