[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kood ‹-i 21› ‹s›

1. kokkuleppeline märk mingi tekstielemendi asendamiseks, et hõlbustada informatsiooni salvestamist, töötlemist ja säilitamist; vastavate tähiste kogum tabelina vm. kujul. Morsetähestik kujutab endast koodi. Lipusignaalide kood.
▷ Liitsõnad: kahend|kood, kombinatsioon|kood, masina|kood, morse|kood, number|kood, täht|kood, valik|kood, vöötkood.
2. biol. Geneetiline kood 'seaduspärasuste kogum, mille kohaselt igale aminohappele vastab mingi nukleotiidide kombinatsioon'.