[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asja|kohane
teat. asja, küsimuse kohta käiv, seda puudutav; sobiv, otstarbekas, asjalik. Asjakohased ettekanded, küsimused, märkused, sõnavõtud. Lobiseti niisama, midagi päris asjakohast ei räägitud. Olen nõus maksma asjakohast hinda.

asja|omane

1. ‹adj› asjasse puutuv, asjaga seotud; asja kohta käiv, vastav. Asjaomane asutus, isik. Mul pole asjaomaseid andmeid praegu käepärast.
2. ‹s› see, kellesse asi puutub; asjaosaline. Asjaomane reetis end punastamisega. Asjaomast ennast polnudki kohal. *Asjaomane [= koer] ise liputas selle peale sõbralikult saba. E. Raud.

džemper ‹-pri, -prit 2› ‹s›
varrastel kootud v. trikoost õmmeldud üle pea selga käiv sirgelõikeline (mõnikord väikese kinnisega) kampsun. Villane, puuvillane, kraega, kraeta džemper. Kandis džemprit.

ema|tagune
põll emapiimast toituv ja emaga kaasas käiv. Ematagune varss.

enese|kohane
keel tegevuse subjekti kohta käiv. Enesekohane asesõna. Enesekohased verbid (näit. viskuma, anduma).

enese|pilge
iseenda kohta käiv pilge, eneseiroonia. Tema sõnadest kõlas enesepilge.

esemeline ‹-se 5› ‹adj›
eseme(te)na esinev, esemeid sisaldav; esemega seotud, eseme kohta käiv. Loterii rahalised ja esemelised võidud. Koduloomuuseumi esemeline materjal, nagu kivimid, loomade topised, fotod jne. Esemeline, üldistuseta mõtlemine.

horm ‹-a 22› ‹s›
aas v. tärge pastla v. viisu servas paelte läbitõmbamiseks; risti üle jala käiv pastla-, viisupael

häälikuline ‹-se 5› ‹adj›
häälikutest koosnev v. häälikute kohta käiv, neid hõlmav, häälik-, hääliku-. Häälikuline struktuur.

ikke|härg
ikkes käiv härg, tööhärg

isendiline ‹-se 5› ‹adj›
isendi kohta käiv, isendi-, individuaalne; (teat. hulka) isendeid hõlmav. Isendilised erinevused. Kala isendiline areng munast valmikuni.
▷ Liitsõnad: kümne|isendiline, paarikümneisendiline.

jahi|mees
jahil käiv isik, jahiga tegeleja, kütt. Ta on kirglik jahimees. Elukutseline jahimees. Jahimees läks jänest laskma. Salk jahimehi tappis karu.

jakk1 ‹jaki 21› ‹s›
eest lahti käiv ülakeha kattev varrukatega pealisrõivas, tänapäeval hrl. naistel. Villane, kootud, karusnahkne, paks, õhuke jakk. Jaki krae, hõlmad. Vabalt langev, kehasse töödeldud, pikk, lühike jakk. Jakk on paras, kitsas, liiga avar, lai. Tüdruk pani, tõmbas jaki selga, võttis jaki seljast, tegi jaki nööbid lahti. Jaki all oli valge pluus. Kostüüm koosneb harilikult jakist ja seelikust. Mõned naised olid mantliga, mõned jakiga. 19. sajandi lõpul hakkasid naised kandma sitsist jakke.
▷ Liitsõnad: boolero|jakk, kimono|jakk, kostüümi|jakk, laste|jakk, naiste|jakk, pidžaama|jakk, samet|jakk, siid|jakk, suusa|jakk, talvejakk.

juhi|vits
vankri esimese telje kummastki otsast aisa külge käiv traat, raud, vitsaväät v. nöör, mis tagab vankri teel püsimise. Vanker käib viltu, üks juhivits on liiga lõtv. *Kisklejate kaelasooned punetavad, tursuvad nagu juhivitsad. O. Luts.

kaela|kett [-keti]

1. ehtena kaelas kantav kett. Hõbedast, kullast kaelakett. Setu naiste kaelaketid.
2. loomadel ümber kaela käiv kett (näit. sõime külge kinnitamiseks)
3. aj (vangil) ümber kaela käiv ahel. *Samuti hoiti talupoegi nädalate viisi vangis ning kaelaketis. A. Vassar.

kaela|kütke
loomale kaela käiv kütke

kaela|rihm
loomal, hrl. koeral kaela ümber käiv rihm. Kinnitab keti koera kaelarihma külge.

kampsun ‹-i, -it 2› ‹s›

1. käistega, üle pea selga tõmmatav v. eest lahti käiv silmkoeese. Villane, kootud, heegeldatud kampsun. Tõmbas, pani kampsuni selga. Võttis kampsuni seljast. Tal on kampsun seljas. Külmaga kannan jopi all kampsunit. Nööpis kampsuni lahti.
▷ Liitsõnad: kiri|kampsun, suusakampsun.
2. etn naiste, harvemini meeste kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub

kang1 ‹-i 21› ‹s›

1. tugev metallvarb v. puulatt millegi üles- v. lahtikangutamiseks, maa seest väljakaalumiseks, pinnase lahtiraiumiseks vms. töödeks. Tugev, teravaotsaline kang. Kangiga kive, kände välja kaaluma. Jääd, külmunud maad raiuti kangidega. Uks murti kangiga lahti. || ukse, värava kindlaks sulgemiseks selle pooltele risti ette käiv metall-latt. Uksel, väraval oli seespool kang ees.
▷ Liitsõnad: raud|kang, tuletõrjekang.
2. tehn (käepidemega) varb sõidukil, masinal, aparaadil selle käivitamiseks, väljalülitamiseks v. reguleerimiseks, hoob. Masina seiskamiseks tuleb kang alla vajutada.
▷ Liitsõnad: juht|kang, juhtimis|kang, käigu|kang, käivitus|kang, lülitus|kang, pedaali|kang, piduri|kang, ülekandekang.
3. piklik kõva tomp mingit ainet (hrl. metalli). Kuninga varakambris oli hõbedat küll rahadena, küll kangidena. Pärast jahtumist lõigati seep kangideks. Ostis terve kangi keeduvorsti. *Hommikul piima meiereisse saates oli perenaine sealt lasknud tuua kangi tinakõva, värsket, pressitud ekstraeksportvõid .. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: hõbeda|kang, juustu|kang, kulla|kang, seebi|kang, tina|kang, vorstikang.
4. füüs kindla toetuspunkti v. telje ümber pöörduv (vardakujuline) jäik keha. Üheõlgne, kaheõlgne kang.
▷ Liitsõnad: kaalukang.
5. sport teat. spordiriist. a. tugipostidest ja nende vahele kinnitatud tugevast terasvarvast koosnev võimlemisriist; ka vastav meeste sportvõimlemise ala. Harjutused kangil. Kangil saavutas võistkond kaksikvõidu. Kang on ta lemmikala. b. tugevast metallvarvast ja selle otstesse kinnitatavatest metallketastest koosnev tõstevahend. Esimesel katsel pandi kangile 142,5 kg. Tõstab kangi ja sangpommi. Teeb kangiga jõutreeningut.
▷ Liitsõnad: tõste|kang, võimlemiskang.

kanga|pool [-i]
süstikusse käiv õõnes pulk (koelõngaga)

kanna|rihm
tagant ümber kanna käiv jalanõu- v. suusarihm. Suusatamisel läks kannarihm katki. Sandaali kannarihm hõõrus jalga.

kannus ‹-e 4› ‹s›

1. ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks. Kannustega saapad. Kannuste tärin, kõrin, kõlin. Sammus kannuseid täristades. Ratsanik vajutas, lõi, surus kannused hobusele kubemeisse. Andis hobusele kannuseid, sundides selle traavile.
2. zool küüniselaadne terav moodustis kuke v. mõne muu kanaliste isaslinnu, harvemini ka mõnede imetajate jäsemel. Kuke kannused. Kukk lõi koera kannustega. Käsitiivaliste kannused.
3. bot õiekrooni v. -tupe piklik (õõnes) väljakasve mõningatel taimedel. Kurekellal, käokannusel, kukekannusel on kannusega õied.
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kuke|kannus, käo|kannus, lõokannus.

karja|laps [-e]
karjaseks olev, karjas käiv laps. Karjalaste laulud, huikamine. Karjalaps pidi igasuguse ilmaga karjas olema.

karja|plika
karjas käiv tüdruk. Kümne-kaheteistkümneaastane karjaplika. Karjaplika on karjaga luhas.

karja|poiss
karjaseks olev, karjas käiv poisike. Karjapoiss läks karja, ajas karja välja. Karjapoiste mängud, vigurid. Tõnu anti naaberkülla karjapoisiks. Täismees, aga teeb karjapoisi tempe. Ma ei ole teie karjapoiss 'teil käsutada, haugutada vms.' Seitsmeaastane seapoiss, kaheksa-aastane karjapoiss, kümneaastane künnipoiss.

karja|tüdruk
karjaseks olev, karjas käiv tüdruk; (mõisas, suurtalus) karja eest hoolitsev, karja talitav tüdruk. Karjatüdruk läks karjaga aasale. *Kõigepealt kujundati niisiis Jälgimäe karjamõis, kuigi karjaks olid vaid mõned lehmad, kelle eest hoolitsesid karjatüdrukud Glehni abikaasa juhendamisel. P. Rahno.

kodu|käija
folkl oma endises kodupaigas kummitamas käiv surnu. Vanas majas kollitanud kodukäijad. Hakkas karjuma, nagu näeks ta kodukäijat.

kodune ‹-se 4›

1. ‹adj› kodus esinev, toimuv, valmistatav, kasutatav vms.; koduga seostuv. Kodune riietus, kleit, toit, elu, majapidamine. Kodused talitused, toimetused, askeldused. Aitas vanemaid kodustes töödes. Õpetaja kontrollis koduseid ülesandeid. Arst ruttas kodustele visiitidele. Range kodune kasvatus. Õpilase kodune olukord oli hea. Mõisnike koduseks keeleks oli saksa keel. Kooliajal oli kodune toetus vähene. Kodune arest. Kodusel teel valmistatud tööriistad. Kodune aadress, telefon. || (laiemalt:) kodupaigas, koduümbruses, kodumaal esinev, sellega seostuv. *Pealegi on siin [= kodupaigas] kõik tuntud: kodune tuul, kodune taevas, kodune päike, kodune maa ja mets ja kodune olek. J. Mändmets. *.. nüüd kõnnivad ka mõtted kaugeid kui ka koduseid teid. K. A. Hindrey.
2. ‹adj› kodus viibiv, sealt vähe väljas käiv; väljas tööl mittekäiv. Mees töötab, naine on kodune. Niikaua kui lapsed väikesed, oli ema kodune. Pensioniea saabumisega jäi isa koduseks. *Kitzbergid ise olid kodune rahvas, külas käisid nad harva .. V. Alttoa.
3. ‹s› ‹pl.› kodus elavad perekonnaliikmed. Külastas koduseid. Sain kodustelt kirja. Kuidas kodused elavad? Tervita koduseid minu poolt! Tunneb muret koduste pärast. Kodused ei tea minu kavatsustest veel midagi.
4. ‹adj› kodutunnet tekitav; mõnus, hubane. Seal oli kõik nii kodune, nagu oleksin olnud päris kodus. Krakov oli hästi kodune linn. Tuba oli väike, aga kodune. Einestati köögis, seal oli kodusem. Oli nii kodune istuda kamina ees. Mul oli seal väga kodune tunne. Kogu ümbruses valitses kodune rahu. || vaba, sundimatu, mitteametlik. Tekkis usalduslikult kodune vestlus. Kui ametiasjad räägitud, muutus jutt kodusemaks. Tal oli oma alluvatega üsna kodune vahekord. Tundsin end nende seltsis kohe kodusena.
5. ‹adj› oma olemuselt kellelegi lähedane, omane, mõistetav vms. Aja jooksul muutus ümbruskond mulle kodusemaks. Ta rääkis ka eesti keelt, kuid saksa keel oli talle siiski kodusem.

kodu|perenaine
mitte tööl käiv pereema

kohtus|käija
kohut käiv isik. Ta oli kange kohtuskäija ja õigusenõudja.

kooli|laps [-e]
koolis käiv laps, kooliõpilane. Koolilapsed tulid koolist.

kooli|poiss
kooliealine, koolis käiv poeglaps. Koolipoiste tembud, vembud. Tulijad olid noored, peaaegu koolipoisid. *..Taavet oli tema ees kui koolipoiss, arg, kohmetu ja sõnatu. M. Metsanurk.

kooli|seadus
koolide, koolielu kohta käiv seadus

koolis|käija

1. ‹s› koolis käiv laps v. nooruk
2. ‹adj› koolis käiv. Ta on juba kooliskäija poiss.

kooli|tüdruk
kooliealine, koolis käiv tütarlaps. Salk vormikleitides koolitüdrukuid. Tõusis kohmetult püsti nagu koolitüdruk.

koormama ‹koormata 48›

1. koormaga varustama, midagi koormaks peale panema. Reed koormati mitmesuguse varustusega. Kaupadega koormatud auto. Pakkidega koormatud käru. Raskelt koormatud laev, kaamelid. || mitmesuguseid asju rohkesti v. ülemäära kanda panema v. võtma. Laud oli koormatud söökide ja jookidega. Istus paberitega koormatud töölaua taga. Võta vähem pakke, ära koorma end! *..suurte kottidega koormatud naised vaarusid kodu poole.. M. Unt. || (tegevuse, ülesannete, kohustuste vm. (rohke) koorma pealepanemise v. endale kanda võtmise kohta). Olen tööga, mitmesuguste ülesannetega väga koormatud. Oskar on sel nädalal väga koormatud: tal on vaja mitu tööd lõpetada. Elanikkonda koormati üha uute maksudega. Võlgadega koormatud talu. Hüpoteegiga koormatud kinnistu. Ma ei taha sind oma muredega koormata. Miks koormata end vastutusega? Koormas oma hinge raske süüga. Midagi enam lisada ei või, õppekava on niigi koormatud.
2. (liigseks) koormaks olema. Õunad koormasid raskelt oksi. Järsk mäkketõus koormas südant. Õhtusöök ei tohi liigselt koormata seedeelundeid. Tähtsusetute faktide meelespidamine koormab asjata mälu. Koormavad võlad, maksud. | koormav tülikas, ebamugav; üle jõu käiv, tüütav, raske. Kohustus muutus koormavaks. Peab distsipliini endale koormavaks. Kas nii paljude asjadega tegelemine sulle koormavaks ei muutu? Tundus, et sõprade selts oli talle koormav. || piltl koormana (3. täh.) rõhuma, rusuma, piinama, vaevama. Mure koormab südant. Raske kuritegu koormas mehe hinge. Teda koormavad mingid vanad patud, sünged mõtted. Mis sind rõhub ja koormab? *Miski ei koorma mõtteid, maailm on lihtne, tore ja ilus. T. Vint.
3. tehn koormust peale panema, koormusega varustama. Tehast oleks võimalik rohkem koormata. Elektriliinid on õhtuti väga koormatud.
▷ Liitsõnad: ala|koormama, ülekoormama.

koorma|puu
pikuti üle koorma käiv pikk puu, mille abil koorem köiega kinni tõmmatakse

kosilane ‹-se 5› ‹s›
kosjas, kosimas käiv meesisik. Tütre kosilased. Auväärne, rikas, vaene kosilane. Neiule tulid kolmed kosilased. Viiu saatis kõik kosilased tagasi. Kosilasi käib lähedalt ja kaugelt. Kosilase viinad võeti vastu, saadeti tagasi. Ta oli paarile kosilasele korvi andnud. Kosilane kuri kuulama, mõrsja vali varjama. || ‹pl.› kosija koos saatja(te)ga, hrl. isamehega. Kosilased sõitsid aisakellade helisedes õue. Kosjad võeti vastu ja kosilased kutsuti lauda.

kuulu|naine
etn enne kosjasid eelnevalt kosjakaupa sobitamas käiv vanem naine

kõrvu|lõikav ‹-a 2› partits
lõikavalt terav, kõrvadele käiv. Kõrvulõikav vile. Helide kõrvulõikav kakofoonia.

käe|lint
ümber käsivarre käiv lint. Tuli vastu salk punaste käelintidega mehi.

käija ‹1›

1. ‹s› (< tgn käima). Ma olen kiire, aeglane käija. Kergejõustikku alustasid käijad.
▷ Liitsõnad: eel|käija, jala|käija, järel|käija, karjas|käija, kohtus|käija, koolis|käija, külas|käija, linnas|käija, läbi|käija, saunas|käija, teatris|käija, tee|käija, võõrsilkäija; kodukäija.
2. ‹adj› (ülal) käiv, kõndiv. *Veranda vilus istusid käijad haiged.. L. Mölder (tlk).

käsu|vastane ‹adj›
käsu, korralduse vastu käiv. Käsuvastane teguviis.

külis|käija ‹s›
küliskäiku käiv hobune. *.. aiste vahel käis mul küliskäija, ebatavaline aasia tõugu hobune.. E. Krusten (tlk).

leeri|laps [-e]
leeris käiv, leeritatav noor. Leerilapsed lähevad õpetaja järel kirikusse õnnistamisele.

leeri|poiss
leeris käiv, leeritatav noormees

leeri|tüdruk
leeris käiv, leeritatav neiu. Valgetes kleitides leeritüdrukud.

lennu|mesilane
aiand korjel käiv mesilane (vastandina tarumesilasele)

lips2 ‹-u 21› ‹s›

1. millegi peenem v. peenenev osa. a. õngenööri ja -konksu vaheline peenem nöör, jõhv, peenike traat vms., õngelips. Ridaõnge põhiosad on emanöör ning selle külge kinnitatud lipsud konksudega. Lips peab alati õngenöörist peenem olema. b. piibuvarre peenenev, suus käiv otsak, piibulips, piibupits. *.. sülgas põlastavalt lipsu kõrvalt üle moka, ilma et oleks piipu suust võtnud. E. Särgava. c. peenenev, peenike osa lõngas v. niidis. Lõng on kehv, lipsud ja tombud sees. d. murd päästik, trikkel. Nii kui näpu lipsu peale pigistas, käis pauk.
2. miski väike v. õhuke. a. liistak, (õhuke) lõik. Kartulid, õunad lõigati lipsudeks. Leemes oli ainult mõni lips kartulit. b. murd liiga õhukeseks käiatud tera murduv v. kahekorra käänduv servake. *Vikati oli ta .. vahedaks käianud .. Nüüd, pärast lipsu eest mahaluiskamist, võttis see nii, et lust niita. H. Sergo. c. hrv väike kala. *Ja kui näkkas, kas siis tuli ka suurt ahvenat või olid puha lipsud. E. Maasik.

lõua|rihm
lõua alt läbi käiv rihm (valjastel, kiivril jne.)

maa|dekreet
hrl aj maaomanduse kohta käiv dekreet. 1917. aasta maadekreedi alusel jagati Venemaal mõisamaid.

mardi|sant
folkl mardiõhtul maskeerituna perest perre käiv ning mardilaule laulev inimene, mart. Mardiõhtul käivad mardisandid. Laske sisse mardisandid! Läksime mardisanti, käisime mardisandis. Veel tänapäevalgi käiakse mardisandiks.

marja|naine
marjul käiv naine. Marjanaised lähevad suurte korvidega marjametsa. Karu kimbutas marjanaisi. Marju saab turult marjanaiste käest osta.

markitant ‹-tandi 21› ‹s›
aj sõjaväega kaasas käiv kaubitseja. Markitandid müüsid sõjaväelastele toiduaineid ja tarbeesemeid ning ostsid sõjasaaki kokku.

moraali|vastane ‹adj›
moraali (hrl. 1. täh.) vastu käiv. Moraalivastane tegu, käitumine.

mõistuse|tagune ‹adj›
mõistusega haaramatu, üle mõistuse käiv, müstiline, irreaalne. *See oli Raul Kirsipuule käsitamatu, kujutlematu, täiesti mõistusetagune asi. J. Peegel. *Müstikat ja mõistusetaguseid mõtteid hoovas sealt [raamatust] vastu. J. Semper.

mõistus|vastane ‹adj›
mõistusele vastu käiv; ebamõistlik. Mõistusvastane tegu. Oleks mõistusvastane temalt midagi rohkemat nõuda.

nina|rihm

1. üle nina käiv rihm (näit. valjastel)
2. ninapoolne rihm (näit. suusasidemetel)

närve|sööv ‹-a 2› partits
väga närvidele käiv, ärritav. Närvesööv töö, vastutus, tüli. *Lõhmuste abielu oli alaline närvesööv valvelolek. O. Tooming. *Kell venis närvesööva aeglusega. R. Kaugver.

padja|püür
padjale peale käiv ümbris voodipesuna. Linane, puuvillane padjapüür. Valged, lillelised, pitsiga kaunistatud padjapüürid. Nööpidega, paeltega padjapüürid. Padjapüüre vahetama.

peale|tükkiv ‹-a 2› partits
oma soove, arvamusi vm. tüütult peale sundiv, millegagi visalt peale käiv. Pealetükkivad austajad. Pages pealetükkivate reporterite eest. Pealetükkiv manguja, nõuandja. Võõras osutus eriti pealetükkivaks inimeseks. Joodikud muutuvad kergesti pealetükkivaks. Sa oled natuke, liiga pealetükkiv. Sõlmib tutvusi pealetükkival viisil. Võõra ettepanek sinasõpruseks tundus talle liiga pealetükkiv(ana). Pealetükkiv semulikkus, uudishimu, õpetlikkus, hoolitsus. Kasvatamatult pealetükkiv käitumine. Toa seintel on punane värv üsna pealetükkiv. Filmis ei olnud midagi pealetükkivat ega näpuga näitavat.

pensioni|seadus
pensionide kohta käiv seadus. Võeti vastu uus pensioniseadus.

piibu|pits
piibuvarre peenenev, suhu käiv otsak, piibulips. Karbis oli mitmes suuruses piibupitse.

pits3 ‹-i 21› ‹s›

1. piibuvarre peenem, suhu käiv osa, piibulips. Piibu luust, puust pits. Pärismaalased suitsetasid pikkade pitsidega savipiipe.
▷ Liitsõnad: piibupits.
2. sigareti-, paberossi-, sigarihoidja suitsetamisel. Merevaigust, põdrasarvest pits. Ta paneb, pistab, topib sigareti pitsi otsa, pitsi. Isandal tossab sigar pitsi otsas. Juhataja suitsetab sigarette ainult pika pitsiga. Puhus suitsuotsa pitsist välja.
▷ Liitsõnad: sigareti|pits, suitsupits.

pullover ‹-i, -i 10› ‹s›
üle pea käiv silmkoeline kraeta kampsun. Pehme villane pullover. V-kaelusega, kinnise kaelusega, rullkaelusega pullover. Kannab pulloveri päevasärgi peal, pintsaku all. Selle seeliku juurde sobib kollane pullover. Pane pullover selga, täna on jahe!

randme|pael
ümber randme käiv pael. a. (kaunistuseks, pileti asemel vms.). Lõbustuspargi randmepael. Kollase randmepaelaga pääseb nii veeparki kui ujulasse. Laulupeost osavõtja randmepaelaga saab ühissõidukites sõita tasuta . b. (mingi eseme kandmiseks). Kaameraga, mobiiltelefoniga on kaasas randmepael.

randme|rihm
ümber randme käiv rihm (näit. suusakepil)

rinna|rihm
looma rinna eest läbi käiv lai rihm rihmrakendis

rinna|side [-me]
üle rinna käiv side. Alpinisti rinnaside.

saba|rihm
saba alt läbi käiv rihm hobuse leidel

sahk|raud
etn harkadral harude otsa käiv raud (sahk)

seenel|käija
seenel käiv inimene. Ta on usin, suur seenelkäija.

seene|naine
seenel käiv naine. Seenenaised jäid metsas vihma kätte.

seletus|kiri
kirjalik seletus. a. sündmust, tegevust, eksimust vms. seletav dokument. Avarii teinud autojuhi seletuskiri. Hilinenud töötajalt nõuti seletuskirja. b. millegi (näit. projekti, plaani, aruande, toote vms.) juurde käiv selgitav dokument. Seaduseelnõu, eelarve projekti seletuskiri. Üld-, detailplaneeringu seletuskiri. Kaardid koos vastava seletuskirjaga. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist jm.

selja|rihm
üle hobuse selja käiv rihm (leide osa)

selle|kohane
(sellele) vastav, sobiv, selle kohta käiv. Sellekohane nimi, vajadus, tingimus, seadus, kirjutis. Esivanemate austamine ja sellekohane kultus. Kes soovib puhkust saada, peab esitama sellekohase avalduse. Ma ei oska teie küsimuse peale vastata, meil puuduvad sellekohased andmed. *Aukude löömiseks kasutas sepp sellekohast meislit ja haamrit. V. Konsap.

sviiter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
üle pea selga käiv hrl. kõrge kraega jämedast lõngast kampsun. Villane, paks, soe sviiter. Mees kandis pintsaku all sviitrit. Poisid olid sviitrites.
▷ Liitsõnad: laste|sviiter, meeste|sviiter, naistesviiter.

sõime|laps [-e]
lastesõimes käiv laps. Praegu on meil sõimelapsi vähem kui (laste)aialapsi.

teki|lina
vooditekile alla v. ümber käiv lina (voodipesuna). Voodilinad, tekilinad ja padjapüürid. Imiku, laste tekilinad.

teo|poiss
aj mõisas teol käiv noorem (vallaline) teomees. Teopoiste laulud. Teopoissi nuheldi tallis vitstega. *Mäletab veel teopõlve, kui teopoisid mõisa rehest teri koju tassisid – kas või taskus. J. Lintrop.

teo|tüdruk
aj talust mõisas teol käiv tüdruk. Teotüdrukute laulud.

tootmis|näitaja
maj tootmise kohta käiv näitarv. Brigaadi, osakonna tootmisnäitajad on võrdlemisi head. Keskmiste tootmisnäitajatega majand.

traks2 ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› üle õlgade käiv kaheharuline rihmadetaoline kummist vm. materjalist vahend riietuseseme ülalhoidmiseks. Traksidega püksid, seelik. Pükse hoidsid ülal traksid. Kannab püksirihma asemel trakse. Mees laskis traksid õlgadelt. Viskas pintsaku seljast ja oli trakside väel 'nähtaval traksidega'. Üks traks 'traksiharu' tuli lahti.
▷ Liitsõnad: püksitraksid.

tripp1 ‹tripi 21› ‹s›

1. riputusvahend (hrl. aas riideeseme küljes). Kasuka, mantli tripp. Mantlil läks, on tripp katki. Õmbles käterätikule tripi külge.
2. kinnitusvahend (hrl. riietusesemel). Eest trippidega suletav poolpalitu. Varrukasuid hoiavad koomal tripid. Pükstel on taljest koomaletõmbamiseks pannaldega tripid. || suka- v. sokitripp. Kinnitab sukka tripi külge. Tegi sokkide äravõtmiseks tripid lahti. || (meeste) pükstel talla alt läbi käiv kinnituspael. Trippidega püksid. Retuusidel on tripid. || kõnek aknatripp. *Ta oli tüdrukule peale käinud, tehku tema ainult aken tripist lahti .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: käteräti|tripp, mantlitripp.

tubane ‹-se 4› ‹adj›
toas, ruumis tehtav, kasutatav, esinev jne. Tubane töö. Teeb tubaseid toimetusi, talitusi. Kolle oli tubase elu keskpunkt. Veedab kõik oma tubased tunnid köögis. Poiss jäeti vempude pärast tubasesse aresti. Pildil kujutatakse jutlejaid tubases miljöös. Tubane spordiala, eluviis. Vanaisa jume on tubasest õhust kahvatu ja hall. Tubased riided, jalanõud. || toas viibiv v. töötav, sealt vähe väljas käiv. Ats on tubane laps, ikka ninapidi raamatus. Pakane sundis mehed tubaseks. Kingsepal oli tubase nokitseja kuulsus. Miisu on täielikult tubane loom. *.. Eeva oli ära sõitnud. Aga Timo oli neil päevil seda tubasem. J. Kross. || kodune, hubane. Soe ja tubane oli kuulata tuule vihinat akna taga. Kui kardinad ette said, oli kohe tubasem tunne.

umb|kuub
etn üle pea käiv pealisrõivas. Villane, linane umbkuub. Laplase põdranahast umbkuub. Naiste umbkuued olid sageli ilustatud tinulistega.

vahe|laud
kuhugi vahele käiv laud. Suurem kast jaotati vahelauaga kaheks. *.. vahelaud tõmmati välja ja suure pere söögilaud muutus jälle väikeseks. L. Promet.

vahe|plaat
vahele käiv plaat mingil esemel. Söögilauda sai pikendada vaheplaadiga.

vaimu|poiss
vaimuna mõisatööl käiv poiss. *Uuetoa Jüri saatis teomehele vaimupoisiga sõna: ärgu homme teole mingu, tulgu parem sõtta .. E. Vilde.

õla|lint
üle õla käiv lint. Riigivapiga õlalint on prokuröri ametiriietuse osa.

õla|pael
üle õla käiv pael rõiva osana. Laiad õlapaelad. Rinnahoidja, öösärgi, kleidi õlapaelad. Õlapael libises maha. Libistas õlapaelad maha.

õla|rihm
üle õla käiv rihm (eseme osana; vormiriietusse kuuluvana). Õlarihmaga kott. Ohvitseri õlarihm. *Vööl rippus tal mõõk, mida kandis üleval õlarihm. H. Lepik (tlk).

üldine ‹-se 5 või -se 4›

1. ‹adj› kõiki (asjaosalisi) hõlmav, kõigi kohta käiv. Üldine sõjaväekohustus, koolikohustus. Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Mobilisatsioon oli üldine. Üldine ja täielik desarmeerimine. || kõigisse puutuv, kõigile ühine. Inimkonna üldine hüvang. Kasvas kollektiivi üldine heaolu. Piirkonnas valitseb üldine vaesus. Üldised ja isiklikud huvid. Peale isikliku varustuse on veel matkarühma üldine varustus. Huvi kirjanduse vastu oli perekonnas üldine. *Igaüks, kes täna palvekirjale alla kirjutab, võitleb üldise asja eest, mitte ainult oma õuealuse pärast. A. H. Tammsaare. || kõiki haarav, kõiki valdav (inimeste toimingute ja tunnete kohta). Vaguniustel oli üldine trügimine. Poistekambas läks üldiseks rüseluseks, kakluseks. Üldise lärmi tõttu ei olnud kuulda, mida räägiti. Nende sõnade peale puhkes saalis üldine naer. Ettepanek võeti vastu üldise juubeldusega. Poliitikuna võitis ta üldise tunnustuse, poolehoiu. Üldine rahulolematus, hukkamõist. Üldises segaduses unustati mõni vajalik asi maha. Hannestki nakatas seltskonna üldine tõsidus.
2. ‹adj› mingisse kogumisse tervikuna, selle kõikidesse juhtudesse puutuv; kõikehõlmav, universaalne. Esemete üldised omadused, tunnused. Sõnaliigi üldine tähendus. Kunsti üldine suunitlus. Hinnatõus oli üldine. Looduses ettetulevad üldised seaduspärasused. Sel nähtusel peab olema mingi üldisem põhjus. *Mingit üldist, iga teose jaoks kõlbavat lavalist kunstitõde pole olemas ega saagi olla. V. Tobro. || kogu organismisse v. kehasse puutuv. Suri üldise veremürgi(s)tuse tagajärjel. Krambid võivad olla üldised või kohalikud. Organismi üldine külmumine. Patsient kaebab üldist nõrkust. Haige üldine seisukord paranes jõudsalt.
3. ‹adj› laialt levinud; tavaline, valitsev. Üldiste tõekspidamiste vastu ei saa. Oli üldine arvamine, et Kanada võidab meistrikulla. Iga külaline võttis midagi külakostiks kaasa – niisugune oli üldine komme. Ropendamine on noorte kõnepruugis üldine.
4. ‹adj› midagi kokkuvõtlikult hõlmav, mingi terviku kõiki osi kokku võttev, täielik, kogu-. Üldine tööstaaž. Koolide üldine arv on viimastel aastatel kahanenud. Põlevkivikihi üldine paksus koos vahekihtidega. Üldine sademete hulk. Üldine mulje näitusest on hea. || van (teaduste nimetustes). Üldine bioloogia 'üldbioloogia'. Üldine rahvateadus 'etnoloogia'.
5. ‹adj› põhiline, peamine, ainult kõige tähtsamat puudutav. Töökorralduse üldised põhimõtted. Suure ja väikese algustähe kasutamise üldised reeglid. Tunnis õpiti tundma joonestamise üldisi aluseid. Sissejuhatavalt mõned üldisemat laadi selgitused.
6. ‹adj› pealiskaudne, pinnapealne, üksikasjadesse mitteulatuv. Tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus. Rääkisin talle meie plaanidest vaid kõige üldisemates joontes. Esialgu aeti üldist juttu. Vahetasime meie juhuslikel kohtumistel vaid kõige üldisemaid lauseid. Tegi ettekande kohta üksnes mõne üldise märkuse.
7. ‹s› filos filosoofia kategooria, mis toob esile paljudele nähtustele ühiselt omase siduva iseloomustaja. Üksiku ja üldise suhe. Järeldusprotsessis liigume üksikult üldisele. Üldisest üksikut tuletama.
Omaette tähendusega liitsõnad: üleüldine

üle|jõuline
hrv üle jõu käiv, väga raske. Kurnas end ülejõulise tööga ära. *Uus seadus oli ju keisri poolt selleks antud, et piinatud talupoja ülejõulist koormat kergendada. E. Vilde.

üle|mõistuslik
üle mõistuse käiv, mittemõistuspärane. Ülemõistuslikud asjad, nähtused. Mis siin ülemõistuslikku on?