[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirjutaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn kirjutama). Kirja, eksamitöö, kirjandi kirjutaja. Nende ridade kirjutaja.
▷ Liitsõnad: kiir|kirjutaja, masinakirjutaja; ajaloo|kirjutaja, kroonikakirjutaja; alla|kirjutaja, kokku|kirjutaja, maha|kirjutaja, sisse|kirjutaja, välja|kirjutaja, üles|kirjutaja, ümberkirjutaja.
2. van sekretär. Oli mitu aastat koduvallas kirjutaja. Püüdis kuhugi kantseleisse või kontorisse kirjutajaks saada. Ta määrati staapi kirjutajaks.
▷ Liitsõnad: kohtu|kirjutaja, kreisi|kirjutaja, mõisa|kirjutaja, staabi|kirjutaja, vallakirjutaja.