[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alg|meridiaan
geogr geograafiliste pikkuste lugemisel algjooneks võetav meridiaan, nullmeridiaan (praegu Greenwichi observatooriumi endist asukohta läbiv meridiaan)

diagonaal|tasand
mat hulktahuka kahte eri tahu külgserva läbiv tasand

fokaal|tasand
füüs läätse fookust optilise teljega risti läbiv tasand. Teleskoobi, pikksilma fokaaltasand.

jooksev ‹-sva, -svat 2›

1. (< partits jooksma). Kõrvuti jooksvad poisid. Kraanist jooksev vesi.
2. ‹adj› päevast päeva korduv, toimuv v. tehtav; teatavate vaheaegade järel korrapäraselt toimuv, tehtav v. esinev. Jooksev remont, korrashoid. Jooksev asjaajamine, aruandlus, kirjavahetus. Jooksvad kulud, väljaminekud. Jooksev kirjanduselu. Jooksvate sündmuste kroonika. Olen jooksva tööga väga koormatud. Jooksev 'käimasolev' aasta, kuu, päev. Jooksev meeter 'meeter pikkusmõõduna kui laiust vm. mõõtmeid ei arvestata'. Jooksev 'pidev, läbiv' numeratsioon. Jooksev konto, arve 'hoiustaja konto pangas, millelt ta võib raha välja võtta (v. üle kanda) igal ajal'.

kiil2 ‹-u 21› ‹s›
mer laeva (v. paadi) põhja pikisuunas läbiv puu- v. terastala, mille külge kinnitub laeva (v. paadi) sõrestik. Laht on nii madal, et suurema laeva kiil puudutab põhja. *..„Kajakalaiu” kiilu all lainetas taas vaba vesi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: raskuskiil.

läbi|mõõt
ringjoone v. kerapinna keskpunkti läbiv kõõl v. selle pikkus, diameeter; (enam-vähem) ringjoonelise ristlõikega keha v. moodustise vastav mõõde. Ringjoone, kera läbimõõt. Silindri, toru, ava, augu läbimõõt. Kaliiber on laskeriista õõne, mürsu, traadi läbimõõt. Puutüve läbimõõt.

mao|haavand
med mao limaskestas esinev v. ka maoseina teisi kihte läbiv haavand. Maohaavand põhjustab ülakõhu valusid.

meridiaan ‹-i 21› ‹s›

1. geogr kujuteldav joon, mis läbib Maa poolusi ning vaatluskohta ja lõikub ekvaatoriga täisnurgi. Greenwichi meridiaan 'null-, algmeridiaan'. Geomagnetiline meridiaan 'Maa geomagnetilisi poolusi läbiv suurring'.
▷ Liitsõnad: alg|meridiaan, nullmeridiaan.
2. astr taevapoolusi ja vaatluskoha seniiti läbiv taevasfääri suurring, taevameridiaan
3. mat pöördpinna ja selle telge läbiva tasandi lõikejoon

meridiaani|tasand
astr vaatluskohta ja selle taevameridiaani läbiv tasand

mulk ‹mulgu 21› ‹s›

1. hrl. läbiv auk, avaus. Juustus olevast august võib juustuviilus mulk saada. Aidaukse alumises nurgas on mulk kassi jaoks. Tõmbas paar plangulauda lahti ja puges tekkinud mulgust aeda. *Läbi nigeriku mulgu [= lukuaugu] paistis kätte ainult tükk vastaspoolset seina .. R. Janno. | piltl. *.. otsis seaduses mulku ning ametnikkude peres inimest, kellele võiks „pista”. A. H. Tammsaare. || kõnek suumulk, leivamulk. Mis sa plärad, hoia, pea oma mulk (parem) kinni!
▷ Liitsõnad: akna|mulk, püksi|mulk, tossu|mulk, uksemulk; pudru|mulk, supimulk.
2. rõhtlattidega suletav avaus taras, aiamulk. Karjakopli mulk. Mulku ei tohi lahti jätta, loomad lähevad vilja. Mure ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka. *Rada lookles, tegi käänakuid, läks üle kraavide, läbi lattaia mulkude. M. Metsanurk.

muster ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. pinnal korduv joonte v. (värviliste) kujundite kombinatsioon (ka eeskujuna mustrilehel v. mujal). Kanga, tapeedi, vaiba, parketi muster. Trükitud, kootud, põletatud, tikitud muster. Triibulise, joonelise, täpilise, mummulise, ruudulise, lillelise, geomeetrilise mustriga kleidiriie. Meeldiv, huvitav, imetlusväärne muster. Eri värvi, aga sama mustriga, samas mustris riie. Mustrilehelt saame tikandiks mustri. Müür laoti eri värvi tellistest, nii et seina pinnale moodustus muster. Kummirehvi muster koosneb mitmesuguse nurga all kulgevatest soontest. Linnu kauni mustriga tiivad. Jäälillede muster aknaklaasil. Marmorile iseloomulik muster. Peente kortsukeste muster silmade ümber. *Nende ümber kirendas maapinnal kuuvalguse must-kollane muster, süngelt salapärane. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: heegel|muster, kalasaba|muster, koe|muster, lill|muster, malelaud|muster, palmik|muster, pits|muster, põletus|muster, riide|muster, ruut|muster, siksak|muster, taim|muster, triip|muster, trüki|muster, vaiba|muster, võrk|muster, värvimuster.
2. eeskuju, mall, näidis; millegi läbiv ühine joon, seaduspära vms. Tegutseti ühe, tuntud mustri järgi. Laps võtab omaks sellise käitumise, suhtlemise mustri, mida ta näeb kodus. Kurjategija käitumise muster ja iseärasused. Sündmuste mustrid. *Tema majapidamine käis ikka veel vaarisa Laasi mustri järgi. Kõike uut ta kartis. H. Sergo. *Kui Jaagup mustriks võtta, mis peab siis Jürihanist pidama? H. Kiik.
▷ Liitsõnad: käitumismuster.

mõra ‹11› ‹s›

1. kitsas, hrl. mitte läbiv, mitte sügavale ulatuv pragu. Kausil, vaasil on mõra sees. Vana mõradega tass. Kuum tee lõi klaasile mõra sisse. Jäässe tekivad priginal mõrad. Mõra võib laieneda, süveneda praoks, lõheks. Metallis on umbes meetripikkune mõra. Kolju mõrad paranesid. Mõradest jooneline auto esiklaas. Mõraga tornikell ei helise enam puhtalt.
2. piltl lahkheli, ebakõla. Nende abielus pole ühtki mõra, nende õnn on mõradeta. Meie sõprusesse hakkas tekkima mõrasid. Ka tema optimismis on mõrasid. Valitsuskoalitsiooni on tekkinud, löödud esimene mõra. Kivinenud tsunftikorda tekkisid mõrad. Pettumine, õnnetu armastus jätab mõra hinge. *Ja siiski tundus talle Tõnise plaanis ka mingi mõra sees olevat. A. Hint.

normaal ‹-i 21› ‹s›

1. mat joone (v. pinna) punkti läbiv sirge, mis on risti joone puutujaga (v. pinna puutujatasandiga) selles punktis
2. maj normiks olev suurus. Standardid, normaalid ja tehnilised tingimused on tehniliste normide rakendusvormid.

normaal|tasand
mat joone punkti läbiv tasand, mis on risti joone puutujaga selles punktis

nurga|poolitaja
mat nurga tippu läbiv ning nurka poolitav sirge; (kolmnurgal:) lõik nurga tipust vastasküljeni

purske|juha
anat zool eesnääret läbiv juha, mille kaudu sperma paiskub kusitisse

ring|käik

1. ringi-, kaarekujuline v. mingeid kindlaid punkte läbiv teekond, kontroll-, õppekäik; jalutuskäik, niisama ringikõndimine. Kuu on oma ringkäiku taevalaotuses alustanud. Metsa-, öövaht oli oma tavalisel ringkäigul. Arst läks hommikusele ringkäigule. Kirjakandja alustab laupäeviti oma ringkäiku varem. Ringkäik botaanikaaias. Tegime linnas väikese ringkäigu. || kulgemine algusest lõpuni; kulgemine nii, et naastakse algusse. Päeva, aasta ringkäik on täis. *Ringkäigu tegin ma elus: tagasi tõid sa mu / samale paigale endasse, loodus. M. Under.
2. pidev tsükliline kulgemine, ringlus. Ainete igavene ringkäik. Süsiniku, lämmastiku, vee ringkäik looduses. Kapitali ringkäik. Aastate ringkäik. *.. ka kõige käredamate külmade ja tigedamate tuiskude ajal ei lakka elu igavene ringkäik – sündimine ja suremine. O. Tooming.
3. ringikujuline käik (5. täh.) *Selle [= koridori] kaudu sattusime ringkäiku, kust avanes vaade lossiõuele. G. Kaarend (tlk).

ristluu|kanal
anat ristluud pikisuunas läbiv kanal (canalis sacralis)

säsi|lõhe
mets säsi läbiv sisemine pikilõhe (puidurike)

süva|murrang
geol maakoort läbiv, kohati vahevöösse ulatuv murrang. Tektoonilised süvamurrangud.

taeva|meridiaan
astr taevapooluseid ja vaatluskoha seniiti läbiv taevasfääri suurring, meridiaan (2. täh.)

trans|antarktiline
Antarktist läbiv, läbi Antarktise minev. Transantarktiline ekspeditsioon.

transept ‹-i 21› ‹s›
ehit kiriku pikihoonet risti läbiv ruumiosa, ristlööv. Kahe transeptiga kirik.

tühi|jooks
el trafo primaarmähist koormuse puudumisel läbiv nõrk vool; (üldkeeles ka:) tühikäik. Vooluallika tühijooks. Mootor töötas tühijooksul. | piltl. Hingetu tühijooks maiste asjade suletud ringis.

voolu|hulk [-hulga]
ajaühikus voolu ristlõiget läbiv vedeliku- v. gaasikogus. Eesti jõgedes on vooluhulk suurim kevadel ja sügisel. Keskmine, maksimaalne vooluhulk. Vooluhulka mõõtma.

võrgustik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›

1. võrkude kogum; võrgutaoline moodustis. Tihe veresoonte võrgustik. Silmade ümber oli peenikeste kortsude võrgustik. Vahtis läbi okste võrgustiku üles taevasse. Tänavate, kanalite võrgustik. Koolide, haiglate, nõustajate võrgustik. Raudteed tuleb omavahel ühendada efektiivsesse võrgustikku.
▷ Liitsõnad: koostöövõrgustik.
2. biol kogu rakuplasmat läbiv torukeste süsteem, milles toimub valkude, polüsahhariidide ja rasvade biosüntees
3. info ruuterite kaudu ühendatud võrkude (4. täh.) kogum, internet

võõrik|jõgi
geogr sademetevaest piirkonda läbiv jõeosa, mille toiteala asub temast ülemal