[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kujutlus ‹-e 5› ‹s›

1. psühh meeleline kujund, mida saab taastekitada varem tajutud eseme v. nähtuse vahetu mõjuta meeleelundeile. Visuaalsed, akustilised kujutlused. Kujutlused võivad tekkida nii tahteliselt kui tahtmatult.
▷ Liitsõnad: kuulmis|kujutlus, nägemiskujutlus.
2. kujutlemise, ettekujutamise tulemus, ettekujutus, kujutluspilt. Ekslik, õige, fantastiline kujutlus. Tahan ise asjast mingit kujutlust saada, et hiljem teistele kujutlust anda, luua. Kujutlus Veneetsiast on ikka seotud kanalite ja gondlitega. Oma kujutlustes on ta juba siit kaugel. Sõjast on tal tekkinud mingi ähmane kujutlus. Temas on juurdunud kujutlus oma eksimatusest.
▷ Liitsõnad: käibe|kujutlus, pettekujutlus.
3. kujutlemine, kujutlemisprotsess. See ei saa olla muud kui kujutluse vili. Kujutlusse kerkib pildike lapsepõlvest. Kirjeldused kaugetest maadest virgutasid mu kujutlust. *Kujutlus töötas ja maalis vastumeelseid pilte. R. Roht.