[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kavatsus ‹-e 5› ‹s›
plaan, mõte (midagi teha). Ilus, julge, suurejooneline, kuri, nurjatu, salajane kavatsus. Kavatsus abielluda, tööle minna. Tekkis kavatsus Krimmi sõita. Kavatsust ellu, täide viima. Ta loobus oma esialgseist kavatsustest. Kavatsus teostus, jäi kavatsuseks, läks luhta. Lahkus kindla kavatsusega varsti tagasi tulla. Poisil polnud kavatsustki lubadust täita. Tegi seda kõige paremate kavatsustega. Heliloojal on kavatsusel uus ooper. Kavatsusest kaugemale ei saadud. Vihm ajas nurja kõik head, kenad kavatsused. Seda kavatsust toetatakse.
▷ Liitsõnad: enesetapu|kavatsus, sõidu|kavatsus, tuleviku|kavatsus, õppimis|kavatsus, äraminekukavatsus.