[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kolm ‹-e 22›

1. ‹num› põhiarv 3. Kolmega jaguv arv. Ruutjuur kolmest. Kolm korda kolm on üheksa. Null koma kolm. Õpetaja luges takti „üks-kaks-kolm, üks-kaks-kolm”. Kas sa hakkad juba minema, ma loen kolmeni! (käsuna, ähvardusena). Ma ei jõudnud kolmegi, kolmenigi lugeda 'mitte midagi mõelda v. ette võtta', kui nad juba tulid. Nelikümmend kolm. Kolm tuhat. Kolm viiendikku. | (kellaaja kohta). Kell kolm. Kell on, saab pool kolm. Kell on kolm ja seitseteist minutit. Olin öösel (kella) kolmeni ülal. See juhtus vähe enne (kella) kolme, (kella) kolme paiku. || hulgalt, koguselt 3. Kolm meest, last. Kolm aastat. Kolm krooni. Kolm ja pool meetrit. Kolm paari pükse, kolmed püksid. Kulutas talvega kolmed kindad läbi. Kolme kuu palk. Paar-kolm päeva. Nädalat kolm tagasi. Ta on töötanud kolmes kohas. Kolme uksega kapp. Vili jagati kolme ossa. Nende vahet oli kolm-neli sammu. Seal oli kolme sorti jahu. Viimased kolm sõna on maha kriipsutatud. Ostsime selle kolme peale. Neid oli kokku kolm. Kõik kolm lahkusid. Üks meist kolmest peab minema. Seis oli kolm – null. Kolm korda kohtu seadus. *.. Sabinus oli määranud oma sõnaga, et segada tuleb [= veini] vahekorras üks kolmele. L. Metsar. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv kolm 'kolmas paragrahv'. Buss number 3 ei peatu siin.
2. ‹s›. a. number 3. Araabia, Rooma kolm. Maalis paberile suure kolme. b. rahuldav hinne viiepallises hindamissüsteemis. Sai matemaatikas kolme. Õpilane vastas kolme peale. Kontrolltöö hindeks oli kolm miinus. Poisi tunnistusel olid ainult kolmed ja neljad. Ta õpib kolmedele. Keemias on ta kogu aeg tugev kolm. Kolm on koolipoisi hinne. c. (muid juhte). Risti kolm '3 ristisümboliga mängukaart'. Viskas täringuga kolme. Esimene lask läks kolme sisse.

mitte kolme(gi) lugeda oskama ~ mõistma
mitte midagi öelda v. teha oskama v. söandama. *Koosolekul ei oska keegi kolme lugeda, aga kuuleksite pärast – siis on kõigel suud pääs. K. Rutoff.