[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kähku ‹adv›
kiiresti, ruttu. Sõida nii kähku kui saad! Tule kähku! Hüppas kähku voodist ja hakkas riietuma. Ta keeras kähku ümber. Tee kähku, muidu jääme hiljaks! Tõmbas käe kähku tagasi. „Mina see ei olnud!” vastas poiss kähku. Ta oli kähku nõus. Tema käes käib see asi kähku. Kõik toimus hirmus kähku. Siit tuleb kähku jalga lasta. Uudis levis kähku. Tulgu kohe siia, kähku! Nüüd kähku, kähku trammi peale! *Kuidas küll elu nii kähku mööda vihvatas? H. Luik (tlk).
▷ Liitsõnad: ime|kähku, kibe|kähku, kihku-|kähku, käbekähku.