[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

defloratsioon ‹-i 21› ‹s›
neitsinaha purustamine, neitsilikkuse kaotamine

detsentralisatsioon ‹-i 21› ‹s›
hrl pol kohalikele võimuorganitele suhteliselt laialdaste õiguste andmine; tsentralisatsiooni vähendamine v. kaotamine. Halduse, valitsemise detsentralisatsioon.

enese|unustus
millestki innustumise, tugeva tunde vm. tõttu kõige muu unustamine, kontrolli kaotamine enese üle. Hetkeline eneseunustus. Eneseunustust otsima, leidma. Erutusin eneseunustuseni.

kaotus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kaotamine, minetamine, ilmajäämine; konkreetne minetus. Ajutine töövõime, teadvuse kaotus. Haav on väga paha: ähvardab parema jala kaotus. Teda ähvardab koha kaotus. Kodu kaotust ei korva miski. Vanematele oli ainukese tütre kaotus rängaks hoobiks. Eesti kunstnikkonda on tabanud valus kaotus. Materiaalsed kaotused. Tema kui võimeka spetsialisti mujale asumine oli tehasele suur kaotus. *Kodupaigast loobumine on üsna tihti tõsine psühholoogiline kaotus. J. Kangilaski. || ‹hrl. pl.› lahingus, sõjas rivist väljalöödud elavjõud ja sõjatehnika. Vaenlane kandis suuri kaotusi elavjõus ja tehnikas. Väeosa kaotused esimeses lahingus olid tühised. Vastane jätkas kaotustest hoolimata visa vastupanu. Kõrgustik vallutati väheste kaotustega. Rühmas on kaotusi: üks mees sai surma, kaks haavata.
▷ Liitsõnad: aja|kaotus, etturi|kaotus, materjali|kaotus, palli|kaotus, tempo|kaotus, vabaduse|kaotus, vigurikaotus; aru|kaotus, enese|kaotus, isu|kaotus, jõu|kaotus, kaalu|kaotus, mälu|kaotus, pea|kaotus, teadvuse|kaotus, töövõime|kaotus, verekaotus.
2. lüüasaamine, vastas(t)ele allajäämine (võitluses, võistluses); ant. võit. Eesti maleva kaotus Madisepäeva lahingus. Armee sai ühe kaotuse teise järel. Kaotus korvpallis, tennises, males. Mäng lõppes kaotusega. See variant viib kaotusele. „Kalev” sai vastaselt 0:2 kaotuse. Meie naiskonnal tuli vastu võtta esimene kaotus. Tal on turniiritabelis 1 võit, 3 viiki ja 7 kaotust. Kaardimängus tabasid teda aina kaotused. Oldi kaotuse äärel 'kaotamas', suudeti aga mäng siiski viigistada.
▷ Liitsõnad: loobumis|kaotus, punkti|kaotus, seljakaotus.

pimedaks|jäämine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
nägemisvõime kaotamine. Trahhoomi tagajärjeks võib olla täielik pimedaksjäämine.

pähe|saamine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kõnek
1. karmilt kritiseerida v. noomida saamine. Kardab ülemuse käest pähesaamist.
2. spordivõistlustel kaotamine, lüüasaamine. Võistlustel pähesaamine rikkus poiste tuju.

surma|patt [-patu]

1. kirikl katoliku kiriku õpetuse kohaselt teadlik ja vaba üleastumine Jumala seadusest olulises asjas, mille tagajärjeks on Jumala armust osasaamise jäädav kaotamine. Seitse surmapattu (kõrkus, ahnus, iharus, aplus, kadedus, viha, tusk).
2. piltl suurem süü, üleastumine; viga v. pahe. Tudengi sissemagamine pole ju surmapatt. Tüdruk varjas oma kohtamas käimisi nagu surmapattu. Uudishimu ei pidanud ta surmapatuks. *.. jätta kurt mees maha – eks see ole maailma silmis surmapatt. E. Maasik.

viguri|kaotus
sport viguri kaotamine males

üles|ütlemine

1. mingi kokkuleppe lõpetamine, millestki loobumine. Lepingu ülesütlemine. Sulasekauba peremehepoolne ülesütlemine. Äriomanikule tuli minu ülesütlemine ja äraminek täieliku ootamatusena.
2. rikkiminek, korrast ära minek. Bussiõnnetuse põhjustas pidurite ülesütlemine. Närvide ülesütlemine 'enesevalitsuse kaotamine' otsustaval hetkel.
3. van õpitu, õpiülesande suusõnaline vastamine. Õppetükkide ülesütlemine õpetajale läks ladusalt. *Ja nüüd vahelduvad laul ja kõige ilusamate jõulusalmide ja pühakirjakohtade ülesütlemised. A. Kitzberg.