[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kesk|paik

1. otstest v. äärtest enam-vähem samal kaugusel olev koht v. osa, keskkoht. Jõe keskpaik. Jõudis järjega peenra keskpaika. Alustasin lugemist raamatu keskpaigast. Seelik ulatas sääremarja keskpaika, keskpaigani. || van keskus; keskpunkt. *.. ta peast lendasid terved suured tulevikuplaanid läbi, mille keskpaigas seisid koos ikka Herbert ja ta ise. E. Vilde.
2. ajaliselt keskmine järk, lõik, hetk vms. Pisut enne oktoobri keskpaika. Märtsi keskpaik on varsti käes. Priimula õitseb mai algusest juuni keskpaigani. 19. sajandi keskpaigast peale.
3. kõnek kõht. Hoiab valu, naeru pärast keskpaika kinni. Minu keskpaik on juba päris tühi, hele. Ära oma keskpaika ära venita! *Hobuse keskpaik langes kokku nagu tuuletühi sepalõõts .. H. Sergo.