[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lõplikult ‹adv›
(< lõplik). Küsimus tuleb kohe lõplikult lahendada, otsustada. Meie vahekorrad, suhted katkesid lõplikult. Vaenlane on lõplikult purustatud. Oma naisest on ta nüüd lõplikult lahus, ilma. *Siis, ühel heinakuu laupäeva õhtul, oli perepoeg ta [= Juula] lõplikult ära hullutanud. J. Peegel.