[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kombinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mingite nähtuste, esemete vm. elementide teat. viisil korrastatud koosesinemine, selliselt moodustuv rühm. Värvide, helide, häälikute kombinatsioon. Treeningul kasutati mingit varasemate harjutuste kombinatsiooni. Tal oli väga silmatorkav kleit: huvitav kombinatsioon roosast ja mustast. Aminohapped moodustavad eri kombinatsioonides ühinedes erinevate omadustega valke. || mat osahulk, mis erineb teistest vähemalt ühe elemendi poolest
▷ Liitsõnad: hääliku|kombinatsioon, numbri|kombinatsioon, tähe|kombinatsioon, värvikombinatsioon.
2. kombineerimine; selle tulemusena sündinud toiming v. plaan mingi eesmärgi saavutamiseks. Osav kombinatsioon. Sepitseb igasuguseid kombinatsioone. Tema kombinatsioonid ei läinud läbi, ei õnnestunud. Käimas olid mingid kombinatsioonid Märdi vastu. *Siit-sealt [ehitusmaterjali] odavamini kombineerides ei tohtinud unustada, et kombinatsioone tuli varjata. V. Gross.
3. sport omavahel seotud ja üldisele kavatsusele allutatud mänguvõtete kogum eelise, ülekaalu v. võidu saavutamiseks. Meeskonna mängus oli ilusaid kombinatsioone. Suurmeister sundis efektse, teravmeelse kombinatsiooniga vastase alistuma. Valge ei märganud vastase lihtsat kolmekäigulist kombinatsiooni ja kaotas viguri.
▷ Liitsõnad: ründekombinatsioon.