[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaugas ‹kauka 19› ‹s›
tasku, eriti kahekordse pihaga meestesärgi põu, mida kasutati taskuna. Kaukaga hame. Suured, laiad kaukad. Taat otsib kaukast noa, piibu välja. *Läks [metsa] hommikul vara ja tuli õhtul hilja, kaukasse pistetud kuivast leivast elades. E. Vilde. || piltl rahakott, rahatasku. Täis, tühi kaugas. Tuli tublisti kaugast kergendada. Mehe viimased veeringud läksid kõrtsmiku kaukasse.