[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 267 artiklit, väljastan 250.

aero|dünaamika
füüs gaaside liikumise seadusi ja gaasis liikuva keha välispinnale mõjuvaid jõude käsitlev aeromehaanika haru

aeronautika ‹1› ‹s›

1. õhust kergemaid lennuvahendeid (õhupall, õhulaev, stratostaat jt.) kasutav ning käsitlev lennunduse haru
2. van lennundus

agraar|ajalugu
aj põllumajandust käsitlev majandusajaloo osa

aiandus ‹-e 5› ‹s›
aiakultuuride viljelemisega tegelev maaviljeluse haru; seda käsitlev eriala. Aiandusele spetsialiseerunud suurtalu. Teda huvitab aiandus, ta läheb aiandust õppima.
▷ Liitsõnad: avamaa-|aiandus, ehis|aiandus, ilu|aiandus, katmikaiandus.

aianduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
aiandust käsitlev, aiandusalane, aiandusega seotud. Aianduslik nõuanne.

aineline ‹-se 5› ‹adj›

1. varanduslik, majanduslik, materiaalne. Ainelised võimalused. Rahva aineline elujärg. Ühingu aineline olukord halvenes. Sai vanematelt ainelist toetust, abi. Torm tekitas suurt ainelist kahju. Ainelistest raskustest üle saama. Aineline kultuur 'inimtööga loodud v. oluliselt ümberkujundatud esemed'.
2. ainest (1. täh.) koosnev, materiaalne, reaalselt eksisteeriv. Unelmate maailmast ainelisse maailma laskuma. *Selles [= Taj Mahalis] on midagi üliõhulist ja ebareaalset, kuid ühtlasi ka midagi ainelist, tõepoolest olemasolevat. A. Kaal.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. ainet v. teemat käsitlev, neil põhinev. Aino Kalda Eesti ajaloo ainelised jutustused. Tänapäeva külaelu aineline operett.
▷ Liitsõnad: ajaloo|aineline, küla|aineline, mineviku|aineline, muinasjutu|aineline, noorsoo|aineline, sõja|aineline, tänapäevaaineline.

aja|laul
kirj oma aja aktuaalseid ühiskondlikke probleeme käsitlev luuletus. Gustav Suitsu ajalaulud. Loodus- ja lembelüürika kõrval on Sütiste kirjutanud ka ajalaule.

aja|leht
lühikese ajavahemiku järel (tihti iga päev) ilmuv, päevasündmusi käsitlev ning meelelahutust pakkuv, hrl. suureformaadiline trükis. Värske, tänane, eilne, vana ajaleht. Ajalehe toimetaja, toimetus. Kas ajalehed on tellitud? Ajalehti lugema, sirvima. Ajalehte tegema. Ajalehte asutama, toimetama, välja andma. Ta töötab ajalehe juures, kirjutab ajalehele, teeb ajalehele kaastööd. Mis ajalehes uudist? Mis ajalehed kirjutavad? See ajaleht ilmub ainult 2 korda nädalas. Üleskutse avaldati kõigis suuremates ajalehtedes. Ta oli ajalehest lugenud, näinud, teada saanud, et kontsert jääb ära. Ajalehe internetiväljaanne.

ajaloo|aineline
ajaloolist ainestikku sisaldav v. käsitlev. Ajalooaineline kirjandus, kunstiteos.

ajaloo|alane
ajaloo valdkonda kuuluv, ajalugu käsitlev, sellesse puutuv. Ajalooalased uurimused, kirjutised. Tema ajalooalased teadmised jätavad soovida.

ajaloo|kirjandus
ajalooalased monograafiad, artiklid jm. ajalugu käsitlev kirjandus

ajaloolis|-geograafiline
ajalooliselt ja geograafiliselt v. ajaloolise geograafia seisukohtadelt käsitlev, esitav, uuriv jne. Ajaloolis-geograafiline käsitlus, ülevaade, meetod.

aja|lugu

1. ühiskonna ja looduse arenemise protsess. Euroopa, Eesti, Tallinna ajalugu. Eesti Kirjameeste Seltsi, „Vanemuise” segakoori ajalugu. Rahva, inimühiskonna ajalugu. Ajaloo kulg, käik. Pööre maailma ajaloos. Ajaloo areen, näitelava. Looduse, taime- ning loomariigi, Maa ajalugu. Filosoofia, pedagoogika, matemaatika ajalugu. Eesti keele, kirjakeele, kirjanduse, kunsti, muusika, laulupidude ajalugu. Meresõidu, lennunduse ajalugu. See lavastus jääb meie näitekunsti ajalukku. Esmakordselt olümpiamängude ajaloos. Uus lehekülg uisuspordi ajaloos. || (inimeste teadvuses säilinud) kauge minevik. Teise maailmasõja lahingud, sündmused on praeguseks (juba) ajalugu. Suurtest heitlustest on saanud ajalugu. Koos purjelaevadega on ajalukku läinud, vajunud ka vanad meremehelaulud. Siin vanas Tallinnas on kauge ajalugu ning tänapäev omavahel põimunud.
2. ühiskonna vms. arengukäiku käsitlev teadus, õppeaine v. uurimus. Läheb ülikooli ajalugu õppima. Õpib soome-ugri rahvaste ajalugu. Koolis oli ta huvitatud ajaloost ja geograafiast. Kevadel tuleb ajaloos(t) eksam. Kolmeköiteline Eesti ajalugu.
▷ Liitsõnad: agraar|ajalugu, antiik|ajalugu, asustus|ajalugu, esi|ajalugu, keele|ajalugu, kirjandus|ajalugu, kultuuri|ajalugu, kunsti|ajalugu, majandus|ajalugu, male|ajalugu, muusika|ajalugu, sõja|ajalugu, teatriajalugu.
3. (panganduses:) sooritatud toimingute loetelu. Maksete ajalugu. Aeg-ajalt võiks internetipangas kontrollida rahaliste tehingute ajalugu. Väärtpaberitehingute ajaloo väljavõte.

aksioloogia ‹1› ‹s›
filos inimese hinnangulist suhtumist tegelikkusse käsitlev filosoofia haru, väärtusõpetus

akustika ‹1› ‹s›

1. füüs helinähtusi käsitlev füüsika haru
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|akustika, atmosfääri|akustika, elektro|akustika, hüdro|akustika, muusikaakustika.
2. kuuldavus-, kõlavustingimused. Saali hea, halb akustika. Ainulaadse akustikaga hoone.

anatoomia ‹1› ‹s›
organismi ja selle elundite ehitust uuriv teadus; organismi ja selle elundite ehitus. Võrdlev, süstemaatiline, topograafiline ehk kirurgiline, normaalne, patoloogiline anatoomia. Plastiline anatoomia 'inimkeha mõõtmeid, proportsioone ja pindmisi vorme ning nende talitluslikku muutumist käsitlev anatoomia haru'. Anatoomiat õppima. Inimese anatoomia. Laulja peab tundma ka hääleorganite anatoomiat.
▷ Liitsõnad: looma|anatoomia, taimeanatoomia.

anatoomiline ‹-se 5› ‹adj›
anatoomia valdkonda kuuluv, seda käsitlev, sellele omane jne. Anatoomilised uurimused, teosed. Inimese anatoomiline kirjeldus. Anatoomiline pintsett.

anorgaaniline ‹-se 5› ‹adj›
elutu loodusega seotud, elutusse loodusse kuuluv, elutu; keem süsinikuühendeid mittesisaldav (välja arvatud mõned lihtsaimad ühendid); ant. orgaaniline. Anorgaaniline aine, ühend. Setted võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised. Anorgaaniline keemia 'anorgaanilisi aineid käsitlev keemia haru'.

antropo|genees
antr inimese põlvnemine; inimese põlvnemist käsitlev antropoloogia haru

antropoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
antropoloogiasse kuuluv; inimese teket, põlvnemist, samuti inimeste rassilisi jt. iseärasusi käsitlev. Antropoloogilised uurimused, avastused. Antropoloogilised mõõtmised, andmed. Antropoloogiline tüüp 'rassi alajaotus'.

antroponüümika ‹1› ‹s›
keel isikunimesid käsitlev teadus

antropotsentriline ‹-se 5› ‹adj›
inimest kõige keskmena käsitlev. Antropotsentriline maailmapilt.

arabistika ‹1› ‹s›
araabia keelt, kirjandust, kultuurilugu jms. käsitlev orientalistika haru

arheograafia ‹1› ‹s›
kirjalike ajalooallikate kirjeldamist ja väljaandmist käsitlev ajaloo abiteadus

arheoloogia ‹1› ‹s›
muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus
▷ Liitsõnad: allveearheoloogia.

arheoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
arheoloogiaga seotud, seda käsitlev v. uuriv, sellel põhinev jne. Arheoloogilised kaevamised, leiud. Arheoloogilised kultuurid.

arhiivindus ‹-e 5› ‹s›
arhiivimaterjalide kogumist, säilitamist, korraldamist, kasutamist ja publitseerimist käsitlev ajaloo abiteadus; vastav tegevusharu

aritmeetika ‹1› ‹s›
arvude ning nendega sooritatavate tehete omadusi käsitlev matemaatika haru. Teoreetiline aritmeetika ja arvuteooria.

asjalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. tegelikkust arvestav ning sellest lähtuv, praktilist külge silmas pidav v. käsitlev; asjakohane. Asjalik ettepanek, küsimus, sõnavõtt, kriitika. Asjalikust arutelust, nõupidamisest on palju kasu. Koostöö asjalikul pinnal. Asjalikke nõuandeid aiapidajaile. Läbirääkimised toimusid asjalikus õhkkonnas. Vestlus libises asjalikelt probleemidelt targutuste valdkonda. Jutuajamine, jutt oli asjalik. Kuusk on hästi asjalik mees. Ta on muutunud oma töödes ja tegemistes märksa asjalikumaks. *.. teed vanast sõnnikuhargist suure vaevata asjaliku riista. J. Tillo.
2. ametliktõsine, kaine, mitteemotsionaalne. Asjalik (hääle)toon, ilme. Asjaliku näoga, olekuga ametimees, õpetaja. Tal on alluvatega asjalik vahekord. Tema stiil on kuiv ja asjalik. *.. kuid suured sõnad pole hinnas, / hall, asjalik on mere värv. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: puht|asjalik, puruasjalik.

astro|füüsikaline
astrofüüsikat puudutav v. käsitlev, sellel rajanev jne. Astrofüüsikaline uurimine.

automaat|juhtimine ‹-se 5› ‹s›
tehn masinate ja seadmete juhtimine inimese vahetu osavõtuta; sellise juhtimise meetodeid ja süsteeme käsitlev automaatika haru

automaat|kaitse [-kaitse]
tehn tehnikaseadmetes ja -protsessides ebanormaalsete olukordade vältimist käsitlev automaatika haru

automaat|kontroll
tehn tootmisprotsessi iseloomulike suuruste (näit. rõhu, temperatuuri) automaatset jälgimist käsitlev automaatika haru

ballaad ‹-i 21› ‹s›

1. kirj hrl. traagilisi v. heroilisi ajaloo- v. mütoloogiateemasid käsitlev lüroeepiline luuleteos. Jakob Tamme, Marie Underi ballaadid.
2. muus lüroeepilise sisuga muusikateos

baltistika ‹1› ‹s›
balti rahvaste keeli, kirjandust, rahvaluulet, ajalugu ja kultuuri käsitlev teadusala

bibliograafia ‹1› ‹s›

1. kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus; tegevusala, mis informeerib lugejaid trükistest jm. dokumentidest. Töid, uurimusi bibliograafia alalt. Õpib ülikoolis bibliograafiat.
2. bibliograafianimestik. Süstemaatiline, retrospektiivne, jooksev bibliograafia. Artiklite, nootide, patentide bibliograafia. Uurimuse lõpus on bibliograafia ning aineregister. Bibliograafiat koostama. Akadeemiku tööde bibliograafia.
▷ Liitsõnad: aasta|bibliograafia, eriala|bibliograafia, koond|bibliograafia, personaal|bibliograafia, rahvus|bibliograafia, universaal|bibliograafia, üldbibliograafia.

bibliograafiline ‹-se 5› ‹adj›
bibliograafiat käsitlev, selle sfääri kuuluv, bibliograafia-. Bibliograafiline uurimistöö. Bibliograafilised aastaülevaated. Lugejate, uurijate bibliograafiline teenindus.

bio|energeetika
elusorganismide energiavahetust käsitlev teadusharu

botaaniline ‹-se 5› ‹adj›
botaanikaga seotud, seda käsitlev, selle valdkonda kuuluv, taime-. Botaanilised uurimused. Muru botaaniline koostis.

brüoloogia ‹1› ‹s›
bot sammaltaimi käsitlev botaanika haru, samblateadus

büroo|tehnika

1. bürootööde korraldamist ja mehaniseerimist käsitlev rakendusteadus
2. büroomasinad ja -seadmed

demograafiline ‹-se 5› ‹adj›
demograafia valdkonda kuuluv, rahvastikku käsitlev, rahvastiku-. Demograafilised tegurid. Keskmine eluiga, iive jt. demograafilised näitajad. Demograafiline plahvatus 'iibe järsk, plahvatuslik tõus'.

dendroloogia ‹1› ‹s›
bot mets puid ja põõsaid käsitlev botaanika ja metsanduse haru

dendroloogiline ‹-se 5› ‹adj›
dendroloogia valdkonda kuuluv; puid ja põõsaid käsitlev. Dendroloogilised uurimused.

dogmaatika ‹1› ‹s›
relig ristiusu õpetuslikku sisu uuriv ning käsitlev teoloogia haru

epidemioloogia ‹1› ‹s›
med epideemiate ja mõnede mittenakkushaiguste teket, levikut ning tõrjet käsitlev teadusharu. Leukoosi, vähktõve epidemioloogia.

epopöa ‹14› ‹s›
kirj pikemat ajajärku v. ajaloolisi suursündmusi käsitlev laiahaardelise sündmustikuga eepos, romaan v. romaanisari. *Mul ei oleks aega, romaan on ju pooleli, teate küll, epopöa revolutsioonilisest murrangust külas. O. Tooming. || piltl suursündmused. *Aastatel 1875–1881 kaevati .. välja muistse Olümpia varemed. Uuesti kangastus maailmale antiiksete olümpiamängude epopöa. P. Soosaar.

erootiline ‹-se 5› ‹adj›
meeleline; armu- ja suguihaline, erootikasse kalduv; armuelamusi käsitlev. Erootiline tunne, kiindumus. Erootilised kujutlused, unenäod. Erootiline lüürika.

filatelistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
filateeliat käsitlev, filateeliasse puutuv. Filatelistlik ajakiri.

filmi|kriitika
filmiloomingut käsitlev kriitika

filmi|teadus
filmikunsti ajalugu, teooriat ja praktikat käsitlev teadusharu

filoloogia|teadus
mingit filoloogia haru käsitlev teadus

fülogeenia ‹1› ‹s›
biol fülogeneesi käsitlev evolutsiooniteooria osa; fülogenees

füüsika ‹1› ‹s›
mateeria kõige üldisemaid omadusi, ehitust ja liikumise peamisi vorme, seoseid ning seadusi käsitlev teadus. Elementaarosakeste, gaaside, vedelike, tahke keha füüsika. Klassikaline, relativistlik, statistiline, teoreetiline füüsika. | (õppeainena). Õpib ülikoolis füüsikat. Füüsikas on kevadel eksam.
▷ Liitsõnad: aatomi|füüsika, astro|füüsika, eksperimentaal|füüsika, geo|füüsika, kosmose|füüsika, kvant|füüsika, molekulaar|füüsika, tuuma|füüsika, väljafüüsika.

füüsiline ‹-se 5› ‹adj›

1. inimese organismisse puutuv, kehaline. Füüsilised omadused, iseärasused, puuded. Füüsiline jõud, koormus, pingutus, töö, tegevus, vastupidavus, väsimus. Sportlaste füüsiline areng, ettevalmistus. Füüsilised harjutused. Füüsilised eeldused, võimed. Füüsiline tarve liikuda. Füüsiline vastupanu, vägivald, hävitamine, karistus. Füüsiline isik jur kodanik (vastandatuna juriidilisele isikule, s. t. ettevõttele, organisatsioonile jms.). *.. tundsin kõikevaldavat, otse füüsilist igatsust kodulinna järele, koduste, Rita järele .. E. Tennov.
2. looduslik, materiaalne. Füüsiline maailm, keha. Seadmete füüsiline kulumine. Füüsiline geograafia 'Maa pinda, kliimat, taimkatet ja loomastikku käsitlev geograafia haru'. Füüsiline kaart 'füüsilise geograafia kaart'.

galeeniline ‹-se 5› ‹adj›
farm droogidest farmatseutilise töötlemisega valmistatud; drooge ja neist tehtud preparaate käsitlev. Tinktuurid, mikstuurid, ekstraktid jt. galeenilised preparaadid. Galeeniline farmaatsia.

gastroenteroloogia ‹1› ‹s›
med seedeelundite haigusi käsitlev arstiteaduse haru

geoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
geoloogiasse kuuluv v. puutuv, Maa ehitust ja ajalugu käsitlev. Geoloogiline ehitus, struktuur, protsess. Geoloogilised sisejõud, välisjõud. Geoloogiline kaardistamine, läbilõige. Geoloogiline ajalugu, olevik, minevik. Geoloogiline ajaarvamine, vanus. Geoloogiline ekspeditsioon. Geoloogilised otsingud, uuringud, tööd. Kaali järv on geoloogiline kaitseala.

germanistika ‹1› ‹s›
keel germaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuuri, kitsamalt saksa keelt ja kirjandust käsitlev teadus, germaani filoloogia. Õpib germanistikat. Germanistika alal kaitstud väitekirjad.

glatsioloogia ‹1› ‹s›
geol jääliustikke käsitlev teadusharu, liustikuteadus

hagiograafia ‹1› ‹s›
pühakute elulugusid käsitlev usuline kirjandus

herpetoloogia ‹1› ‹s›

1. zool roomajaid (vahel ka kahepaikseid) käsitlev zooloogia haru
2. med õpetus ohatistest

heuristika ‹1› ‹s›
uute teadmiste avastamise v. teadmiste omandamise võtted; neid käsitlev teadusharu

humanitaar|aine
‹hrl. pl.› ped humanitaarteadusi käsitlev õppeaine vastandatuna reaalainetele

humanitaarne ‹-se 2› ‹adj›
humanitaarteaduste-alane, humanitaarteadusi, -alasid käsitlev. Gümnaasium andis hea humanitaarse ettevalmistuse.

humanitaar|teadus
‹hrl. pl.› inimest ja ühiskonda käsitlev teadus, nagu filosoofia, ajalugu, filoloogia, õigusteadus jt. vastandatuna reaalteadustele

häälikulooline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
häälikulugu puudutav v. käsitlev. Häälikulooline käsitlus, uurimus.

hüdraulika ‹1› ‹s›
füüs tehn vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamise meetodeid käsitlev teadusharu

hüdro|bioloogia
biol veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru

hüdro|staatika
füüs vedelike tasakaalu tingimusi käsitlev teadusharu

isiku|looline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
isikuloosse puutuv, isikulugu käsitlev. Isikuloolised andmed. Isikulooline kirjutis, jutustus.

juht|artikkel
ajakirja, kogumiku vms. esimene, olulisi, hrl. põhimõttelisi probleeme käsitlev artikkel. „Noor-Eesti” esimese albumi juhtartikkel.

juht|kiri
mingit aktuaalset probleemi käsitlev, hrl. esiküljel avaldatud artikkel ajalehes v. ajakirjas

kardioloogia ‹1› ‹s›
med südame ja veresoonkonna ehitust ja talitlust käsitlev meditsiini haru

karjase|laul

1. folkl karjaste elu-olu käsitlev töölaul
2. kirj karjaste elu idülliliselt kujutav luuletus (antiikkirjanduses, ka hiljem), pastoraal. Theokritose, K. J. Petersoni karjaselaulud.

kasvatus|teemaline
kasvatust (2. täh.), kasvatusprobleeme käsitlev. Kasvatusteemaline loeng, näidend.

katoptrika ‹1› ‹s›
van füüs valguse peegeldumist käsitlev optika haru

kaubandus|ökonoomika
maj kaubanduses ilmnevaid majandussuhteid ja mitmesuguseid muid kaubandusega seotud probleeme käsitlev majandusteaduse haru

keele|nurk
keeleküsimusi käsitlev ajaleherubriik

keele|veerg
‹hrl. pl.› keeleküsimusi käsitlev veerg. Ajalehtede keeleveerud.

kirjandus|lugu
ilukirjanduse ajaloolist arenemist, samuti kirjanike elu ja loomingut uuriv kirjandusteaduse haru, kirjandusajalugu; seda käsitlev ülevaateteos. Ilmus uus kirjanduslugu. Kirjandusloo eriteadlane.

klimatoloogia ‹1› ‹s›
meteor kliimat käsitlev teadusharu

kodu|luule
kirj kodu ja kodukohta käsitlev luule. E. Enno on kirjutanud südamlikku koduluulet.

kohtu|õigus

1. õigus kohut mõista. Feodaalide kohtuõigus oma alamate suhtes.
2. jur kohtute korraldust ja tegevust käsitlev õigusteaduse haru

kolloid|keemia
keem dispersseid süsteeme ja pinnanähtusi käsitlev füüsikalise keemia haru

kongress ‹-i 21› ‹s›

1. partei, seltsi vm. organisatsiooni, ka mingi eriala esindajate suur, sageli rahvusvaheline nõupidamine. Erakonna kongress. Eesti Heliloojate Liidu kongress. Rahvusvaheline fennougristide kongress. Ülemaailmne geoloogide, keemikute kongress. Kongressi delegaadid. Kongressi avamine, lõpetamine, ettevalmistamine. Kongress peetakse, toimub Pariisis. Esinesin kongressil ettekandega. || tähtsaid rahvusvahelisi küsimusi käsitlev riikidevaheline nõupidamine. Viini kongress a-il 1814–1815. Pariisi kongress toimus 1856. aastal.
▷ Liitsõnad: botaanika|kongress, geograafia|kongress, geoloogia|kongress, meditsiini|kongress, partei|kongress, psühholoogia|kongress, rahukongress.
2. kõrgeim rahvaesinduslik riigivõimuorgan mõnes riigis. USA Kongress koosneb Esindajatekojast ja Senatist.
▷ Liitsõnad: rahvuskongress.

kosmogoonia ‹1› ‹s›
astr Päikesesüsteemi, ka teiste taevakehade ja nende süsteemide teket ja arengut käsitlev astronoomia haru

kristallo|füüsika
füüs kristallide struktuuri, omadusi ning kristallides toimuvaid protsesse käsitlev molekulaarfüüsika haru

kristallograafia ‹1› ‹s›
geol kristallide ja kristalliliste ainete struktuuri käsitlev teadusharu

kristallo|keemia
keem kristallides olevate aatomite, ioonide ja molekulide paigutust ja keemilist sidet käsitlev keemia haru

kristoloogia ‹1› ‹s›
Jeesuse Kristuse isikut käsitlev kristliku teoloogia osa

kujunemis|romaan
kirj hrl. peategelase vaimset väljakujunemist käsitlev romaan, arenguromaan, isikuromaan

kvant|meh(h)aanika
mikromaailma omadusi ja protsesse käsitlev teoreetilise füüsika haru

küla|aineline
külaelu käsitlev, maa-aineline. Külaainelised jutustused.

küla|komöödia
kirj külaelu käsitlev komöödia

lamburi|kirjandus
kirj peam. karjaste idüllilisi armusuhteid käsitlev kirjandus, mida on viljeldud antiikajast alates, eriti rohkesti 14.–18. saj. Euroopas, karjaseluule. Itaalia, prantsuse lamburikirjandus.

lapse|psühholoogia
laste psüühika eripära ja arengut käsitlev psühholoogia haru

lause|foneetika
keel sõnade vastastikusest mõjust, lause rõhuoludest, rütmist ning kõnetempost tulenevat sõna häälikulise kuju muutumist lauses käsitlev keelekirjelduse osa

leksikograafiline ‹-se 5› ‹adj›
leksikograafiasse puutuv, sellega seotud, seda käsitlev. Leksikograafilised meetodid.

leksikoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
leksikoloogiasse puutuv, sellega seotud, seda käsitlev. Leksikoloogilised uurimused.

liiklus|alane ‹adj›
liiklust käsitlev. Liiklusalane selgitustöö, viktoriin.

limnoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
limnoloogiaga seotud, seda käsitlev. Limnoloogilised uurimused.

litoloogia ‹1› ‹s›
geol settekivimeid ja setteid käsitlev petrograafia haru

litoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
litoloogiaga seotud, settekivimeid käsitlev; kivimiline. Litoloogilised uurimused. Aluspõhja litoloogiline kirjeldus. Fosforiitide litoloogilised tüübid.

loodus|teaduslik
loodusteaduste alale kuuluv, nendega seotud, loodust teaduslikult käsitlev. Loodusteaduslikud raamatud, uurimused, avastused. Loodusteaduslike huvidega õpilased.

loomingu|looline
loomingulooga seotud, seda puudutav v. käsitlev. Elu- ja loominguloolisi andmeid kirjaniku kohta.

lõikus|laul
folkl viljalõikust käsitlev, sellega seotud töölaul

maastiku|teadus
geogr maastikke kui geograafilisi komplekse, nende struktuuri, arengut, kasutamist ning maastikutüüpide liigitust ja levikut käsitlev geograafia haru

magneto|meetria ‹1› ‹s›
füüs Maa magnetvälja muutumist käsitlev geofüüsika haru

mahe|põllumajanduslik
mahepõllumajandusega seotud, sellesse puutuv v. seda käsitlev. Eesti sobib mahepõllumajanduslikuks tootmiseks. Mahepõllumajanduslik ajakiri.

majandus|alane
majanduse valdkonda kuuluv, majandust käsitlev, sellesse puutuv, majandus-. Majandusalased probleemid, teadmised. Majandusalane nõupidamine. Majandusalased kuriteod.

majanduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. majandusega seotud, sellesse puutuv v. seda käsitlev, majandusalane, majandus-. Majanduslik tegevus. Riigi majanduslik olukord on paranenud, halvenenud. Majanduslik tõus, langus, laos. Arengumaade majanduslikud raskused. Majanduslikud sidemed, suhted, koostöö, integratsioon. Majanduslik efektiivsus, efekt. Majanduslik analüüs. Nõrk, tugev majanduslik alus. Majanduslik iseseisvus, sõltuvus. Poliitilised ja majanduslikud nõudmised, streigid. Ühiskonna majanduslik struktuur. Majanduslikud kategooriad. Majandusliku mõtte areng Eestis.
▷ Liitsõnad: puht|majanduslik, sotsiaal-|majanduslik, tehnilis-|majanduslik, ühiskondlik-majanduslik.
2. (isiku seisukohast:) varanduslik, rahaline. Tema majanduslik olukord on hea, rahuldav, raske. Kuidas nende majanduslik järg on? Sattusin majanduslikesse raskustesse. Katkestas õpingud majanduslikel põhjustel. Kehvadel vanematel kujunes poja koolitamine tõsiseks majanduslikuks probleemiks. Pole üldse raha, mu majanduslik seis on null.
3. kõnek majapidamises oskuslik, säästlikult majandada oskav. Naised on palju majanduslikumad kui mehed.

majandus|matemaatika
majandusprobleemide lahendamiseks sobivaid matemaatilisi lähenemisviise ja meetodeid käsitlev majandusteaduse ja matemaatika piirteadus

malakoloogia ‹1› ‹s›
zool limuseid käsitlev zooloogia haru

male|alane
malesse puutuv, malet käsitlev. Malealane kirjandus.

male|teoreetiline
maleteooriaga seotud, seda käsitlev. Maleteoreetilised kirjutised.

meetrika ‹1› ‹s›

1. kirj värsiõpetus; rütmi, värsimõõtu ja värsisüsteemi käsitlev värsiõpetuse osa. Meetrika seadused.
2. muus õpetus meetrumist, taktiõpetus
3. meetrikaraamat. *Kirjutuspuldil vasksete nurkadega [Tallinna Pühavaimu kiriku] meetrika. .. Viiskümmend aastat linnahallide [Tallinna eestlaste] ristseid ja pulmi, sündisid ja surma. J. Kross.

mehhanistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
ka filos kõike mehhanismina nägev v. käsitlev. Mehhanistlik arusaam, seisukoht, teooria. Mehhanistlik materialism 'mehhanitsism'.

mere|aineline
mereteemat käsitlev. H. Sergo mereainelised jutustused ja romaanid.

mere|õigus
jur meresõitu ja mere muud kasutust sätestav (rahvusvaheline) õigusnormide kogum; neid käsitlev õigusteaduse haru

metallofüüsika ‹1› ‹s›
füüs metallide ja nende sulamite struktuuri ja füüsikalisi omadusi käsitlev tahkisefüüsika haru

metallooptika ‹1› ‹s›
füüs metallide optilisi omadusi (eriti peegeldusvõimet) käsitlev optika haru

metaloogika ‹1› ‹s›
loog loogikasüsteeme endid käsitlev loogika osa

metamatemaatika ‹1› ‹s›
mat matemaatika enese aluseid, struktuuri ja meetodeid käsitlev metateooria

metoodika ‹1› ‹s›

1. mingi tegevuse, töö sooritamise meetodite kogum. Vaatluste, katsete, analüüsi metoodika. Südameoperatsioonide metoodika. Harjutuste, õppetunni metoodikat tuleb täiustada. Ei leidnud uurimuseks sobivat metoodikat.
▷ Liitsõnad: ravi|metoodika, treeningu|metoodika, uurimis|metoodika, vaatlus|metoodika, õpi|metoodika, õppemetoodika.
2. ped mingi õppeaine õpetamist käsitlev pedagoogika haru. Matemaatika metoodika. Keele õpetamise metoodika.

metoodika|kirjandus
hrl ped metoodikat käsitlev kirjandus

metoodiline ‹-se 5› ‹adj›

1. meetodi-, kavakindel. Keele õppimine nõuab metoodilist tööd. Vaenlase metoodiline suurtükituli.
2. metoodikasse puutuv, seda käsitlev vms. Metoodilised juhendid õpetajatele. Metoodiline kirjandus. Metoodilised nõupidamised, konverentsid, seminarid.
▷ Liitsõnad: teaduslik-metoodiline.

metroloogia ‹1› ‹s›
füüs mõõte, mõõtühikuid ja mõõtmist käsitlev teadusharu

metsa|tüpoloogia
mets metsatüüpe käsitlev metsateaduse haru

mikro|füüsika
füüs mikroosakesi käsitlev füüsika valdkond

mikro|ökonoomika
maj majanduse üksikelemente käsitlev majandusteaduse osa (vastandatuna makroökonoomikale)

mikrurgia ‹1› ‹s›
biol bioloogiliste mikroobjektidega sooritatavate menetluste tehnikat ja metoodikat käsitlev mikroskoopia osa

mineviku|aineline
minevikku käsitlev. Kirjaniku minevikuainelised teosed.

miraakel ‹-kli, -klit 2› ‹s›

1. ime, imetegu. *„Ydunis” [= karskusseltsis] juhtus tol õhtul imelikke asju, ennekuulmatuid asju, jah, lausa miraakleid, nagu mõned hiljem väitsid. A. Alas (tlk).
2. kirj (keskaegne) pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(žanri) liik. Keskaegsed müsteeriumid ja miraaklid.

molekulaar|füüsika
molekulide ehitust, molekulaarjõude ja kehade struktuuri käsitlev füüsika osa

monograafia ‹1› ‹s›
mingit probleemi, mõnda isikut vm. igakülgselt ja terviklikult käsitlev teaduslik uurimus. Mahukas, ulatuslik monograafia. V. Vadi monograafia „Eesti tervismuda”. Tuglas kirjutas monograafia Juhan Liivist.
▷ Liitsõnad: lühimonograafia.

morfogeenia ‹1› ‹s›
biol morfogeneesi käsitlev teadusharu

morfoloogia ‹1› ‹s›

1. keel vormiõpetus. Eesti keele morfoloogia. Ajalooline morfoloogia.
2. välisehitust käsitlev botaanika, zooloogia, anatoomia, geoloogia vm. teaduse haru. Võrdlev, eksperimentaalne morfoloogia. || organismide, elundite, pinnase (välis)ehitus. *Geomorfoloogias oli tema [= A. Tammekannu] elutööks Põhja-Eesti paekalda morfoloogia ja geneesi uurimine. E. Varep.
▷ Liitsõnad: geo|morfoloogia, looma|morfoloogia, taimemorfoloogia.

mulla|teadus
muldade tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, režiime ning mulla ja taimkatte vahelist aineringet käsitlev loodusteaduse haru, mullandus, pedoloogia

muusika|akustika
muusikaga seotud nähtusi käsitlev akustika haru

muusika|folkloristika
rahvamuusikat käsitlev muusikateaduse osa

navigatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mer meresõit, laevandus || ajavahemik, mille vältel kohalike kliimaolude tõttu on meresõit võimalik. Põhja-Jäämere navigatsiooni pikkus oleneb jääoludest.
2. laeva (v. õhusõiduki) juhtimist käsitlev teadusharu, mis hõlmab liikumistee valiku, kursi määramise, täpse asukoha kindlakstegemise jms. teooria ja praktika. Mere-, lennukoolides õpitakse, õpetatakse navigatsiooni.
▷ Liitsõnad: aero|navigatsioon, kosmose|navigatsioon, raadionavigatsioon.

neuroloogia ‹1› ‹s›
anat närvisüsteemi käsitlev meditsiini haru

neutron|spektroskoopia
füüs neutronite ja aatomituumade vastastikust mõju käsitlev tuumafüüsika haru

numismaatiline ‹-se 5› ‹adj›
numismaatikasse puutuv, sellega seotud, seda käsitlev v. uuriv. Numismaatiline kirjandus, uurimus. Numismaatiline kollektsioon, haruldus.

olme|kirjandus
igapäevaelu käsitlev kirjandus

onkoloogia ‹1› ‹s›
med kasvajaid käsitlev arstiteaduse haru. Kliiniline onkoloogia.

ooloogia ‹1› ‹s›
zool linnumune käsitlev ornitoloogia haru

orgaaniline ‹-se 5› ‹adj›

1. elusa loodusega, s. o. organismidega seotud, neisse puutuv v. neile omane. Orgaaniline mateeria. Orgaaniline loodus, maailm. Orgaaniline keemia 'orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia haru'. Orgaanilised ühendid, happed. Orgaanilised setted. Orgaaniline kütus. Orgaanilisest klaasist valgusti. Taimsed ja loomsed orgaanilised kiud. Sõnnik on täisväärtuslik orgaaniline väetis.
2. organismi ehitusest v. mõne organi talitlusest tingitud; organite siseehitusse puutuv, organeile omane. Orgaanilised aistingud. Orgaanilised kõnehäired. Südame orgaaniline klapirike. Närvisüsteemi orgaanilised kahjustused.
3. millegagi lahutamatult seotud, asja tuuma puutuv, olemuslik, sisemine. Orgaaniline seos, osa. Teooria ja praktika orgaaniline ühtsus. *Nii oli Laikmaale ka Itaalia vaid orgaaniliseks jätkuks sellele, mida ta seni oli tundnud. F. Tuglas. || kellelegi sisemiselt omane, suletud tervikust moodustuv. Orgaaniline vastumeelsus, vaenulikkus millegi suhtes. Orgaaniline tarvidus inimestega suhelda. *Tema [A. Eskola] stiil nii näitemängus kui kirjasõnas on ainuomaselt orgaaniline. L. Tormis.

osteoloogia ‹1› ‹s›
anat luustikku ja luukudet käsitlev anatoomia haru

pandi|õigus
jur
1. laenuandja õigus varale, mis laenu saaja on talle võla tagatiseks pantinud
2. pandiga seotud juriidilisi küsimusi käsitlev õigusala

paragrahv ‹-i 21› ‹s›

1. seadustes, määrustes jms. üksikut eeskirja sisaldav väike alljaotus. Ühingu, seltsi põhikirja paragrahvid. Tsiviilseadustiku paragrahvid. Uue talurahvaseaduse paragrahvis 127 polnud abitegu mainitud. Tegu on vastuolus määrustiku paragrahvidega. Ta kandis karistust paragrahv 174 põhjal. Salakütte hirmutati paragrahviga 'ähvardati kohtu alla anda'. See tegu ei käi paragrahvi alla 'ei ole kohtulikult karistatav'. Teda ei päästa ükski paragrahv. Selline süütegu näeb ette rasked paragrahvid. Paragrahvi väänama 'seadust endale kasulikult tõlgendama'.
▷ Liitsõnad: seaduseparagrahv.
2. iseseisvat küsimust käsitlev väiksem jaotus raamatus (hrl. peatüki alljaotus). Õpiku tekst liigendati paragrahvideks. Järgmiseks tunniks õpite ära paragrahvid 1–3.
3. märk §

pedagoogika ‹1› ‹s›
inimeste, eeskätt noorsoo kasvatamist ja õpetamist käsitlev teadusharu, kasvatusteadus. Koolieelne pedagoogika. Pedagoogika teooria, ajalugu. Pedagoogika õppejõud. Eksam pedagoogikast.
▷ Liitsõnad: eri|pedagoogika, kooli|pedagoogika, kõrgkooli|pedagoogika, täiskasvanu|pedagoogika, üldpedagoogika; laulu|pedagoogika, muusika|pedagoogika, spordipedagoogika.

pedagoogika|psühholoogia
kasvatamise ja õpetamise psüühilisi eeldusi ja seaduspärasusi käsitlev psühholoogia haru.

pediaatria ‹1› ‹s›
med lastehaigusi, ka laste anatoomilisi, füsioloogilisi ja hügieeni iseärasusi käsitlev arstiteaduse haru

perekonna|saade
perekonnaprobleeme käsitlev saade raadios v. televisioonis

piibli|aineline
piiblist pärinevat ainestikku käsitlev, piibliteemaline. Piibliaineline näidend, maal.

pinnase|teadus
ehit pinnase omadusi käsitlev ehitusgeoloogia haru

plastiline ‹-se 5› ‹adj›

1. plastne (1. täh.) Plastiline savi, vaha. Plastilised materjalid. Plastifikaatorid muudavad mördi, betoonisegu plastilisemaks. Plastilised ained. || füüs tehn. Plastiline deformatsioon, olek. Plastiline paine, venitus, voolamine.
▷ Liitsõnad: väheplastiline.
2. plastikaga (1. täh.) seotud, sellega seostuv; painduv, sujuv, nõtke. Plastilise tantsu stuudio. Näitleja peab oma liikumises plastiline olema. Plastiline võimleja. Tüdruk oli tantsides imeväärselt plastiline. Plastiliste liigutustega dirigent. || piltl ilmekas, kujukas, väljendusrikas. Kirjaniku plastiline kujutamisviis, väljenduslaad. Stiilne plastiline novell. Plastiline stseen näidendis. Kõrvaltegelased on kirjandusteoses sageli peategelastest plastilisemad. Laulja plastiline häälematerjal. Maali plastiline nõtkus. *Pildiseeria ärevust ja dramatismi toonitab .. tegelaskujude karakterit rõhutav plastiline vorm. R. Loodus. || (kujutavas kunstis:) ruumilisuse ja kehalisuse muljet taotlev. Hauaplaadile raiutud plastiline figuur. Plastiline dekoratsioon, dekoor.
▷ Liitsõnad: ümarplastiline.
3. med plastikasse (3. täh.) kuuluv, taastav. Plastiline kirurgia 'kirurgia haru, mis lõikuse teel asendab puuduvaid kudesid ja elundeid v. muudab moonutatud kehaosa kuju; taastav kirurgia'. Tehti plastiline operatsioon.
4. anat. Plastiline anatoomia 'inimkeha mõõtmeid, proportsioone ja pindmisi vorme ning nende talitluslikku muutumist käsitlev anatoomia haru'.

pneumaatika ‹1› ‹s›
tehn suruõhu vm. surugaasi kasutamist ning sellel põhinevaid masinaid, mehhanisme jm. käsitlev rakendusteadus

politoloogia ‹1› ‹s›
riigivõimu ja selle teostamist käsitlev teadus, poliitikateadus

probleem|artikkel
mõnd olulist probleemi käsitlev artikkel. Kirjutas probleemartikleid harvem kui arvustusi ja ülevaateid. Ammendav probleemartikkel.

probleem|film
mõnd olulist probleemi käsitlev film. Probleemfilm noorte kuritegevusest.

programmeerimine ‹-se 5› ‹s›
(< tn programmeerima); infotöötlemise meetodeid käsitlev teadusala

projektiivne ‹-se 2› ‹adj›
mat projektsiooniga seoses olev. Projektiivne geomeetria 'ruumiliste kujundite projektsioone käsitlev geomeetria haru'.

proto|zooloogia
zool algloomi käsitlev zooloogia haru

psühho|farmakoloogia
med psühhofarmakone käsitlev farmakoloogia haru

psühho|patoloogia
med psüühikahäireid käsitlev patoloogia osa

puidu|keemia
puidu keemilist koostist, keemilisi omadusi, keemilist ja termilist töötlemist ning selle saadusi käsitlev keemia haru

putuka|teadus
zool putukaid käsitlev zooloogia haru, entomoloogia

põllumajandus|ajakirjanik
eeskätt põllumajanduse probleeme käsitlev ajakirjanik

põllumajandus|alane
põllumajanduse valdkonda kuuluv, põllumajandust käsitlev v. sellesse puutuv. Põllumajandusalased küsimused, teadmised. Põllumajandusalane kirjandus.

põllu|majanduslik
põllumajandusega seotud, sellesse puutuv v. seda käsitlev, põllumajandusalane, põllumajandus-. Põllumajanduslik tootmine, maaparandus. Põllumajanduslikud ettevõtted, õppeasutused. Põllumajanduslik artell nõuk kolhoos. Põllumajanduslikud kutsealad. Põllumajanduslik ajakiri, õppefilm. || põllumajanduses kasutatav v. kultiveeritav; põllumajandusest saadav. Põllumajanduslik maa. Põllumajanduslik inventar. Põllumajanduslikud kultuurid. Põllumajanduslik tooraine tööstusele. Põllumajanduslik toodang. || põhiliselt põllumajandusega tegelev. Põllumajanduslik riik, piirkond.

põllumajandus|teadus
põllumajandust käsitlev, seda uuriv rakendusteadus, eeskätt agronoomia

päeva|kajaline ‹-se 5› ‹adj›
päevasündmusi käsitlev v. puudutav, aktuaalne, ajakajaline. Päevakajalised sõnumid. Päevakajalised luuletused, kupleed. Päevakajaline publitsistika.

raadio|tehnika
el raadiolaineid käsitlev teadusharu; raadioseadmetega tegelev tehnikaharu

raamatu|teadus
raamatu valmistamist, levitamist, arengut jms. käsitlev teadusharu, biblioloogia

rahandus|alane
rahanduse valdkonda kuuluv, rahandust käsitlev, sellesse puutuv, rahandus-. Rahandusalane küsimus, nõupidamine.

rahvaluule|aineline
rahvaluulet ainestikuna käsitlev, sellel rajanev. Ott Kangilaski rahvaluuleaineline graafika.

rahvastiku|lugu
rahvastiku ajalugu käsitlev ajaloo ja rahvastikuteaduse piiriteadus, ajalooline demograafia

rahvastiku|teadus
rahvastiku kujunemist ja muutumist ning mitmesuguseid muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi käsitlev teadus, demograafia

regionaal|geoloogia
geol Maa ehitust piirkonniti käsitlev geoloogia haru

reklaami|psühholoogia
reklaami loomist, korraldamist ja toimet käsitlev rakenduspsühholoogia haru

revolutsiooni|teemaline ‹-se 5› ‹adj›
revolutsiooniteemat käsitlev. Revolutsiooniteemaline näidend.

riigi|teadus
riiki v. selle eri aspekte käsitlev teadus

riigi|teooria
riigi teket ja olemust käsitlev teooria

riigi|õigus
jur riigivõimu kasutamist reguleerivad õigusnormid; neid käsitlev õiguse haru

riigi|õpetus
riiki v. selle eri aspekte käsitlev õpetus, riigiteadus. Üldine riigiõpetus.

romanistika ‹1› ‹s›
keel romaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus, romaani filoloogia. Õpib romanistikat. Romanistika alal kaitstud magistritööd.

saamis|looline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
saamislukku puutuv, seda käsitlev. Saamisloolised andmed. Saamislooline uurimus.

sarnasus|teooria
füüs füüsikaliste protsesside sarnasust käsitlev teooria

seebi|ooper
kõnek hrl. paljude tegevusliinidega peam. pereprobleeme käsitlev sentimentaalne televisioonisari, seebikas. Kõigilt telekanaleilt võib näha Ameerika seebioopereid.

seismoloogia ‹1› ‹s›
maavärinaid ja nendega seoses olevaid nähtusi käsitlev geofüüsika haru

seksuoloogia ‹1› ‹s›
med inimese sugulisi suhteid käsitlev teadus, seksoloogia

selenoloogia ‹1› ‹s›
Kuu ehitust, koostist ja evolutsiooni käsitlev teadusharu

seminari|töö
kitsast ainelõiku käsitlev (lühike) üliõpilasuurimus. Seminaritööde kaitsmine.

semiootika ‹1› ‹s›

1. märke ja märgisüsteeme käsitlev teadus, märgiteadus
▷ Liitsõnad: kultuuri|semiootika, sotsiosemiootika.
2. med sümptomatoloogia

sfragistika ‹1› ‹s›
aj pitsateid ja pitsereid käsitlev ajaloo abiteadus

silmahaigus|õpetus
silma ja silmahaigusi käsitlev arstiteaduse haru, oftalmoloogia

slavistika ‹1› ‹s›
slaavi keeli, kirjandust, rahvaluulet, ajalugu ja kultuuri käsitlev teadusala

soo|geoloogia
soid käsitlev geoloogia haru

soojus|õpetus
soojusnähtusi käsitlev füüsika osa

soo|teadus
soode arengut ja iseärasusi käsitlev teadus, telmatoloogia

sovetoloogia ‹1› ‹s›
nõukogude korda ja elulaadi käsitlev teadus

speleoloogia ‹1› ‹s›
koopaid käsitlev teadus, koopateadus

spordi|alane
sporti käsitlev, spordi valdkonda kuuluv. Spordialane kirjandus.

stellaar|astronoomia
tähtede füüsikalisi karakteristikuid käsitlev astronoomia haru

stilistika ‹1› ‹s›

1. keele sõnalisi väljendusvahendeid, keele- ja kõnestiile käsitlev õpetus
2. kirj ilukirjanduslikku stiili (kitsamas tähenduses sõnastusstiili) uuriv kirjandusteooria haru

stroofika ‹1› ‹s›
kirj stroofe ja stroofivorme käsitlev värsiõpetuse osa

struktuuri|geoloogia
geol kivimite lasumuse vorme ja nende paiknemise seaduspärasusi käsitlev tektoonika haru, morfoloogiline tektoonika

suhte|komöödia
meeste ja naiste vahelisi suhteid käsitlev komöödia(film). Läks kinno romantilist suhtekomöödiat vaatama. Teatris esietendus noortele mõeldud suhtekomöödia.

sulase|laul
folkl sulaste eluolu käsitlev töölaul

surdo|pedagoogika
ped vaegkuuljate õpetamist ja kasvatamist käsitlev pedagoogika haru

suurtüki|asjandus
sõj suurtükkide ehitust, käsitsemist ja nendest laskmist käsitlev õppeaine v. teadusharu

sõja|aineline
sõjateemat käsitlev, sõjale pühendatud. Sõjaaineline jutustus, näidend. Sõjaainelised kirjutised, filmid, värsid.

sõja|teemaline
sõda puudutav, sõjateemat käsitlev. Sõjateemaline film, jutustus, laul, romaan, teos. Sõjateemaliste maalide näitus.

sünonüümika ‹1› ‹s›
keel
1. ühe keele sünonüümide kogum. Eesti keele sünonüümika. Rahvalaulu poeetiline sünonüümika.
2. sünonüüme käsitlev leksikoloogia osa

sünoptika ‹1› ‹s›
meteor ilmade ennustamist käsitlev meteoroloogia haru, sünoptiline meteoroloogia

süsteemi|teooria
Üldine süsteemiteooria 'süsteemide spetsiifikat, modelleerimist ja klassifitseerimist käsitlev üldteaduslik kontseptsioon'.

zooloogiline ‹-se 5› ‹adj›
zooloogia valdkonda kuuluv, seda käsitlev, sellega seotud, looma-. Zooloogiline uurimus. Zooloogilised vaatlused, eksperimendid.

zoo|tehnika

1. põllumajandusloomadega seonduvat käsitlev rakendusteadus, loomakasvatusteadus. Õppis kõrgkoolis zootehnikat.
2. loomakasvatusega tegelev põllumajandusharu

žurnalistika ‹1› ‹s›

1. ajakirjandus. *Huvitavus, erakordsus on ka üks žurnalistika põhitõdesid. I. Trikkel.
2. ajakirjanduse teooriat, arengut ja tegeliku töö probleeme käsitlev teadusharu, ajakirjandusteadus. Žurnalistika eriala ülikoolis.
Omaette tähendusega liitsõnad: raadio|žurnalistika, teležurnalistika

taime|geneetika
taimorganismide muutlikkust ja pärilikkust käsitlev teadus

taime|morfoloogia
taimede välisehitust käsitlev botaanika osa

taime|süstemaatika
bot taimorganisme käsitlev süstemaatikaharu; teaduslik taimede liigitus taksonite järgi. Taimesüstemaatika rajajad. Liik on taimesüstemaatika põhiüksus.

taju|psühholoogia
taju käsitlev psühholoogia haru

teenindus|ökonoomika
maj teeninduses ilmnevaid majandussuhteid jm. teenindusega seotud probleeme käsitlev majandusteaduse haru

tehnika|lugu
tehnika ajalugu ja üldisi seaduspärasusi käsitlev teadus

tehnika|teadus
‹hrl. pl.› mingit tehnikaala käsitlev, seda uuriv rakendusteadus (näit. ehitusteadus, masinaõpetus, energeetika). Tehnikateaduste areng, uusimad saavutused. Tehnikateaduste doktor, professor.

tehniline ‹-se 5› ‹adj›

1. tehnikasse (1. täh.) puutuv v. selle rakendustega seotud, tehnika alale kuuluv. Tehniline haridus. Tehnilised teadmised, vahendid. Õpilaste tehniline omalooming. Tehniline küberneetika, joonestamine. Tehnilised spordialad 'tehnosport'. Tehniline atmosfäär füüs (tehnikas kasutatav rõhuühik). Poisil on head tehnilist mõtlemist, taipu. Tehnilisi oskusi arendavad mänguasjad. || toodete valmistamist käsitlev v. sellega seotud. Tehniline uuendus, täiustus, lahendus. Tehniline ülesanne, joonis, projekt. Toote tehniline kirjeldus. Ehitise, seadme tehniline dokumentatsioon. Uue laeva tehnilised andmed. Tehnilised nõuded, normid, tingimused. Tehase tehnilise kontrolli osakond. Tehnilises mõttes pole seade keerukas. || masinatest, seadmetest vms. koosnev. Tehnilised süsteemid. Ettevõtte tehniline varustus. Filmitootmine eeldab ajakohast tehnilist baasi. Vabriku tehniline sisseseade on vananenud. || masinate ja seadmete funktsioneerimisse, töökindlusse ja korrashoidu puutuv. Tehniline diagnostika, abi. Tehniline järelevalve, teenindus. Gaasiseadmete tehniline ülevaatus. Autode tehniline korrastus. Sõiduki tehniline seisukord pole kiita. Püstolil on mingi tehniline rike. Sides esines tehnilisi häireid. Sidepidamisega on tehnilisi raskusi. Tehniline laskekiirus sõj relva tehnilistest omadustest tulenev maksimaalne laskekiirus.
▷ Liitsõnad: üldtehniline; insener-|tehniline, materiaal-|tehniline, teaduslik-tehniline.
2. millegi sooritamisse v. sooritamise oskusesse puutuv, sellega seotud v. sellest tulenev. Tantsija tehnilised oskused jätavad soovida. Vehklejate tehniline ettevalmistus oli hea, kehv. Pianisti tehnilises võimekuses pole mingit kahtlust. Purjetaja on saavutanud tehnilise meisterlikkuse. || selline, mis käsitleb midagi vastava ala spetsiifika seisukohalt; vormilise v. korraldusliku küljega seotud. Tehniline toimetamine (hõlmab trükise polügraafilise kujundamise). Ajakirja tehniline toimetaja. Võistlusprotokoll on spordivõistluste tehniline aruanne.
▷ Liitsõnad: puhttehniline.
3. tööstuse tarbeks kasutatav. Tehniline piiritus, hapnik, papp, vaseliin. Tehnilised kiudained, rasvad.Tehnilist tselluloosi kasutatakse põhiliselt paberi tootmiseks. Lina ja suhkrupeet on tähtsad tehnilised kultuurid. Puu- ja köögiviljade tehniline küpsus põll aiand koristusküpsus.

tehnoloogia ‹1› ‹s›
tootmismenetlus v. nende kogum. Keerukas, paindlik tehnoloogia. Uut tehnoloogiat välja töötama, rakendama. Jäätmevabad tehnoloogiad. || tootmismenetlusi käsitlev tehnikaharu. Keemiline tehnoloogia. Metallide, plastmasside, toiduainete tehnoloogia.
▷ Liitsõnad: bio|tehnoloogia, ehitus|tehnoloogia, elektro|tehnoloogia, foto|tehnoloogia, geeni|tehnoloogia, info|tehnoloogia, masinaehitus|tehnoloogia, puidu|tehnoloogia, rakutehnoloogia; kõrg|tehnoloogia, tipptehnoloogia.

tekke|looline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
tekkelooga seotud, seda käsitlev. Tekkeloolised andmed. Tekkelooline ülevaade. Teose tekkelooline taust. Näidendi kohta on säilinud palju tekkeloolist materjali.

tekke|teooria
teket käsitlev teooria

tele|kriitika
telesaateid käsitlev kriitika

tensor|arvutus
mat tensoreid, nende omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid käsitlev teooria

teratoloogia ‹1› ‹s›
biol organismide väärarendeid ning nende tekkepõhjusi käsitlev teadusharu

toksikoloogia ‹1› ‹s›
med mürke ja mürgistusi käsitlev arstiteaduse haru. Üldine, kliiniline toksikoloogia.
▷ Liitsõnad: kohtu|toksikoloogia, tööstus|toksikoloogia, veterinaartoksikoloogia.

traumatoloogia ‹1› ‹s›
med õpetus traumadest, vigastatute abistamist ja ravi käsitlev kirurgia eriala

tsiviilkaitse|alane
tsiviilkaitset käsitlev, sellega seotud, tsiviilkaitse-. Tsiviilkaitsealased teadmised, õppused.

tsütoloogia ‹1› ‹s›
raku ehitust, elutegevust ja arengut käsitlev bioloogia haru, rakuteadus, rakuõpetus

tsütoloogiline ‹-se 5› ‹adj›
tsütoloogia valdkonda kuuluv, seda käsitlev, sellega seotud, raku-. Tsütoloogilised uuringud.

tuletõrje|alane
tuletõrje valdkonda käsitlev, tuletõrjega seotud, tuletõrje-. Tuletõrjealane selgitustöö, näitus.

tuleviku|aineline
tulevikku käsitlev. Tulevikuaineline teos.

tunnetus|teooria
filos tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru, gnoseoloogia, epistemoloogia. Klassikaline, sotsiaalne tunnetusteooria.

turundus ‹-e 5› ‹s›

1. tegevusalade kompleks, mis tagab ettevõtte kohanemise turuoludega; ettevõtte turukeskne juhtimine
2. müügikorraldust, turustamist, turu-uurimist, reklaami jms. käsitlev majandusteaduse haru

tuule|energeetika
tehn tuuleenergia kasutamist käsitlev energeetika haru

tõlke|kriitika
tõlkeid käsitlev kriitika

täiskasvanu|pedagoogika
täiskasvanu arengut, õpetamist ja kasvatamist käsitlev pedagoogika haru, andragoogika

töö|seadus
töösuhteid, töökaitset vms. käsitlev seadus