[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

juurduma ‹37›

1. juuri moodustama v. kasvatama, juuri ajama. Pani istikud klaasi alla juurduma. Valge ristiku lamavad varred juurduvad. Mädarõika iga juuretükike võib juurduda ja uue taime moodustada. | piltl. *Jutt ei juurdunud. Maria alustas uuesti. „Ah et sina töötasid pesumajas?” L. Promet.
2. juurtega kinnituma. Augusti algul istutatud maasikataimed jõuavad veel sügisel korralikult juurduda. Krookused juurduvad kerges mullas hästi. Müüripragudesse juurdunud puutaim.
3. piltl püsivalt omaseks saama; kinnistuma. Juba lapsepõlvest oli see hirm juurdunud ta hinge. Uusasukad pole saarel veel juurdunud. Halvad harjumused juurduvad kiiresti. Sügavalt, sügavale juurdunud tavad, arusaamad. Rahva seas juurdunud uskumused. Kirjakeeles juurdunud uudissõnad.

sisse juurduma
sügavalt, tugevasti juurduma, väga omaseks saama. Sissejuurdunud harjumused, tavad. *Sõjaväeline käitumislaad oli Roognale üdini sisse juurdunud. P. Kuusberg.