[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keerukas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. keeruline (2. täh.); ant. lihtne. Keerukas aparaat, masin. Keeruka ehitusega mehhanism. Aines toimuvad keerukad protsessid. Keerukas tehnoloogia, menetlus. Väga, võrdlemisi keerukas töö. Keerukas probleem. Ülesanne oli keerukam kui arvati. Keerukas nähtus, toiming. Keerukas poliitiline olukord. Ajad olid keerukad. Tema arengutee oli vastuoluline ja keerukas. Asi on liiga keerukaks aetud. Inimene on keeruka hingeeluga olend. Keerukad suhted, vahekorrad. Keerukas sõnastus, väljendus, ütlus. Seda on keerukas teha. Näost on näha, et ta mõtleb midagi keerukat.
▷ Liitsõnad: ime|keerukas, ülikeerukas.
2. hrv keerdudega. Kaskede keerukad tüved. *Nende [= dokumentide] all ilutseb alati dipl. inseneri H. Bachmanni keerukate viguritega allkiri. V. Gross.