[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõrgele ‹adv›
ant. madalale
1. ümbrusest v. mingist alustasandist tublisti ülespoole. Kiik käis järjest kõrgemale ja kõrgemale. Suits tõuseb kõrgele. Kotkas tõusis kõrgele õhku. Päike tõusis kõrgemale. Teerada suundus mööda mäekülge kõrgemale. Tõusis redelil mõne pulga võrra kõrgemale. Ta ronis hästi kõrgele puu otsa. Lapse pea ulatus laua servast vaevu kõrgemale. Köis seoti paar meetrit kõrgemale.
2. millegi poolest ettepoole, ülespoole v. silmapaistvale kohale. a. (seisuse, positsiooni, tähtsuse poolest). Ta jõudis elus minust kõrgemale. See mees pürgib kõrgele. Ma ei pääsenud võistlustel kõrgemale neljandast kohast. Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. b. (arengutaseme v. kvaliteedi poolest). Inkade kultuur oli arenenud küllalt kõrgele. Mõni üksik ulatub üldisest tasemest kõrgemale. Head uudised kruvisid meeleolu kõrgele.
3. (arvudes määratavalt) suureks. *Mõne aastaga oli kirikukõrtsi rent nii kõrgele kruvitud, et keegi ei tahtnud kõrtsi enam rendile võtta.. J. Vahtra.