[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kujund ‹-i 2› ‹s›

1. ebakonkreetne (mitte eseme ega olendi) kujutis; mat punktihulk tasandil v. ruumis. Kurnimängu, keeglimängu kujundid. Õit meenutavad kujundid tapeedil. Oskab paberist igasuguseid kujundeid lõigata. Kaleidoskoobis moodustavad värvilised klaasikillud vahelduvaid kujundeid. Sümmeetriline, korrapärane, ebakorrapärane kujund. Tasapinnalised, ruumilised, geomeetrilised, stereomeetrilised kujundid. Kõige lihtsamad kujundid on punkt, sirge ja tasapind. || väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)
▷ Liitsõnad: pinna|kujund, ruumikujund; liikumiskujund.
2. filos objekti subjektiivne peegeldus. Aistingud ja tajud on meelelised kujundid.
3. kunstiloomingule eriomane kategooria, tegelikkuse taas- ning ümberloomise, tunnetamise ja hindamise viis ning vorm. Teadlane opereerib mõistetega, kunstnik kujunditega. Helilooja otsib tekstile vastavat muusikalist kujundit.
▷ Liitsõnad: meloodia|kujund, rütmikujund.
4. kirj teose keele väljendusrikkust taotlev stiilivõte. *Võrdlused, troobid, hüperboolid, perifraasid lausa kuhjuvad ta ridades, nõnda et teinekord järgnev kujund kipub koguni lämmatama eelnenut. R. Parve.
▷ Liitsõnad: kõla|kujund, kõne|kujund, lause|kujund, stiilikujund.