[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaos ‹-e 4› ‹s›

1. tohutu segadus, korralagedus, tohuvabohu; (millegi) segapuder, virvarr. Värvide, kujutluste, tundmuste kaos. Sündmuste kaos. Püüdis faktide kaoses mingit korda luua. Mõtetes valitses kaos. Majanduslik kaos. *Suur kaos valitseb meie väikeses majapidamises: meie tuba on koristamata, meie pood kasimata .. O. Luts.
2. müt korrapäratu, vormitu ürgaine enne maailma tekkimist (vanakreeka mütoloogias)