[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ameti|korter
töö-, ametikohaga kaasnev korter. Kaitseväe ametikorterid. Majahoidja ametikorter.

energia|vahetus
füsiol ainevahetusega kaasnev energia muundumine

enese|induktsioon
el voolutugevuse muutumisega kaasnev induktsioonivoolu tekkimine juhtmes

grunge ‹6› ‹s›
punkliikumise hipilik variant muusikas ja moes; sellega kaasnev rõivastusstiil: katkised teksapüksid ja sõdurisaapad

kaas|näht
med kaasnev näht. Liigesepõletik võib esineda mitmesuguste nakkushaiguste kaasnähuna.

kaas|nähtus
millegagi kaasnev nähtus. Soode kuivendamise kaas- ja järelnähtused. Skisofreenia võivat olla inimaju arengu kaasnähtus.

klimakteeriline ‹-se 5› ‹adj›
klimakteeriumiga seotud, klimakteeriumiga kaasnev. Klimakteerilised häired, nähud. Klimakteeriline neurasteenia.

kõu ‹kõue 26› ‹s›
välguga kaasnev kõmin, müristamine; äike, pikne. Kõu kõmab, kõmiseb. Pilvedest kärgatas, prahvatas kõu. Kõu veereb mürinal üle taeva. Kõu läheneb, kaugeneb. Kõuena kostev suurtükimürin. Mehe hääl kõlas nagu kõu. *..meri tormitseb, kõue mustad pilved tõusevad kesktaevasse kokku.. A. Gailit. | piltl. *Kaugelt veereb kahurite kõu. H. Talvik.

kõue|kõmin
välguga kaasnev kõmin, kõu. Nõrk, kauge kõuekõmin. Välgusähvatusele järgnes ragisev kõuekõmin.

laksatus ‹-e 5› ‹s›
hoobiga, löögiga kaasnev heli; laks. Järvelt kostis laksatusi, kalad lõid lupsu. Lööb raamatu laksatusega kinni. Käis hele laksatus – välk lõi sisse. Kõlas piitsahoobi moodi laksatus. Kuulsid laksatust, nagu oleks snepperlukk kinni langenud. *Uus laksatus hobusele piitsaga, äkiline tõmme ohjaharudest .. R. Sirge.

lask ‹lasu 21› ‹s›
laskeriistast laskmine (üksikjuhuna); laskmisel laskeriistast paiskuv kuul, mürsk, nool vms.; (tulirelva puhul ka:) laskmisega kaasnev pauk. Lask püstolist, jahipüssist, kahurist, vibupüssist. Kõik lasud tabasid. Iga lask ei lähe pihta. Sai kolme lasuga kaks jänest. Mitu lasku ta pihta tulistati? Õuest kostsid, kõlasid lasud.
▷ Liitsõnad: eel|lask, paaris|lask, püssi|lask, revolvri|lask, suurtüki|lask, üksiklask.

löök ‹löögi 21› ‹s›

1. löömise üksikjuhtum. a. liikuva objekti põrkumine vastu liikumatut v. liikuvat objekti; sellisel põrkumisel tekkiv järsk tugev hõõrdumine ning sellega kaasnev heli; liikuva objekti liikumisjärk, mille tõttu põrkumine toimub. Poksija välkkiired jõulised ning tabavad löögid. Löök rindu, näkku. Osava löögiga lõi ta kallaletungija pikali. Sepahaamri rasked löögid. Pall lendas tugevast löögist üle katuse. Meie masinakirjutaja lööb üle 200 löögi minutis. Jõulise löögiga pianist. Taimed purunesid jämedate raheterade löökide all. *Madjakas tõusis ja langes, lahja hobune võpatas iga löögi ajal .. O. Tooming. *Kilk-kõlk! kilk-kõlk! mats-pots! mats-pots! Juba hakkavad löögid oma heledat kõla kaotama .. E. Vilde. b. (südametukse, pulsilöögi kohta). Süda jätab lööke vahele. Pulss on 70 lööki minutis. c. (välgu-, elektrilöögi kohta). Katkisest seinakontaktist võib löögi saada. *Ja välk ei löönud ka sinna, vaid siia samasse, lähedasse metsa. Nii lühikene oli löögi ja müristamise vahe. A. Mälk. d. (kellalöögi kohta). Kirikukella kumedad löögid. Südaöö, seinakella kaksteist lööki. e. (taktilöögi, ka taktilöömise, takti osa v. rütmi kohta). Mudilaskoori tuleb juhatada selge löögiga. Takt koosneb neljast löögist. *Lüdigi juhatamises oli vastupandamatut ürgjõudu .. tema löök oli otstarbekas, selge ja loogiline, hästi taibatav. G. Ernesaks. *Sundija väikese trummi saatel tõusis ja vajus nelikümmend aeru nagu üks. Kes aga kas või karvavõrdki löögist välja läks, seda tabas trummimehe pika keelega piits. H. Sergo. f. jõuline ja kiire ründeoperatsioon; tulelöök. Taktikaline löök. Diviis valmistus vastasele löögi andmiseks. Sattusime vaenlase löögi alla. *.. ning künka pihta suunati raskerelvade löök. Mürsud langesid ette ja taha, muld tuiskas .. R. Kaugver. g. käik, mille tulemusena mängunupp laualt eemaldatakse
▷ Liitsõnad: aeru|löök, ava|löök, eel|löök, eestkäe|löök, gongi|löök, hakk|löök, haamri|löök, jala|löök, kabja|löök, kaksik|löök, karistus|löök, kaug|löök, kepi|löök, kirve|löök, käe|löök, läbi|löök, madal|löök, mõõga|löök, mööda|löök, noa|löök, nurga|löök, otse|löök, peale|löök, pea|löök, pette|löök, piitsa|löök, pintsli|löök, pomm|löök, põhi|löök, põlve|löök, põrke|löök, randme|löök, rusika|löök, ründe|löök, saba|löök, sisse|löök, südame|löök, tagantkäe|löök, tagasi|löök, tiiva|löök, trahvi|löök, tõrje|löök, täägi|löök, vaba|löök, vahe|löök, vasara|löök, vastu|löök, vikati|löök, viltu|löök, välgu|löök, välja|löök, väravalöök.
2. õnnetus, lüüasaamine. Poja surm oli talle vapustav löök. Ta elas selle löögi vapralt, mehiselt üle. Mind tabas raske löök. *Teise tütre sünnil oli Krõõt nutnud, nüüd [kui jälle sündis tütar] võttis ta löögi alistunult vastu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: saatuselöök.
3. kõnek hea võimalus; menu. Jaan on vaikne nohik, tal pole tüdrukutega, tüdrukute juures lööki, ta ei pääse löögile. Koolide lõpuaktuste ajal on lillekaubitsejatel lööki.

mitootiline ‹-se 5› ‹adj›
mitoosiga kaasnev v. seonduv. Mitootiline jagunemine.

naer ‹-u 21› ‹s›

1. (inimesel, inimahvidel:) hrl. lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada; naermine. Naer ja nutt. Hele, kilkav, rõkkav, rõkatav, homeeriline, luksuv, kähe, kõhisev, mürisev, möirgav naer. Lõbus, kelmikas, kaval, vallatu, edvistav, koketeeriv, südamest tulev, kaasakiskuv naer. Naeris rõõmutut, tigedat, pahatahtlikku, kahjurõõmsat, kiuslikku, pilkavat, ülbet, ilkuvat, irvitavat naeru. Naeru kihistama, kõhistama, pugistama, mügistama, lagistama, rõkatama, kõkutama, lõkerdama, turtsuma. Laseb laia naeru. Ei suuda, jõua naeru pidada, tagasi hoida. Naer kipub, tükib, tuleb (vägisi) peale. Olime naerust nõrkemas, kõveras, hingetud. Katkesta naeruga kas või kõht ära! Saal rõkkab, möirgab, vappub naerust. Tema naer ajab teistelegi naeru peale. Jutustas naerust hingeldades, kõõksudes, luksudes, naeruga pooleks kogu loo ära. Naer võib õige pea nutuks muutuda. Majast kostab naeru. Oi seda nalja ja naeru! Naer on terviseks. Naer tuleb naerust. Kus naeru, seal nuttu. || ‹hrl. allatiivis v. adessiivis› (muige, naeratuse, hääletu naermise kohta). Nägu, suu tõmbub, läheb, lööb, kipub, veab, venib naerule. Huuled kiskusid virilale naerule. Ta nägu jääb tõsiseks, kuid silmis on kelmikas naer. Mehel venib suu kõrvuni, nägu laia naeru täis. Nägu, suu, silmad (on) rõõmsal naerul. Naerul näoga, suuga, silmadega tüdruk. Tunnustussõnu kuulasime naerul sui. *Tiina oli naerul, kui ta viimaseid sõnu rääkis. A. H. Tammsaare. || naermine nalja, huumori väljendajana. Naeruta huumor. Naer läbi pisarate. Ta oskab tõsisegi asja naljaks ja naeruks pöörata.
2. pilkav, tögav, halvakspanev naermine; pilkamine, tögamine. Kardab teiste naeru ja tögamist. Sattus külarahva naeru alla. Kui oled naeru alla sattunud, katsu siis veel naeru alt pääseda! Kus selle naeru ja häbi ots! Ega naer nahka riku, ega tühi jutt tükki võta. *Mine nüüd seda tühja asja õiendama ja maailma naeru oma kaela tõmbama. J. Pärn. || ‹hrl. translatiivis› see, kes v. mis on naeruväärne, pilkealune. Sai, jäi peagi teiste naeruks. Ära tee end ilmarahva naeruks. Meie peame sellist asja naeruks.

naeru|pisar
‹hrl. pl.› (tugeva kestva naeruga kaasnev). Kuulajad pühkisid silmist naerupisaraid.

nälgus|kõhetus
med (nälgusega kaasnev)

nälgus|turse
med (nälgusega kaasnev)

palaviku|värin
palaviku tõusuga kaasnev külmavärin. Haige keha vabises palavikuvärinais. Palavikuvärinad raputasid haige keha.

partii ‹14› ‹s›

1. kindlaksmääratud kogus ühesuguseid tooteid v. tooteosi; suur kaubasaadetis. Partii suhkrut, puuvilla, autode varuosi, elutoamööblit. Kombinaat saatis suure partii paberit Bulgaariasse. Saabus suurem partii seemnevilja. Vabrik laskis esimesed partiid toodangut turule. Väikeste partiide kaupa tootmiselt mindi üle seeriatootmisele. Toornahad sorteeritakse ühesuguste tunnuste alusel tööstuslikeks partiideks. || hrv (inimeste kohta). Saabus partii vange. || ‹liitsõna järelosana› inimese kehaosade kohta
▷ Liitsõnad: kanga|partii, katse|partii, kauba|partii, naela|partii, proovi|partii, relva|partii, seemne|partii, viljapartii; lõua|partii, pea|partii, rinna|partii, suu|partii, säärepartii.
2. sport üks mäng males, kabes, kaardi-, piljardi- vm. lauamängus. Partii katkestati huvitavas seisus. Mitu partiid malevõistlustel mängiti? Alustas partiid Hispaania avanguga. Ajakontrolliga simultaanil mängiti kümme partiid. Turniiri üks nõrgemaid partiisid. Partii lõppes mustade võiduga. Teeme, lööme partii bridži, paar partiid piljardit! Ta kaotas viimase partii doominot.
▷ Liitsõnad: kaardi|partii, kabe|partii, male|partii, võistlus|partii, välkpartii.
3. muus ühe muusikariista v. hääleliigi osa mitmehäälse helitöö partituuris. Soprani kõrge partii. Löökriistade rütmikas partii. Ooperi vokaalne partii ei olnud kuigi ilmekas. Laululiselt nõudlik Tonio partii. Nii solisti kui ka koori partiid on kirjutatud rahvalaulu tekstile.
▷ Liitsõnad: aldi|partii, bassi|partii, klaveri|partii, koori|partii, laulu|partii, orkestri|partii, saate|partii, soolo|partii, vokaalpartii.
4. materiaalseil kaalutlustel sõlmitud abielu, sellega kaasnev karjäär vm. tulu. Tema abiellumist peeti hiilgavaks partiiks. Loodab kasuliku partiiga jõukale järjele saada. Tüdruk ei hoolinud partiist rikka perepojaga. || tulus, sobiv isik abiellumiseks. Selline mees on ihaldatav, tulus partii. Suurepärane partii ja ihaldusväärne elukaaslane. Temast paremat partiid ei oska tahtagi. Aita tal sobiv partii leida! Parim partii kogu ümbruskonnas.

pats ‹-u 21› ‹s›

1. kerge pehme löök, ühekordne patsutus. Julgustuseks lõi ta mulle patsu õlale. Andis hobusele paar kerget patsu kaelale.
2. sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli; patsatus, pots. Kott tegi kukkudes hea patsu. Pall põrkas kerge patsuga vastu seina.

piir|pinge
tehn piirseisundiga kaasnev pinge

punk ‹pungi 21› ‹s›
teat. rock-muusika stiil; sellega kaasnev protestivaimuline ja väljakutsuv noortemood ning elulaad

purin ‹-a 2› ‹s›
puristamisega kaasnev v. sellele sarnanev heli. Mann peseb ägeda purina saatel nägu. Gaasivaevas imik roojab purinal, suure purinaga. Kostab betoonisegaja purinat.

põrutus ‹-e 5› ‹s›

1. põrutamine; põrutav löök, ka sellega kaasnev mürts v. raksatus. Vankri põrutus munakividest teel. Põrutus uksele, aknale. Põrutuse tagajärjel kargas võll pesast välja. See kaubakast ei kannata põrutust. Viskas ukse kõva põrutusega kinni. *Tüminaga, saades kergeid põrutusi, ületab Roaldi sõiduk Täheveski silla. V. Saretok. *Öösel pikse põrutusel vabisesid taevad. H. Talvik.
▷ Liitsõnad: rusikapõrutus.
2. med välise jõu poolt põhjustatud vigastus, kus nahk jääb terveks, kuid nahaalustes kudedes tekib veresoonte rebenemisest tingitud verevalum, kontusioon. Üldine, kerge, raske põrutus. Seljaaju, silma põrutus. Sõdur kaotas põrutuse tagajärjel mõneks ajaks teadvuse. Kannatanu pääses põrutusega.
▷ Liitsõnad: aju|põrutus, pea|põrutus, peaajupõrutus.
3. piltl hingeline vapustus, jahmatus v. suur üllatus. Hingeline põrutus. Ema surmaga kaasnenud põrutusest andis kaua toibuda. *Noh, sõber, kas sa mulle [kihluse puhul] õnne ei soovigi? Või oled põrutusest alles uimane? H. Raudsepp.

püssi|tuli

1. püssidest tulistamine. Metsast avati äge, tihe, maruline püssituli. Tänavail ragiseb püssituli. Ründajad võeti püssitulega vastu, löödi püssitulega taganema. Sattusime ootamatult püssitule alla.
2. tulistamisega kaasnev tuleleek. *.. ning ennast esimese ettejuhtuva noti varju surudes saatis paar kuuli põõsasse, kust oli välgatanud püssituli. R. Sirge.

püstoli|lask
püstolist laskmine; sellega kaasnev heli. Ta tapeti püstolilasuga pähe. Lajatasid püstolilasud, kostsid püstolilaskude moodi plaksud.

reisi|elevus
reisiga v. selle ettevalmistamisega kaasnev elevus. Terve eilne päev möödus kohvrite pakkimises ja reisielevuses.

reivi|kultuur
reiviga kaasnev noortemood ja elulaad. Uimastite ja ergutite tarbimine on reivikultuuri lahutamatu osa.

risk ‹-i 21› ‹s›
mingi toimingu v. ettevõtmisega kaasnev kahju tekke võimalus, võimalik oht; toimimine hea õnne peale, liigjulgus. Risk on suur. Raskel retkel oli risk elugi kaotada. Mina riski ei karda. Ta püüab iga riski vältida. Siin pole mingit riski eksida. Kui pabistama ei hakka, siis erilist riski pole. Tähtsate asjade otsustamisega kaasneb sageli risk. Risk, et asi võib välja tulla, teeb murelikuks. Mehe närvid ei pidanud riskile vastu. Kogu ettevõtmine on seotud suure riskiga. Hulljulgus ja risk võivad viia uutele avastustele. Risk tasus end kuhjaga (ära). Nemad juba riski peale välja ei lähe. Mis sind riskile meelitas? Tarbetul riskil pole mõtet. *Põgenemiseks on vaja vaprust, riski, seiklushimu.. A. Hint. || maj raha kaotamise oht mis tahes majandustehingus, eriti investeerimisel
▷ Liitsõnad: äririsk.

rops ‹-u 21› ‹s›

1. järsk hoogne löök v. tõmme, kiire hüpe vm. liigutus; sellega kaasnev müra. Virutab kirvega paar tugevat ropsu. Hirmunud lind jagab nokaga ropsusid. Tõusis järsu ropsuga püsti. Uks tõmmati ropsuga lahti. Ema kahmab lapse ainsa ropsuga sülle. *Ukse käuksatus all lõi mind ropsuga [= kiiresti, otsekohe] istuli. M. Seping. *Praegu on tarvis kiiret liikumist – rops siia, teine sinna ja padinal tagasi. A. Viirlaid. || piltl (kaotuse, õnnetuse vms. kohta:) hoop, mats [-u]. Pärast korterivargust tabas teda järgmine rops – autoavarii. Pikk sõit andis viletsale tervisele viimase ropsu. Järsku sadas kaela ootamatu rops: naine laskis jalga. *Õnnepäe haavale lõi sisse küll kuumus, kuid must tuli jäi tulemata ja mees elas ropsu üle. H. Sergo.
2. kõnek sahmakas, hoog, noos, tükk. Andis tubli ropsu vihma. Salakütt maksis paraja ropsu trahvi. *Ja vanadust veel nimepoolestki, alles rops maad allpool neljakümmet. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: tormi|rops, vihmarops.
3. kõnek kord, puhk, raks. Pidi käima mitu ropsu, enne kui asjad aetud sai. Poisid said seenel käia üheainsa ropsu. Saunalaval oldi paar-kolm ropsu. Viskas hanguga heinu lakka, rops ropsu peale. Ütles südame pealt kõik ainsa ropsuga ära. Sai mootorratta kohe esimese ropsuga käima. Esimese ropsuga 'esialgu' olid kõik jahmatanud. Kalakaubast taheti esimese ropsuga 'kohe, esimese korraga' lahti saada. *Äkki hakkab niisugune rahatuus õnge, kelt saad sada tuhat ropsuga.. P. Krusten.

ropsatus ‹-e 5› ‹s›
ropsatamine, ropsuga (1. täh.) kaasnev heli. Känd annab ropsatusega järele. Lööb järsu ropsatusega värava valla.

suhkur|diabeet
med suhkurtõvega kaasnev diabeet

teenistuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
teenistuskohaga seotud, teenistusalane, teenistus-. Alaealine oli kohtualusest teenistuslikus sõltuvuses. Teenistuslik seisund. Teenistuslik eluruum 'teenistuskohaga kaasnev eluruum'.

tegevus|kulu
maj ettevõtte normaalse äritegevusega kaasnev kulu, v. a. müüdud kaupade maksumus

tõusu|vesi
tõusuga kaasnev vesi; kõrgete tormilainete, tulvava suurvee jms. kohta. Tõusuvesi kannab laeva riismed randa. Poolsaarest saab tõusuvee aegu saar. Läänetormist üles puhutud tõusuvesi uputab kalurionne. Kevadel lõikas tõusuvesi talu muust maailmast ära.

töö|hääl
millegi töötamisega kaasnev heli. *Seal olid tegevuses ka höövelmasin ja treipink, millest kummalgi oli oma erinev tööhääl. H. Kruus.

unetus ‹-e 5› ‹s›
med mitme haigusega kaasnev üldine sümptom, mis võib ilmneda raskustena uinumisel, katkendliku unena v. liiga varase ärkamisena; unepuudus, magamataolek. Alaline, piinav unetus. Unetust esineb neuroosihaigetel, mõnede psühhooside ja valu korral jne. Südamehaige kannatas unetuse all. Pingelise vaimse töö tõttu vaevas teda unetus. Kaebab unetuse üle, aga ise on vahetanud öö päeva vastu. Unetusest kurnatud, kõhnaks jäänud mees. Kauasest unetusest punetavad silmad.

valu1 ‹11› ‹s›

1. mingis kehaosas esinev (hrl. koe kahjustusega kaasnev) ebameeldiv, vaeva valmistav tunne. Kehaline valu. Hirmus, väga tugev, lõikav valu. Sisemised valud. Reumaatilised valud. Põletushaavade valu. Reflektoorne, kiirgav valu (tuntakse kehas mujal kui selle põhjuslikus kohas). Tuim valu kuklas, maos, küljes, rinde all. Piinatav karjatas, röögatas valust. Mu pea lõhkeb valust 'valutab kohutavalt'. Haige, haavatu väänles suurtes valudes. Ristluudesse, selga lõi tuline valu. Terve keha on valu täis. Tundis oma sisemuses, pahemas käes, käies teravat valu. Külg teeb kanget, kibedat valu. Haavad teevad veel aeg-ajalt valu. Mis sul valu teeb? Valud ägenesid, andsid natuke järele. Palavik rauges ja valud vähenesid, vaibusid. Haige kannatab valusid, valude käes. Ta kaebab valusid külje sees, seljas. Valude tuimendamiseks tehti morfiumisüste. Tarvitab valusid vaigistavaid ravimeid. Sai end üksnes valu ja vaevaga liigutada. Valudest kurnatud inimene. Operatsioon oli täiesti ilma valuta. Külmunud käed ei tundnud valu. Hoobi saanud koer tõmbas end valust kerra. Haiget saanud lapsele öeldi: „Harakale haigus, varesele valu.” Oma valu on vaevajaks, võõra valu vaadata. || piltl töövaev, häda. Eks metsatöödel saanud ennevanasti vatti ja valu näha. *.. neist igaüks näeb valu, kui aga palgapäev on käes, siis kopikat sa palu! A. Hint.
▷ Liitsõnad: hamba|valu, jala|valu, kondi|valu, kõhu|valu, lihase|valu, liigese|valu, luu|valu, maksa|valu, närvi|valu, pea|valu, ristluu|valu, selja|valu, südame|valu, sünnitus|valu, õlavalu; fantoom|valu, hoog|valu, jooksva|valu, külma|valu, reuma|valu, umb|valu, vahkvalu; põrgu|valu, surmavalu; sünnivalud.
2. tugev hingeline kannatus, suur mure v. kurbus, psüühiline piin. Laste valu ema kaotuse puhul. Õnnetusest kuuldes tahtis süda valust, valu pärast seisma jääda. Raske valu täitis südant. Mu süda on sinu pärast valu täis. Südames on valu, mis sellest lapsest saab. Seda nähes tõmbub mu süda valus(t) kokku. Rinnus näris valu juhtunu pärast. Terav valu tungis hinge. Õnnetu armastus põhjustab kannatust ja valu. Sinu sõnad teevad mulle valu. Emad on lastega valu ja vaeva näinud. Püüdsime teda tema valus lohutada. Kõneleja hääles oli valu, näost paistis valu. Mõtleb möödunule nukruse ja valuta. *Ära ilmal valu kaeba, eriti kui mees tahad olla. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: armu|valu, hinge|valu, ilma|valu, kahju|valu, kaotus|valu, lahkumis|valu, leina|valu, maailma|valu, pettumus|valu, sala|valu, südamevalu.
3. piltl himu, kange tahtmine (midagi teha). Vennal oli kange valu naist võtta. Mul ei ole mingit valu seda teha. Pidi ikka valu olema, mis sundis teda seda tegema. Poisil on tõeline valu pilli järele. Mis valu teid siia ajas? Tal ei ole miskit valu pidutsemiseks. *.. tema oma teiste meeste valus ei hooli Allenist, kuipalju on ta meest viimastel aegadel üldse ligi lasknud .. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: mehe|valu, mineku|valu, naisevõtu|valu, viinavalu; munavalu.
4. kõnek kiir, kiirustamine; hoog vrd tulistvalu Sõitis, kihutas tulise, kange, täie valuga. Tormas valuga uksest välja. Lidus, pühkis siit suure valuga minema. Töö käis täie valuga. Kas sa ei või pisut oodata, mis valu sul selle minekuga hakkas? Nüüd poistel valu sees: vaja kohe jõe äärde minna. Naised panid ehitajatele valu peale, laut olgu sügiseks valmis. *Õhtuhämaras tulid nad sellise rõõmu ja valuga üle klaassileda mere Abruka poole, tulid lennates ja uiskude lauldes, nii et unustasid ettevaatuse ja ohu .. J. Tuulik.

vanadus|nõrkus
vanadusega kaasnev vaimne ja füüsiline nõrkus, vanadusnõtrus. Suri vanadusnõrkusse. Vanadusnõrkuses rauk.

vastu|mõju
füüs mõjuga kaasnev võrdne ja vastassuunaline mõju; (laiemalt mingile mõjule vastuseks tekkiva reaktsiooni kohta). Mõju ja vastumõju seadus. Liigne surve laste suunamisel tekitab alati vastumõju.

vihma|vine
uduvihm; vihmaga kaasnev kerge udu. Läbi vihmavine oli aimata mägede piirjooni. Kogu maastik oli hallis vihmavines.

vinn|lööve
aknega kaasnev lööve

äik(e)se|mürin
äikesega kaasnev mürin, kõuemürin. Sadu jäi nõrgemaks ja äikesemürin vajus kaugemale.

äik(e)se|torm
äikesega kaasnev torm. Tugev, äge äikesetorm. Laev hukkus äiksetormis. Äikesetorm laastas ümbruskonnas tublisti.

äik(e)se|vihm
äikesega kaasnev vihmasadu. Tugev, tihe äikesevihm. Kevadine soe äikesevihm. Sadas rasket jämedate piiskadega äiksevihma. *Vanal põlvel läks Liide õite õelaks, nagu kärbes enne äikesevihma .. K. Saaber.

öök ‹öögi 21› ‹s›
öökimisega kaasnev röhitis v. selle heli, öögatus, ööge. Kramplikud öögid.

ülem|toon
füüs muus põhitooniga kaasnev suurema võnkesagedusega toon. Ülemtoonidest sõltub tooni tämber.