[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

köide ‹köite 18› ‹s›

1. kaaned, selg jms., mis annab raamatule (v. brošüürile) vajaliku tugevuse ja välise vormi. Kõvas, pehmes köites raamat. Kartoneeritud köide. Sirge, kumera seljaga köide. Traaditud, õmmeldud köide. Osa raamatuid anti välja brošeeritult, osa köites.
▷ Liitsõnad: ehis|köide, ilu|köide, kalingur|köide, lederiin|köide, liim|köide, luksus|köide, nahk|köide, paber|köide, pärgament|köide, riie|köide, safian|köide, sametköide; standardköide; käsitsi|köide, masinaköide.
2. köidetud raamat vm. kirjatöö. Raamatukogus on üle 100 000 köite. Raamaturiiul oli täis pakse köiteid. See oli üks eesti muinasjuttude, F. Tuglase novellide köide. Võttis laualt esimese pihku juhtuva köite. Arhiivide köited.
▷ Liitsõnad: tekstiköide.
3. mitmest raamatust koosneva teose üks raamat, ka perioodika- v. jätkväljaande kokkukuuluvad numbrid ning anded. A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” koosneb viiest köitest. Riiulil olid reas entsüklopeedia, suure sõnaraamatu köited. Väitekiri on kahes köites. „Kogutud teoste” esimene, teine, kümnes, viimane köide. Ajakirja, aastaraamatu köited.
▷ Liitsõnad: indeksi|köide, täiendusköide.

köide ‹köitme 17› ‹s›

1. side; köidik. *Läks haav sõrme või kirves põlve – ämblikuvõrku peale ja kaelarätiga köitmesse, küllap ta paraneb. J. Madarik. *Ju köitmeis rabelen ja ongi hilja.. B. Kangro.
2. keel loog koopula