[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kevadine ‹-se 5› ‹adj›
kevadega seostuv, kevadesse kuuluv v. kevadele omane, kevad-. Kevadine aeg. Kevadine ilm, loodus. Kevadine päev, öö, õhtu. Kevadine pööripäev. Kevadine päike. Ilmad läksid järjest kevadisemaks. Kevadine vihm. Kevadine mahe tuul. Kevadine vesi on veel külm. Kevadine rohelus, ilu. | bot (taimenimetustes). Kevadine märtsikelluke, kurelääts, seahernes. || kevadel esinev v. toimuv. Kevadine suurvesi, jääminek. Kevadised hallad. Kevadine külmetus. Kevadine koolivaheaeg, metsaistutuspäev. Kevadised põllutööd. Kevadine püügihooaeg. || sama aasta kevadel sündinud. Kevadised talled, põrsad, kassipojad. Kevadine põdravasikas.
▷ Liitsõnad: hilis|kevadine, iga|kevadine, möödunud|kevadine, selle|kevadine, tänavu|kevadine, varakevadine.