[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jagunema ‹37›

1. terviku lagunemisel v. terviku sees iseseisvateks osadeks kujunema. Jaguneti mitmeks salgaks. Rühm jagunes neljaks. Ekspeditsioon jagunes kahte ossa. Maailm jagunes kaheks vaenulikuks leeriks, kahte vaenulikku leeri. Jõgi, maantee jaguneb kaheks haruks. Viljastatud munarakk hakkab jagunema.
2. jaotatav olema, suhteliselt iseseisvaid osi sisaldama, neist koosnema. Aasta jaguneb 12 kuuks. See maakond jaguneb seitsmeks vallaks. Sõna jaguneb silpideks. || liigituma. Mered jagunevad sise-, ääre- ja vahemeredeks. Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks ja naljanditeks.
3. kahele v. mitmele poole, paljudesse kohtadesse v. suundadesse laiali minema v. levima. Valimistel jagunesid hääled kahe kandidaadi vahel võrdselt. Vibreerimisel hakkavad kruus ja killustik liikuma ning jagunevad betoonisegus ühtlaselt.