[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

juhatama ‹37›

1. midagi v. kedagi (seletuse v. õpetuse abil) kätte näitama, midagi v. kedagi leida aitama. Naine juhatas nad läbi õuede naabertänavale. Juhatas meile kõige otsema tee raudteejaama. Lahkelt juhatati, kus teemeister elab. Mees läks juhatatud suunas. Teid on valesti juhatatud, Kaera tänav on hoopis teises kandis. Peremees juhatas külalise esikust tuppa istuma. Kes sind siia, minu juurde juhatas? Bussipeatusest juhatab teeviit spordibaasi. Kuu ja tähed juhatasid talle teed. Vastutulija juhatas mulle hea söögikoha. Juhata 'soovita' mulle öömaja, korralik korter. *„Mine Mari juurde!” juhatas aga tüdruk kiusakalt. F. Tuglas. || kõnek õpetama, nõu andma. Aegsasti juhatati, kuidas peab lehma lüpsma. Peremees juhatas, mida tuleb õlle tegemiseks muretseda. Kõik aina juhatavad ja õpetavad. *„Näete, te võtate neid,” juhatas Meinhard. H. Väli.
2. millegi kulgu v. tegevust suunama, juhtima (2. täh.) Koosolekut, nõupidamist, istungit juhatama. Koori, orkestrit juhatama. Ehitustöid juhatama. Seltsi tööd juhatas mu hea tuttav.

kätte juhatama
juhatama (1. täh.) Teed, kohta kätte juhatama. Juhata poisile töö kätte. *Minule langes tähtis töö neile vähemalt eesti keele alusedki kätte juhatada. J. V. Veski.

sisse juhatama

1. eelteadmisi jagama. Teos juhatab sisse loodusteaduse tähtsamaisse probleemidesse.
2. alustama. Värsiraamatu juhatab sisse nimiluuletus. Kunstinädala juhatas sisse noorte kunstnike näitus. Kontsert juhatati sisse lühiülevaatega autori senisest loomingust.